Hing ihkab hirmsasti kevade poole ja iga päev, kui saab kasvõi korrakski nina päikse poole keerata, annab lootust, et varsti ta tuleb. Kevad muidugi. Ja siis saab minna metsa või mere äärde, võtta kaasa sõbrad ja pudel šampanjat ning lasta maitsemeeled vallad. Täpselt nii nagu soovitas oma viimases raamatus Richard Juhlin. Kevadet oodates aga saan jagada siin oma sügistalviseid elamusi.
Seekord siis Devaux D rosé, milline tuleb maja “D” sarjast.
Värvus oli aprikoosikarva oranž, särava läikega jook, mullijoad klaasis olid tihedad ja peenikesed.
Aroomis oli tunda lillelisust, küpseid südasuviseid aprikoose ning ka õrnalt vaarikaid ja isegi vaarikavarre teed. Aroomid jätsid mulje, et klaasis on magusam ja ümaram šampanja, aga maitse lükkas selle kujutluse ümber.
Maitses tulid esimesena esile hapud punased sõstrad, tugev mineraalsus ning lõppmaitses kirsid ja isegi kirsikivid. Hape oli kindel ja jõuline, mis andis üldmuljeks konkreetse, sirge seljaga seisva tugeva natuuri. Väga kihvt rosé, mõnusa kehandi ja põnevate varjunditega.
Devaux šampanjamaja ajaloo kohta saab huvi korral lugeda siit.
Kena kevade ootamist!