Champagne Lansoni õilsatest jookidest olen kirjutanud varemgi, rosést ja Black Labelist, seekord siis kuldsest sildist. Pudeli Lansoni Gold Label 2002 sain sünnipäevaks eelmisel aastal, aga olin kärsitu ning lasin sel küpseda veel vaid aastakese. Liigne tormakus ei ole hea, tegelikult võiks lasta sel aastakäigul kauem küpseda ja täidlasemaks muutuda. Toidu kaaslasena pääseb tema iseloom paremini esile ning toidu täiustajana on ta hetkel kindlasti parem valik kui niisama nautimiseks.
Koostis; 47% Chardonnay, 53% Pinot Noir.
Aroom oli karamelline, tunda nõrka meearoomi, kuivatatud puuvilju ja valgeid lilli.
Mullijuga klaasis oli väga tihe, klaas oli täis peeni, tihedaid mullijugasid.
Maitses oli tunda virsikuid, viigimarju ja pirne. Mitte just väga täidlased ja sügiseselt küpsed puuviljad, vaid pigem kesksuvised ja poolküpsed. Lõppmaitse oli teravalt kuiv, täis noorust ja toorust, valmis veel küpsema mõned aastad.
Minu soovitus on, et kel see pudel on kapis oma aega ootamas, siis las ta küpseb veel. Kui aega on, siis miks mitte 3-5 aastat ning siis saate aimu kogu selle imelise joogi täiusest, nii maitses kui aroomis. Endal mul pudelit kapis küpsemas ei ole, aga kavatsen panna ning oodata, sest kes kannatab, see hiljem naudib.
Mullimaailm 