Fresnet-Juillet šampanjamaja

Fresnet-Juillet šampanjamaja praeguse omaniku Vincent Fresneti isa Gérard otsustas aastal 1952 alustada omanimelise šampanja tootmist ning ta võttis selleks kasutusele perekonna valduses oleva vana keldri. Aga ta vajas kohta, kus lasta šampanjal küpseda ning ajavahemikus 1955-1972 toimus kuni 12 meetri sügavusel keldrikäikude kaevamine. Aastal 1991 sai šampanjamaja pärast uuenduskuuri uusima tehnoloogiaga varustatud roostevabast terasest mahutid. Majal on viinamarjaaedu kokku 5,7ha ning asuvad need Verzys ja Bisseuilis, kasvuala jaguneb 20% CH ja 80% PN. Maja kuulub Club Tresors de Champagne ühendusse, aastas toodetakse 45ooo pudelit.

Minul on õnnestunud maitsta kaht erinevat selle maja šampanjat, esimesena tutvustan väärikamat Special Club 2000, mille avasime oma armsa tütre põhikooli lõpu puhul sel suvel. Joogil ja tüdrukul on sama sünniaasta, üks neist on nende aastate jooksul küpsenud täidlaseks ja joogikõlbulikuks, teine aga alles avamas uksi suurde maailma.

Koostises 60% CH ja 40% PN.

Värvus tumedam kollane, hilissuvine küps toon tuhmjate toonidega.

Aroomis oli tunda küpseid luuvilju, aprikoose ja virsikuid, samuti pärmiseid noote.

Maitses domineerisid pirnid ja karamell, hape oli üsna märkamatuks muutunud. Küps vein, valmis joomiseks ja joojate rõõmustamiseks.

Teine kord oli juhus maitsta Fresnet-Juilleti roséd Reimsis emadepäeva hommikul.

Koostises 65% PN, 2o% CH ja 15% punast veini.

Värvus mannavahu roosa.

Aroomis oli tunda punaseid marju,  sõstraid ja vaarikaid.

Maitses domineerisid maasikad, tunda oli jõhvikaid. Jook oli heas tasakaalus ja kergelt magusa alatooniga. Ilusa päeva ilus algus!

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

J. Lassalle Blanc de Blancs 2007

Kevadisel reisil Champagnesse õnnestus meil külastada J.Lassalle maja ning päris lähedalt näha šampanjavalmistamise erinevaid etappe. Seda 1942. aastal asutatud maja juhivad täna kolme põlvkonna naised ning nende Chardonnay veine peetakse ühteteks parimateks väljaspool Cote des Blancsi. Lassalle laseb oma NV šampanjadel küpseda keldrites 4 ning aastakäigu šampanjadel kuni 10 aastat.

Enne minekut tegin kodutööd ka ning Richard Juhlini raamatus “A scent of Champagne” on selline põnev nimekiri nagu “100 champagnes you should try before you die”. Olen võimaluse avanedes ikka püüdnud sinna nimekirja kantud šampanjasid maitsta. Paljud neist jäävadki mulle ilmselt kättesaamatuks, nagu näiteks 1966 Billecart-Salmon BdB või 1954 Henriot, kuid õnneks on nende saja hulgas ka piisavalt kättesaadavaid šampanjasid. Lassalle maja on ka nimekirjas ning soovitus kõlab järgmiselt:

TEENAGE J. LASSALLE
Far from the top charts in terms of pure quality, but the charm of teenaged soft J. Lassalle is irresistible. Whether you choose Blanc de Blancs or Spécial Club is less important. Toffee, honey, and the aroma of deep yellow flowers are intermingled in a jubilant, joyful dance. 

Ostsime majast kaasa nii BdB kui Spécial Clubi, mõlemad 2007 aastakäigust ning BdB proovisime Reimsis ära.

Värvus oli helekollane, mull väga tihe.

Aroomis tundsime pirni ja õuna, samas ka põnevaid ürte, teelehte ja takjalehe mõrudat hõngu.

