Louis de Sacy Cuvée XII Édition Limitée

Louis de Sacy maja asub Montage de Reimsi piirkonnas Verzy külas ning majas toimetab täna perekonna 13. põlvkond. Viinamarju hakati kasvatama juba aastal 1633, kuid otsuse šampanjat tootma hakata tegi André Sacy aastal 1962. Algselt oli brändi nimi Champagne Sacy Père et Fils, kuid aastast 1986 kannab maja nime Champagne Louis de Sacy perekonna esiisa auks. André poeg Alain Sacy hakkas isa kõrval maja arendama ning suunas oma tähelepanu lisaks Prantsusmaa turule ka ekspordile. Noorima põlvkonna esindajad Yaël ja Jonathan Sacy liitusid pereäriga aastal 2013.

Maja omab tänasel päeval 18ha viinapuid, mis kasvavad 23 erineval põllulapil. Punaseid marju kasvab 70% (65% Pinot Noir ja 5% Meunier) ning 30% Chardonnayd. Viinapuude keskmine vanus on 30 aastat.

Maja esimene üheaia šampanja Cuvée les Courtisols 2013 tutvustati šampanjasõpradele aastal 2019.

Minu armsad sõbrad taliujujad kinkisid mulle sünnipäevaks ühe väga erilise šampanja – Louis de Sacy Édition Limitée XII D.12.15.

Tegemist on Louis de Sacy veinimeistri eksperimendiga, kes otsustas segada kokku parimad veinid ja jätta segu 12 pikaks aastaks magnum pudelites keldrisse settele seisma. Vein segati kokku 75% 2003 aastakäigust ja 25% 2002 aastakäigust ning kasutati 55% Pinot Noir ja 45% Chardonnay viinamarju. Suhkruid lisati 6,4g/L kohta ning ümber korgiti need pudelid detsembris 2015.

Värvus klaasis oli tumedama kollane merevaigu toon.

Aroomis olid kreeka pähklid, küpsed virsikud ja mandilid, hästi jõulise aroomiga jook.

Maitse oli väga täidlane, sõstrane, suitsune ja kummine. Hape oli ergas, tunda oli viinamarja seemnete mõrkjust, lõppmaitses oli ka maasikaid. Lõpus hape kadus päris kiiresti ning suhu jäi pikaks ajaks küpse saia noodid, mesisus ja karamell. Hästi sügava maitsebuketiga võimas jook! Usun, et veinimeister jäi ka ise oma eksperimendiga rahule. Eestis on see jook täiesti saadaval (Avallone.ee), nii et proovige järele!

Minu varemaid muljeid Louis de Sacy šampanjade kohta saate lugeda siit.

Louis de Sacy ORIGINEL

Originel jõudis Eestisse Ukrainast, sealne šampanjaturg on teistsuguse valikuga kui Eesti turg ning vahelduseks on võimalus leida uusi põnevaid maju ja veel proovimata šampanjasid. Louis de Sacy maja ajalugu ulatub kaugele minevikku, lähemalt kirjutasin sellest paar aastat tagasi ning  lugeda saate siit.

Koostises PN 57%, CH 36% ja Meunieri 7%. Viinamarjad on kasvanud Bligny, Cernay ja Tresloni külades.

Värvus oli beežikas ja kreemiselt kollane.

Aroomis oli tunda mandariine, pirne ja metalsust.

Maitse oli väga tugev, isegi vänge, mõruda rohususe nootidega. Hästi jõuline šampanja, tõeline toiduvein, kus oli aimata suitsuseid noote, küpseid ploome ja rosinaid. Lõpp oli tugevalt alkohoolne ja kandva happega. Kindlasti tasub seda šampanjat nautida koos maitsva toiduga, nt valgest lihast või punasest kalast valmistatud roogadega.

 

 

Louis de Sacy Grand Soir 2003

Louis de Sacy maja asub Montage de Reimsi piirkonnas Verzy külas ning majas toimetab täna perekonna 13. põlvkond. Viinamarju hakati kasvatama juba aastal 1633, kuid otsuse šampanjat tootma hakata tegi André Sacy aastal 1962. Algselt oli brändi nimi Champagne Sacy Père et Fils, millest aastal 1986 sai perekonna esiisa auks nimetatud Champagne Louis de Sacy. André poeg Alain Sacy hakkas isa kõrval maja arendama ning suunas oma tähelepanu lisaks Prantsusmaa turule ka ekspordile. Noorima põlvkonna esindajad Yaël ja Jonathan Sacy liitusid pereäriga aastal 2012.

Maja omab 18 ha viinamarjaaedu (neljas erinevas külas), kus kasvab 65% Pinot Noir, 30% Chardonnay ja 5% Meunier. Veinimeister kasutab enamikes šampanjades 2/3 PN ja 1/3 CH, mõnesse lisatakse ka veidi Meunieri.

Maja sortimendis on kümmekond erinevat šampanjat, Eestis olen näinud 2-3 erinevat ning seekord õnnestus mul maitsta maja aastakäigu šampanjat Grand Soir 2003:

Koostises 60% Pinot Noir ja 40% Chardonnay.

Värvus klaasis oli tumedam kollane ja mullijoad olid üsnagi laisad.

Ninna jõudsid esimesena röstised noodid, hiljem lisandusid kuivatatud puuviljad ja ploomimoos.

Maitse oli täidlane ja (üle)küpsenud, kus hapet oli tunda, aga mitte teravalt, vaid kogunenud aastatele omaselt, üsna ümaralt. Järelmaitses oli ka röstiseid noote, eriti põnevana tundus suhu jõudnud arahhiisi maitse.

Tuleb tõtt tunnistada, et 2003. aastakäik ei olnud tippaasta oma tingimuste poolest ning selle kohta ütlevad asjatundjad järgmist: “Veinide iseloom väljendab aasta erilisi tingimusi. Öökülmad tegid kevadel palju kahju, sellele järgnesid rahehood ja eriti kuum suvi. Sademeid oli minimaalselt, mille tulemuseks olid täidlased ja küpsed marjased veinid, millel puudub värskus ja tugev selgroog. Eriti ebatüüpiline aastakäik ning vananemispotensiaali oli vähestel šampanjadel”. 

Mulle tundus, et selle aastakäigu šampanja oleks võinud avada juba mõned aastad varem, sest teravust ja särtsu oli liiga vähe, domineerima jäi üleküpsenud mulje. Ehk õnnestub järgmine kord avada mõni noorem aastakäik.