Paar nädalat tagasi väisas Eestit Besserat de Bellefon maja esindajaga Godefroy Baijot ning mul õnnestus temaga kohtuda Kadrioru hubases “Kukk ja konn” bistroos. Eelmise aasta kohtumine Glorias oli meelel ja keelel suurepäraselt meeles, sestap polnud kahtlustki, et ka seekord maitsemeeled hellitatud saavad.
Kõigepealt tutvustas Godefroy lühidalt meile veinimaja. Aastane kogutoodang on 800 000 pdl, keldrites küpseb 3 miljonit pudelit. 60% toodangust tarbitakse ära Prantsusmaal, 40% imporditakse seitsekümnesse erinevasse riiki ning ühtekokku pakutakse Besserat de Bellefoni šampanjat pea 250 Michelini tärniga pärjatud restoranis. Veinimeistriks on Cédric Thiébault, kes liitus majaga aastal 1999 ning veinimeistriks sai aastal 2006. Teda peetakse nooreks andekaks veinimeistriks, keda loodetavasti ootavad ees huvitavad ja edukad aastad. Godefroy sõnul on nende maja edukuse aluseks “low pressure”, mis lihtsalt öelduna tähendab, et suhkrut lisatakse minimaalselt ning pudelites on seetõttu väiksem rõhk, mis loob paremad eeldused sobitada šampanjat toitudega.
Esimesena valati klaasidesse Brut Blanc de Blancs – 100% Chardonnay. Väga tihe mull, aroomis ja maitses oli tunda tsitruseid, virsikut. Ideaalne aperitiiv, mis ilmselgelt kõnetab kõiki joojaid, kelle klaas kord selle joogiga täidetakse.
Bruti ja Extra Bruti koostised on identsed: 35% Chardonnay, 20% Pinot Noir, 45% Meunieri. Kuivuse vahe tekib lisatava suhkrukoguse erinevusest. Mõlemal lastakse küpseda keldrites 3 aastat. Brut oli robustsem ja lihtsakoelisem, kindlasti annab ta oma tõelisest olemusest paremini aimu kui teda tarbida koos toiduga. Extra Brut oli siidisem ja peenem, nii mõnedki meie seltskonnast valisid just Extra Bruti oma lemmikuks tol õhtul. Ideaalne oleks teda kindlasti nautida austritega ja teiste mereandidega.
Brut Millésime 2002 oli minu tolle õhtu lemmik, koostis 54% Chardonnay, 15% Pinot Noir, 31% Meunier. Küpseda lastakse sel minimaalselt 5 aastat! Aroomis oli tunda pirni ja mõnusalt küpset röstisust, kergelt lasid end aimata ka idamaised vürtsid. Maitse oli terviklik ja täidlane, mõnusas tasakaalus ja tuntava iseloomuga. Selline selgrooga vein. Godefroy ütles, et Blanc de Blancsi naudi sõpradega, aga Millésime joo üksinda! Ma täitsa kujutan end ette Millésimega kahekesi 🙂
Sel õhtul oli meil võimalus maitsta ka esimest korda 2013. aastal veinimaja 170. aastapäeva puhul valmistatud B de B šampanjat, millist valmistatakse vaid 7000 pdl aastas. Koostises on pooleks Chardonnay ja Pinot Noir. Väga tiheda mulliga šampanja, aroomis oli tunda sidrunit, tsitruseviljade koort, röstisust ja karamelli. Maitse üldmulje oli natuke kreemisem ja pehmekoelisem kui eelnevalt kirjeldatud šampanjadel.
Pika degustatsioonirea lõpetasid magusad suupisted ja Brut rosé mille koostises on 30% CH, 30% PN ja 40% Meunieri. Viimase tulijana sai rosé paratamatult kõige vähem tähelepanu ning eks tal oli eelnevatega ka raske võistelda. Maitses ja aroomis domineerisid punased marjad ning kaunil päikeselisel suvepäeval sobib see rosé ideaalselt aperitiiviks.
Kokkuvõtteks saan öelda, et oli maitsev ja jutukas õhtu, lahkusime kõik tänutunde ning suurepärase meeleoluga. Aitäh “Kukka ja konn”, järgmise korrani!
Mullimaailm 