Maitse oli kergelt mesine koos tagasihoidlikke pirnide, tibakese mineraalsuse ja rohususega. Erinevad maitsenüansid täiendasid üksteist, kõlasid kokku väga hästi ning tulemuseks oli heas tasakaalus, väga maitsev ja põnev šampanja! Suurepärane elamus, mida kordaks iga kell! Tuleb siis ilmselt tagasi minna.

 

Kevadel Champagnes osa 2

Meie teine päev Reimsis algas maitsva hommikusöögiga ja pärast kehakinnitamist rentisime endile kaheks päevaks auto. Esimene sihtkoht oli Chigny-les-Roses külas asuv J. Lassalle šampanjamaja, milline asutati aastal 1942 ning täna juhivad seda kolme põlvkonna naised. Vanim proua on üle 80 aasta vana, kuid armastab endiselt nii veini kui šampanjat (meie giidi sõnul) ning osaleb igapäevaselt veinimaja töös. Neile kuulub 16 ha viinamarjaaedu seitsmes erinevas külas. J. Lassalle maja kuulub ühendusse Club Tresors de Champagne, milline asutati 1971. aastal ja kuhu ühtekokku kuulub 28 erinevat maja, kes ise kasvatavad oma viinamarjad ja ise valmistavad šampanja. Klubisse kuuluvad majad jagavad samu väärtusi ja põhimõtteid ning igal majal on oma Special Club nime kandev šampanja, millist valmistatakse vaid väga headel aastatel. Varem on mul olnud õnne maitsta ühendusse kuuluva Paul Bara maja šampanjasid.

Tulles tagasi J.Lassalle juurde, siis sattusime nende juurde õnneks ennelõunasel ajal ning tänu sellele õnnestus näha ka šampanjavalmistamise erinevaid etappe. Parasjagu toimus magnumpudelite discorgement, s.t eemaldati pärmisete, lisati veidi veini ja suhkrulahust ning pudel sai peale uue korgi, videot (autor K.R) vaata siit:

Pärast ringkäiku majas ja keldrites õnnestus meil maitsta kaht erinevat šampanjat: Préférence ja Rosé. Mõlemad olid suurepärased šampanjad, kuid rosé meeldis meile tibake enam. Tegemist on hästi elegantsete, kergete ja peene mulliga šampanjadega, mis lausa sulasid suus ja jätsid sametise mulje.

Préférence koostises 1/3 PN, 1/3 CH ja 1/3 Meunieri, Rosé koostises 65% PN, 15% Meunieri ja 20% CH. Nautisime imelist päikselist päeva ning lahkusime kaasas kastitäis “suveniire”. Eestisse sai toodud nii Special Club 2007, BdB 2007  kui ka vanaisa poolt tütretütrele valmistatud Angéline 2008. Aga nendest lähemalt kunagi tulevikus.

Edasi kulges tee Hautvillersi külla, kus võtsime kerge lõunaeine ning vaatasime üle munk Dom Pérignoni haua külas asuvas kloostris. Seejärel võtsime suuna Aÿ külla, sest seal ootas meid ees H. Goutorbe maja külastus.

See maja kuulub samutiühendusse Club Tresors de Champagne. Emile Goutorbe (1890-1956) pühendas kogu oma elu viinapuude kasvatamisele, ta oli nn taimekooli pidaja.
Šampanjamaja visooni kujundas ja viis ellu tema poeg Henri (1922-2009) ning täna toimetab majas tema poeg René koos abikaasa ja kolme täiskasvanud lapsega. Meil õnnestus seal õdusas majas jahutavate võlvide all maitsta kolme erinevat šampanjat:

Cuvée Tradition Brut (koostises 70% PN, 5% Meunier, 25%CH)

Cuvée Prestige Brut Premier Cru (koostises 7o% PN, 5% Meunier, 25%CH)

Special Club Grand Cru 2005 (koostises 70% N, 30%CH).

