Chardonnay (edaspidi CH) on Burgundiast pärit viinamarjasort, California Ülikooli teadlased väidavad DNA analüüsile toetudes, et CH vanemad on Pinot Noir ja Gouais Blanc, viimase tõid roomlased kaasa praegustelt Horvaatia aladelt.
CH on vastuoluline viinamari, teda nii armastatakse kui vihatakse samal ajal. Ühel ajaperioodil oli ta maailma suurepäraseim valge viinamari, CH võidukäik toimus XX sajandi teisel poolel ning populaarsuse (või isegi hulluse) tipphetk oli 1980ndate lõpus. Tolleks hetkeks oli CH-st saanud paljude inimeste jaoks valge veini sünonüüm. Samal ajal tekkis osadel inimestel CH-st täielik tüdimus, kasvualade laienemine üle kontinentide ja tohutu populaarsus tõi veinisõprade seas kaasa uue termini “ABC – anything but Chardonnay” kasutuselevõtu.
Kindlasti on CH ebapopulaarsuse kasvule kaasa aidanud madala kvaliteediga masstoodangu veinid, mida on toodetud tonnide kaupa. Tänapäeval õnneks leidub aina enam tammevaba CH, kus on rõhk kvaliteedil, kuid odav masstoodang ei ole muidugi veel täielikult kadunud.
CH tugevuseks on kindlasti see, et temast suudetakse valmistada erinevate huvitavate nüanssidega veine nii külmas kui ka soojemas kliimas. Kuulsaim ja kalleim kasvuala on Burgundia, paljude veinisõprade arvates pärinevad maailma parimad valged veinid just Burgundiast ja Chablist. Täna tuleb suurepäraseid ja taskukohaste hindadega CH veine muuhulgas ka Lõuna-Prantsusmaalt, samuti Uuest Maailmast ning tippveinid on tõeliselt elegantsed ja vastupandamatud. Uues Maailmas kasvatakse CH-d enim Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis ja Californias.
Aga maailmas on veel üks CH tipp-piirkond ning selleks on loomulikult Champagne! Klaasikesest šampanjast ei suuda ka suurim CH vastane ära öelda, see on kindel! CH on kasvuala suuruse poolest šampanja viinamarjade kolmikust viimasel kohal – CH katab ainult 28% Champagne piirkonna aedadest, Pinot Noir 39% ja Meunier 33%. CH peamised kasvualad Champagnes on Cote des Blancs, Sézanne, Vitry-le-Francois ja Montgueux.
Champagnes on CH reeglina kerge kehandiga, kõrge happesuse ja kooskõlava maitsebuketiga. Noores eas on CH šampanjas reeglina nõrgema aroomiga, kergelt metalse nüansiga, domineerimas lillelisus, sidrun, kerge õun ja mineraalsus. Veini küpsedes muutuvad tsitrusearoomid troopilisteks puuviljadeks, tunda on ananassi ja mangot. Aroomis on tunda röstisust ja pähkleid. Kuna hapet on piisavalt, siis on CH veinidel pikk eluiga ning neid võib säilitada keldrites aastakümneid.
Blanc de Blancs on šampanja, mille valmistamisel kasutatakse ainult CH viinamarju ning need joogid on j.u.m.a.l.i.k.u.d ! Muidugi mitte kõik, olen olnud pettunud noores ja toores BdB-s, kuid mul on olnud õnn ka nautida imelisi BdB-sid: küpsed ja kaunid, iseloomukad ja juba täidlaseks küpsenud veinid. Need veinid on täis iseloomu, särtsu ja emotsiooni, klaasitäis naudingut!
Mullimaailm 