Sel aastal avasime meie pere traditsioonilisel roosal päeval Roedereri 2009. aastakäigu rosé. Mõned aastad tagasi õnnestus maitsta Roederi 2004. aastakäiku ning tookord saime võimsa elamuse osaliseks. Palju vett on vahepeal merre voolanud, uued aastakäigud pudelitesse villitud ning isegi šampanjapudeli sildi kujundust on Roederer vahepeal uuendada jõudnud. Seekordne eksemplar jõudis Eestisse Londoni lennujaamast, aga kindlasti leiab seda ka lähemalt.
Kui enne veini juurde asumist veidi süübida sügavamalt 2009. aastasse, siis kuuldavasti oli talv tol aastal külm ja kuiv, kevad seevastu aga ebaühtlaste vihmahoogudega ja üsna soe. Alates juulist kuni korjeni septembri keskel oli kliima Champagne regioonis väga kuum, kontinentaalne ja kuiv. Roedereri maja on ülestähendanud isegi korjeajad tol aastal: Pinot Noiri korje Vallée de la Marnes ja Chardonnay korje Côte des Blancsis algas 10. septembril ning Pinot Noiri korje Montagne de Reimsis algas 15. septembril. Mitte et neil kuupäevadel šampanja maitsmisel ja hindamisel meie jaoks suur tähtsus oleks, mulle lihtsalt meeldib siin blogis ka numbreid jagada.
Nüüd aga siirdume loo peategelase juurde – Louis Roederer Rosé 2009:
Koostises 62% Pinot Noir ja 38% Chardonnay, veinist 7% on küpsenud tammevaatides malolaktilise fermentatsioonita.
Louis Roederer kasutab rosé šampanjade valmistamisel saignée meetodit, kus roosa värvus saadakse veinivirde hoidmisel koos viinamarjakestadega. Rosé 2009 on küpsenud 4 aastat settel ning pärast korkimist veel minimaalselt 6 kuud pudelist. Suhkrut on lisatud 9 g/ kohta.
Värvus klaasis oli tõeliselt särav, päikesepaistes sädelev lõhekala oranž.
Aroomis oli tunda punaseid marju ja kirsse, kergelt karamelli ja küpsetiste hõngu.
Maitses oli alguses mõrudaid tsitrusvilju ja sidrunikoort, keskmaitses tulid esile mõnusalt mahlased kirsid. Tõeliselt tugev ja domineeriv kirss oli seekord klaasis. Maitse oli mahlane, samas parajalt värske ja püsiva happega. Mõrudad noodid domineerisid, punased marjad ja ka kerged rohused ürdid. Hästi puhta maitsega šampanja, millel on koospüsiv maitsebukett, kus ükski detail ära ei kuku järgmises klaasis või järgmises sõõmus. Meie nautisime seda roséd koos sushiga, klassikaline kooslus, mis taaskord hästi kokku kõlas. Ilus vein oli!