Lallieri šampanjamajale pandi alus juba aastal 1906, Aÿ külas René Lallieri (1861-1938) poolt, kelle abikaasa perekond oli Champagne maakonnast pärit. Aÿ küla on üks seitseteistkümnest Grand Cru külast, mis tähendab, et viinamarjad (kokku 15 ha) kasvavad suurepärasel pinnasel ning looduslik eeldus valmistada väga head veini on olemas.
1996. aastal võttis asutaja lapselaps René-James Lallier brändi juhtimisel uue suuna, moderniseeris tootmist, ostis keldri ja seadmeid ning palkas endale nõuandjaks Francis Tribaut`i, kes oli Marnest pärit perekonna neljanda põlvkonna veinimeister. Ta lõpetas Dijoni Önoloogia instituudi 1987. aastal ning enne Lallieri jõudmist jõudis praktiseerida erinevates šampanjamajades.
Eesti turul on juba päris mitu aega näha Lallieri maja šampanjasid. Sel suvel tegin nendega tutvust, esimesena maitsesin roséd:
Koostises 80% PN ja 20% CH.
Viinamarjad pärinevad ainult Grand Cru küladest, 8% ulatuses kasutatakse reservveini. Veinil lastakse settel küpseda 36 kuud.
Värvuse kirjeldamisel sobivad võrdluseks oranžika alatooniga lõhe või pihlakamarjad.
Aroomis on tunda röstisust, pohli ja vaarikaid.
Maitsebukett on iseloomuomaduste poolest huvitavalt vahelduv: imal-magus-hape, lõppmaitses keskmiselt pikem hape. Valdavalt oli tunda punaseid (mõrudaid) marju. Ilmselgelt on tegemist gastronoomilise veiniga, mis hüüab enda kõrvale vähemalt korralikke suupisteid, kui mitte pearooga. Ilma toiduta jäi joogist keskpärane mulje, nii et soovitan huvilistel kindlasti koos toiduga lasta sel šampanjal endaga kõneleda.