See eriline cuvée sai omale nime maja asutaja Nicolas Françoisi järgi ning esmakordselt valmistati seda 1955. aasta saagist. Cuvées kasutatakse vaid grand cru aedadest pärit Pinot Noir (60%) ja Chardonnay (40%) viinamarju ning valmisprotsessi käigus kasutatakse ka osaliselt tammevaate, mis annavad veinile juurde tugevust ja täidlasi noote.
Kui aastal 1999 toimus Stockholmis pimedegustatsioon 20. sajandi parima šampanja leidmiseks, siis võitis esikoha 150 erineva aastakäigu šampanja seas just Nicolas François Billecart 1959. Teise koha saavutas 1961. aastakäik.
Jõululaupäeval otsustasin lõpuks oma väikesest veinikogust välja tuua ja avada 1998. aastakäigu cuvée Nicolas François Billecarti. Olen seda pudelit säilitanud ja hoidnud mõned aastad, kuid just nüüd tundus olema õige aeg see legendaarne jook ära proovida.
Värvus tumeda varjundiga küps kollane.
Aroom oli pärmine ja hästi pähkline, tunda oli nii maapähkleid kui mandleid, lõpus kerge suitsune puudutus.
Maitse oli väga rikkalik ja mitmekülgne, esimese hooga oli tunda küpseid õunu ja üleküpsenud virsikuid. Maitse areneb täidlusest happelisema lõpu suunas, keskmaitses oli tunda tsitrusvilju (mitte väga teravalt torkivaid) ja röstitud saia.
Tõelises heas tasakaalus vein, mille iga suutäis oli nauding ning lõppmaitse mõtete ja maitsete koondamiseks sobilikult pikk. Üldmulje oli ääretult positiivne, tegemist on erakordselt täiusliku šampanjaga! Selline klaasitäis teeb au paljudele roogadele, meie nautisime seda koos rasvase angerja ja külmade õrnade lihalõikudega, aga päris kindlasti saab ta hästi hakkama ka õrna ja suussulava vasikaga.
R. Juhlin on 1998. aastakäigule andnud oma raamatus hinnangu 90-94/100-st. Kel vähegi võimalik, siis kindlasti tasub see šampanja ära proovida, noorimad pärinevad aastakäikudest 2000 ja 2002. Head vana-aasta lõppu!!!
Mullimaailm 