Kevadel, ilusal maikuu pühapäeval, nautisime koduaias Bollingeri roséd. Suvi oli veel ees ja loodus alles tärkas. Täna, soojal ja vihmasel septembri pühapäeval, ongi paras aeg see kevadine hetk blogisse talletada. Küllap läheb sügis mööda sama kiirelt kui suvi ning varsti hakkame üheskoos uut kevadet ootama.
Bollingeriga on mul seotud ainult positiivsed mälestused ja vaevalt, et kellelgi see teisiti on ja sel suvel meie pisikese mulliklubi suvepäevadel võrdlesime ka Bollingeri erinevaid aastakäigušampanjasid. Nüüd aga paar sõna NV rosé kohta:
Koostises 62% Pinot Noir, 24% Chardonnay, 14% Meunier, lisatud on ka 5-6% punast veini. Suhkruid lisatakse 8-9g/l kohta.
Värvus meenutas mannavahtu, klaasis helkisid kuldsed toonivarjundid ning mullijoad olid väga intensiivsed.
Aroomis eristusid selgelt punased sõstrad ja maasikad.
Maitses andsid samuti tooni punased marjad: jõhvikad ja maasikad. Tegemist oli hea struktuuri ja jõulise joogiga, kus hape oli keskmiselt tugev ja lõpus oli tunda tanniine. Järelmaitse oli pikk ja vaevuaimatavate mõrudate nootidega.
Ideaalselt sobib see šampanja koorikloomade kaaslaseks või punastest marjadest valmistatud magustoitude kõrvale. Aga muidugi ka niisama nautimiseks heas seltskonnas ja kasvõi ilma päikeseta. Veinimeister soovitab seda roséd proovida jaapani roogadega või mitte väga vürtsikate idamaiste roogadega. Tundub päris põnev!
Mullimaailm 