Maja asutati Reimsis 1827. aastal kolme sakslasest venna Jacobus, Gottlieb ja Philipp Mummi poolt, kellele oli abiks kohalik mees Friedrich Giesler. Vennad andsid majale nime P. A. Mumm oma isa Peter Arnoldi järgi.
Aastal 1852 võttis maja juhtimise üle järgmise põlvkonna esindaja Georges Hermann Mumm, kes oli väga innovaatilise mõtlemisega ning pühendunud mees. Ta reisis üle terve maailma, lisaks Euroopale ka Austraaliasse ning Uus-Meremaale eesmärgiga šampanjat turundada. Sajandivahetuse aegu müüdi Mummi paljudel turgudel, nagu nt Venemaa, Kanada, USA, aga ka Brasiilias ja Peruus.
G.H.Mummi suurimaks saavutuseks on kahtlemata Cordon Rouge, milline on tänapäeval Mummi šampanjade sümboliks. Aastal 1876 otsustas G.H.Mumm oma heade ja oluliste klientide auks panna Cuvee Bruti kaela ümber punase siidilindi. Inspiratsiooni selleks sai ta Prantsusmaa kõrgetest eraisikule antavatest autasudest Ordre Royal et Militaire de Saint Louis ning Grand Cordon de la Légion d’Honneur.
1904.aastal sai Mummist Briti kuningakoja ametlik šampanja ning see staatus on neil säilinud tänase päevani.
Kuna tegemist oli sakslastega, siis oli I maailmasõda Mummi maja jaoks iseäranis raske aeg. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asus maja juhtima Renè Lalou, kelle ülesandeks sai maja maine ja nime päästmine. Pärast II maailmasõda laienes Mumm jõuliselt ning suunas fookuse just eksporditurule. Aastal 1969 võttis maja üle Kanada päritolu suurkontsern Seagram, täna on omanik Pernod Ricard. Mumm on üks suurimaid šampanjamaju, aastane kogutoodang 8 miljonit pudelit.
Mina proovisin esimese Mummi šampanjana Cordon Rouge, millist kuulu järgi armastavad eriti ameeriklased. Juhlini sõnul oli mõni aasta(kümme) tagasi tegemist täiesti arvestatava ja väga hea šampanjaga, millele aga järgnes sügav ja valus kukkumine. Täna areneb NV šampanja andeka veinimeister Didier Mariotti käe all taaskord positiivses suunas. Kahjuks ei saa ma ei kinnitada ega ümber lükata Juhlini väidet mineviku märjukese kohta, küll aga loodan tulevikus nautida veinimeistri uusi imesid.
Koostis: 45% PN, 25% PM, 30% CH
Aroomis oli tunda küpsust ning kergelt magusaid karamelli ja šokolaadinoote. Esmamulje oli täielik mainstream, kuid lähemal nuusutamisel ja maitsmisel tekkis iseloomu. Ikka see kerge magusus vist andis teatava eristuva noodi. Ja selgelt tuleb aega anda klaasis avanemiseks ja arenemiseks.
Maitse oli happeline ja mineraalne, magusus ja röst maitses esile ei tule.
Võimaluse korral soovitatakse eelistada Magnum pudeleid, kus kvaliteet oluliselt parem.
Juhlini hinnang šampanjale 72 punkti, arenedes 78.
Mummi võib küll Eestis vist igast alkoholiga kauplevast poest leida, kui hea lugeja otsustad osta ja proovida, siis jaga oma elamusi!
Mullimaailm 