Öö, (vana)mees ja tulease….ühel laupäeva varahommikul leidsin end koos Saalega taksos teel Kalamajja. Kell näitas 4.30 hommikul! 4.30, hullumaja, eks, kui just ei ole sihtpunktiks lennujaam. Meie sihtpunktiks oli Inga ja Steve koduõu, sest põhjust kohaleminemiseks oli enam kui kuhjaga. Kes ei tea, sellele ütlen, et kahest meie väga heast sõbrast sai eelmisel aastal 4 head sõpra – sündisid kaksikud Uku ja Anni. Aasta tagasi olime kõik suures ärevuses, ootasime teateid sünnitusmajast ning vahuveini jõime järgmisel päeval. Sel sügisel tekkis mõte (teadagi!), et sünnipäeva on vaja tähistada ja ikka korralikult – šampanjaga ning pole vahet mis kell parasjagu näitab! Meest sõnast, härga sarvist – nii oligi. Kell 4.50 lendas kork esimeselt šampanjalt, kell 5.40 teiselt! Küll maitses hää 🙂 Meil oli tore varahommik koos heade sõpradega, värskelt valminud pannkookidega (meenutasid küll vahvleid), kohvi ja šampanjaga! Mulli tihedus jäi tol hommikul videvikus märkamata, kuid ühte võin öelda – just sellistel hetkel tasub korkidel lennata!