Kauged külalised Kanadast

Täna teen erandi ja jagan teiega mulliveini muljeid kaugest Kanadast. Minu armas sõber Merike otsustas sügise hakul reisida Kanada idaossa ning tõi sealt naastes kaasa kaks vahuveini, mõlemad valmistatud traditsioonilisel meetodil, üks kohalikest viinamarjadest ja teine Pinot Noirist.

Viinamarju kasvatati praegustel Kanada aladel juba enam kui 1000 aastat tagasi, aga tol ajal ei valmistatud nendest veini. Esimesed veiniistandused rajas Toronto lähistele 1811. aastal saksa päritolu ohvitser Johann Schiller. Modernne veinitootmine algas 1985. aastal, mil lubati Vitis Labrusca ja hübriidmarjade istikud asendada Euroopast toodud Vitis Vinifera sortidega. Kuigi veinivalduste laiuskraadid langevad kokku Lõuna-Prantsusmaa või Toskaana omadega, siis talved on Kanadas väga külmad ning temperatuur võib langeda kuni -30C-ni. Suved aga on aina soojemad ning see võimaldab ka Kanadas toota kvaliteetset kuiva veini. Varem oli Kanada tuntud peamiselt jääveini tootmise poolest.

Merike külastas Nova Scotia piirkonda ning mõlemad kaasatoodud vahuveinid pärinesid samast piirkonnast. Nova Scotias kasvatati viinamarju juba 1600ndatel ning aastaks 2015 oli piirkonnas 70 viinamarjakasvatajat (kokku 256 ha) ja ca 25 veinimaja. Peamiselt kasvatatakse hübriidviinamarju, nagu nt L’Acadie blanc, Seyval Blanc, Baco Noir, kuid viimastel aastatel on hoo sisse saanud ka vinifera viinamarjade kasvatamine: Chardonnay, Pinot Noir, Pinot Gris, Riesling, Sauvignon Blanc, Cabernet Franc jpt.

Esimesena avasime Benjamin Bridge Brut 2007. See veinimaja on piirkonna tuntuim ja tunnustatuim, nende viinamarjad kasvavad Gaspereau orus. Vahuveini mõte pandi idanema aastal 1999 kui Gerry McConnell ja Dara Gordon soetasid endale 24ha suuruse istanduse. Aastal 2002 palkasid nad nõuandjaks Raphaël Brisboisi, endise Piper-Heidsiecki keldriülema, kes töötas tol ajal Piperi Sonoma veinimaja juures.

Koostises on kolm erinevat valget viinamarja: Seyval 40%, Vidal 30%, l’Acadie 30%.

Värvus oli särav kuldkollane, klaasis olid tugevad ja tihedad mullijoad.

Aroom oli õunane, kergelt mineraalne ja võine.

Maitse oli väga heas tasakaalus, parajalt täidlane ja samas piisava happega. Tunda oli võiseid noote ja küpseid õunu, lõppmaitses olid suitsused toonid ja kergelt kirbe puudutus. Erakordselt hea mullijook, mis šampanjadega rinda pistma pannes häbisse kindlasti ei jääks, pigem teeks tuule alla nii mõnelegi keskpärasele šampanjale. Kanada tuntuim veinitundja Tony Aspler peab Benjamin Bridget hetkel Kanada parimaks vahuveini tootjaks ning tundub, et õigusega.

Teine mullijook pärines Avondale Sky nimelisest veinimajast. Tegemist on üsna noore veinimajaga ning veinimeistriks on Ben Swetnam, kes õppis veiniteadust Niagara kolledžis ning praktilisi oskusi omandas Saksamaal. Eestisse oli jõudnud Avondale Sky 2012 Blanc de Noir Brut.
Värvus valkjas, hästi hele-hele kollane.

Aroom oli hästi nõrk ja õrnalt rohune, punased marjad olid vaevuaimatavad.

Maitses domineeris hape, tunda oli hapusid õunu ja tegemist oli hästi lihtsakoelise ja sirgjoonelise joogiga. Ilmselgelt avasime selle pudeli mõned aastad liiga vara, kui oleksime talle andnud aega 3-4 aastat keldris veel oodata ja küpseda, siis ilmselt oleks klaasis olnud iseloomukam jook.

Mina võtsin küllaminnes kaasa Eestis müügiloleva Kanada vahuveini Peller Estates Ice Cuvée. Veinimajale pani aluse Ungari immigrant Andrew Peller aastal 1927 ning Niagara järve ääres asub nende uusim veinimaja, mis asutati alles 2001. Valmistatakse kaht erinevat vahuveini ning maja stiili eripäraks on see, et suhkru asemel lisatakse jääveini, Ice Cuvéele lisatakse Vidali ja Cuvée roséle Cabernet Franci.

Värvus oli tuhmjas tumekollane.

Aroom oli kontsentreeritud, täis küpseid õunu ja pirne, jääveini rosinanüansse ja apelsinikoort.

Maitse oli lopsakas, puuviljane ja mesine, sobiks hästi marjakoogiga. Kellele meeldib jäävein, siis tasub ka seda mullijooki proovida.

Kokkuvõttes oli meil põnev ja silmiavav õhtupoolik, Benjamin Bridge veine tasub poelettidelt otsida ja osta küll kui Kanadasse satute.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s