Veidi enam kui kolm aastat tagasi oli mul õnn korraldada ja osaleda Deutzi šampanjamaja degustatsioonil, tolleaegseid muljeid saate lugeda siit. Tookord oli üks õhtu meeldejäävaim šampanja Millésime 2006. Ma soetasin endale tookord ühe pudeli varuks ning jätsin keldrisse ootama paremaid päevi. See päev saabus sel kevadel, mõned kuud tagasi, kui tõstsime klaasikese ühe tagasihoidliku kinnisvara üleandmise puhul ühelt perelt teisele ning avasime kodus just selle, seismapandud šampanjapudeli.
Värvus klaasis oli tumekollane, hästi küps ja tume toon.
Koostises 60% PN, 10% Meunier, 30% CH.
Aroomis oli tunda võiküpsiseid, õunakooki ja keskmisest tugevamalt röstitud saia. Mull oli klaasis üsna olematu. Ka 3 aastat tagasi olid selles joogis domineerivad röstised noodid, seekord nad soleerisid täiega ning olid väga jõulised.
Maitse oli väga täidlane, tunda oli küpseid õunu, puuviljakooki ja maitse kohta võiks öelda isegi, et see oli kergelt magusa karakteriga. Keskmaitses oli tunda õrnalt hapet, lõppmaitses tuli juurde veidi mõrusust ning päris lõpus oli tugevalt tunda õunu. Jook oli suurepärases toonuses, väga väärikalt vananenud ja muutunud (üli)täidlaseks. Just selliste võrdluste pärast tasub aeg-ajalt mõni pudel keldrisse ootama panna, lasta šampanjal veel rahuneda, küpseda, arenenda, vormuda ning siis uuesti nautida. Elagu elu ja šampanja!
Mullimaailm 