Euroopas ringi rännates on minu jaoks lisaks vaatamisväärsustele ja maitseelamuste otsimisele põnev jalutada ka supermarketite lettide vahel ning uurida, milliseid šampanjasid millise hinnaga müüakse. Belgia on Prantsusmaa naaber ning sealsetes poodides, isegi kõige pisemates, leiab riiulilt ikka mõne šampanja ja lisaks veel priske valiku erinevaid mullijooke. Suured brändid olid muidugi esindatud, kuid mina tegin oma kolm ostu hinnaklassis 13-22€.
Etteruttavalt ütlen kohe ära, et odavaim neist oli rubriigist: “Teist korda ei ostaks”, kalleim oli suurtootja suhteliselt iseloomutu rosé ja parim oli 19€ maksnud Georges Lacombe Premier Cru Brut. Ma ei teadnud sellest majast enne midagi, aga lugedes sai selgeks, miks just see Aÿ külas asuvast majast pärit šampanja nii suurepärane oli. Aga kõigest lähemalt järjekorras.
Georges Lacombe sündis põllumehe perekonda aastal 1941. Noorukieas kolis perekond Cahorsi piirkonnas asuvasse Loti regiooni, kus Georges alustas katsetamist veinivalmistamisega. Aastal 1989 tema tütar abiellus ning väimeheks sai Champagne regioonis tegutsev veinimeister Francis Tribaut. Temast olen kirjutanud siin blogis ka varem, seoses Lallieri šampanjamajaga, mille veinimeistrina ta töötas.
Georges Lacombe ostis endale ka veiniaia Champagnes, kasvatas viinamarju ning aastal 2004 võttis väimees kätte ja pani aluse šampanjamajale Georges LACOMBE Aÿ küla südames. Nüüd siis lähemalt Premier Cru Brutist:
Koostises 50% PN, 20% Meunier, 30% CH, segus on kasutatud 30% reservveine. Vein küpseb keldris 30-40 kuud ning suhkrut on lisatud 9g/L kohta.
Värvus joogil klaasis oli särav helekollane.
Aroomis olid küpsed õunad, röstisai ja õunaseemne mõrusus.
Maitse oli hästi õunane, küpseid noote täis ja sarnaselt aroomile oli tunda ka parasjagu õunaseemnete mõrusust. Hästi täidlane ja küps šampanja, kus keskmaitses tulid esile magusad ja küpsed noodid, tunda oli ka karamelli ja pirne. Hape on olemas, esile ei tüki, kuid hoiab selja parasjagu sirge. Lõppmaitse algas hapukate nootidega, millele järgnesid mõningad mõrudad puudutused keelel ja lõpus ilmus pikas järelmaitses ka magusus.
Nautisime seda šampanjat Prantusmaa-Belgia piirkülas päikselisel õhtul koos krõbeda saia ja pasteediga, millel oli kergelt magus alatoon. Joogi hape ja toidu õrn magusus mängisid koos ülihästi. Suurepärane šampanja, mis üllatas niivõrd positiivselt oma maitse sügavuse ja iseloomuga. Kui järgmine kord Aÿ külla satun, lähen kindlasti seda maja lähemalt vaatama.
Mullimaailm 