Philipponnat perekonna esmamainimine pärineb aastast 1522, tegemist on vana ja väärika viinamarjakasvatajate suguvõsaga. Šampanjamaja lõi Pierre Philipponnat aastal 1910 Mareuil-sur-Aÿh’s, aastal 1935 ostis ta 5,5 hektari suuruse viinamarjaaia Clos des Goisses, millisest kujunes maja kroonijuveel.
1987. aastal sai Philipponnatist Marie-Brizardi grupi liige, aastal 1997 müüdi maja Bruno Paillardi poolt juhitud BCC grupeeringule. Paar aastat hiljem kutsuti maja juhtima Moët & Chandoni juures töötanud Charles Philipponnat. Mehel on küll perfektselt sobiv perekonnanimi, kuid tegelikult tal puudub sugulusside Philipponnati šampanjamaja asutanud perekonnaga.
Maja on väike ja sümpaatne, väga hinnatud nn šampanjafriikide seas, maja tippaiast pärinevad Clos Des Goisses veinid on legendaardsed ning saavutanud teatud ringkondades kultusstaatuse. Juhlini hinnang majale 4*.
Koostises 65% PN, 5% Meunier, 30% CH.
Mull väga aktiivne, väike ja tihedas mullijoones.
Värvus helekollane, kergelt kuldse helgiga.
Aroomis oli tunda greipi ja rohelisi õunu, samuti pehmeid leivaröstisuse noote. Hästi kompleksne aroom, mõnusalt koosmängiv aroomibukett.
Maitses rohelised õunad ja ootuspäraselt keskmisest tugevam hape, kuid õnneks ei midagi üle piiri, ei mingit ülihappesust. Keskmaitses on tunda on huvitavat koorest karamelli ja mineraalsust, lõppmaitse aga oli põnevalt ja pikalt mõruda alatooniga.
Igati nautimist ja proovimist väärt märjuke, hea maja stiilinäide. Mina ostsin selle suvel Helsingist, Eestis ei ole veel Philipponnati kohanud. Võiks ju ühel päeval ka Eestisse tulla, sest käesolev šampanja on maja valikus esimesel trepiastmel, eespool ootavad ilmselt veelgi põnevamaid elamused.