Paar aastat tagasi Champagnes käies kahmasime mõnuga erinevaid šampanjasid kokku ning umbes kümmekond õnnestus neid ka tookord kodumaale toimetada. Henrioti Millésime oli viimane tookordsest saagist ning ta ootas mitu head aastat õiget aega, millal end klaasides ilmutada. Möödunud suve hakul toimus meie peres väike koolilõpupidu ning tol õhtul tundus just sobiv hetk see pudel avada.
Aktus oli läbi, tunnistus käes, lilled vaasis, pildid tehtud ja saabus just paras hetk klaasikese šampanjaga möödunud aastate meenutamiseks. Koolitee algas pea 10 aastat hiljem kui käesolev šampanja pudelisse jõudis, aga šampanja ju küpsebki veidi aeglasemas tempos kui lapsed sirguvad… Tänane reaalsus on meil uus kool ja uus algus ning uus šampanjagi on pandud kappi ootama järgmist lõpuaktust. Aga aitab nüüd lastest ja koolidest, keskendume šampanja ilule ja võlule – Henriot Millésime 1996:
Värvus: sügav (tume) sidrunikollane, läikiv helk, väike mull oli alguses üsna laisk, aga avanedes muutus veidi tempokamaks.
Aroomis oli tunda õunakoort, karamelli, valgeid luuvilju ja mett. Kergelt oli aimata apelsinikoort, õrna röstisust ja pähkleid.
Maitse alguses üsna sirgjooneline, tunda kreemisust ja karamelli. Keskmaitses tekkis tunne toasooja tuppa lõikelauale jäänud kuivanud leivakääru röstisusest. Lõppmaitse lühike ja üllatavalt järsu lõpuga, samas karamell laulis üsna pikalt.
Koostis 50% PN, 50% CH.
R. Juhlini hinnang šampanjale 89/100, arenedes 92/100. Tegemist on 4* majaga, aastane kogutoodang ca 1 mio pudelit.
Henrioti veinimajaga olen ka enne korra tutvust teinud, tookord proovisime Brut Souveraini. Head lugemist ja šampanja nautimist!
