Philippe Prié maja šampanjadest olen kirjutanud varemgi paar korda, seekord peatun pikemalt šampanjal nimega Coeur d’Ebène. Alustada on seekord põhjust hoopiski pudeli kujundusest – sildid on uhked ja säravad, mis esimese hooga magnetiseerivad pilgu päris pikaks viivuks. Aga hoolimata säravast ja edevast välimusest huvitab meid alati rohkem pudeli sisu.
Koostises on 50% PN ja 50% CH ning vein on küpsenud 9 kuud tammevaatides, mis seletab ka tammest pärit jõuliste nootide jõudmist aroomibuketti. Värvus oli kuldkollane.
Aroomis tulid esile kollased ploomid ja sügisesed küpsed alõtšad. Röstisus oli tugevalt tuntav, sooja leiva röstised noodid segamini võiste nootidega, just sellistega, mida tunned siis kui vaikselt hiilid ahjus küpsevat õunakooki ja avad tasahiljukesi ahjuukse. Veidike oli tunda ka magusaid mesiseid lendlevaid noote.
Maitse oli väga õunane ning päris lõppmaitse viimases faasis avaldus veidike ka õunaseemne kirbet hapet. Maitse oli võrreldes aroomiga palju sirgjoonelisem ja kandilisem, suus oli tagaplaanil tunda pehmeid tsitruseid ning keskmaitses tulid välja ploomikompott ja mesine klaaskomm. Suurepärane šampanja, milline sobib särama lõuna- või õhtusöögilauale saatmaks mõnd imelist rooga.
Mullimaailm 