Kõik olid väga nauditavad šampanjad, esimene neist lihtsam igapäevašampanja, teine juba veidi elegantsem ning Special Club oli küps, täidlane ja täis jõudu.

Kes Champagne piirkonda plaanib reisida, siis Aÿ ja naaberküla Mareuil-sur-Aÿ tasub kindlasti kavva võtta, sest seal on lisaks H. Goutorbele väga palju toredaid šampanjamaju: Bollinger, Ayala, Billecart-Salmon, Philipponnat, Deutz, Marc Hébrart jpt. mida kindlasti tasub võimaluse korral külastada.

Teise päeva lõpetasime õhtusöögiga Reimsi populaarses söögikohas Les Crayeres Brasserie “Les Jardin”, milline asub pargipuude alla peidetuna otse 5* hotelli taga. Kel soovi, võib õhtustada ka hotelli peenemas restoranis, meie otsustasime seekord brasserie kasuks. Teenindus oli super ja toidud söögikoha taseme kinnitajaks. Kõige eredama elamuse said need, kes julgesid tellida vasika harknääret. Liinale lähevad siinkohal teele tänusõnad meie reisi söögikohtade soovituste eest!

Pärast õhtusööki jalutasime veel linnas ning saime osa ka katedraali peal toimunud valgusshow’st.

Paul Bara Millésime 2002

2002 on minu arvates suurepärane ja iseloomulikult arenev aastakäik, sest mida aeg edasi, seda ägedamaks selle aastakäigu šampanjad lähevad.

Sarnaselt Burgundiale oli 2002 ka Champagnes ideaalsete ilmastikuoludega külluslik aasta ning selle aastakäigu veinid omavad suurt säilituspotentsiaali.
R. Juhlini väidadab oma raamatus, et tunneb 2002. aastakäigus ära arengutee, millel on väga palju sarnaseid jooni 1982. aastakäiguga, mis omakorda annab lootust, et 2002.a veinid arenevad samuti sirgjooneliselt ja ootuspäraselt, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Lõpptulemus saab olema võine, täidlane ja küps, suhteliselt kõrge happesus peaks garanteerima tasakaalus arenemisprotsessi ning meeldiva lõpptulemuse. Kusjuures arengu tipptulemus võib saabuda 20 või isegi 30 aasta pärast! Oleks vaid võimalus osta ja säilitada selliseid veine nii mitmeid aastaid.

Minu meeldejäävaimad elamused 2002. aastakäigust on olnud lisaks allpool kirjeldatavale Pol Rogeri Blanc de Blancs 2002 ja Besserat de Bellefon Brut Millésime 2002.

Täna aga Paul Bara Millésime 2002, elamus oli äärmiselt nauditav ja meeliülendav, milline nii kergesti ei unune! Tõime selle šampanja kaasa Reimsist ning panime oma aega ja hetke ootama. Tasus oodata.

20140509-185207.jpgVärvus tumedam õlgkollane, sügava ja loojuva päikese karva alatooniga.

Koostises 80% PN, 20% CH.

Aroom täidlane, tunda karamelli ja piimakisselli, samuti magusat õunakooki ja värskelt keedetud õunamoosi.

Maitses domineerisid, nii nagu aroomiski, küpsed õunad ja mesine magusus.

R. Juhlini hinnang 87/100.

Olen varem maitsnud Paul Bara Millésime 2003 kuid nende kahe aastakäigu võrdluse võidab kindlalt aasta 2002 oma külluslikuma maitsebuketi, väljaarenenuma ja omapärasema karakteriga. Tõeliselt hea šampanja ning ootan põnevusega järgmist kohtumist 2002. aastakäiguga!

 

Paul Bara Special Club 2004 ja Millèsime 2003

Olen Paul Bara šampanjadest varemgi paar korda juttu teinud, kuid Eestis on lisaks rosèle ja NV brutile võimalik leida ka aastakäigu šampanjat ning Special Clubi labeli alla koondunud maja tippveine.

Alustan Paul Bara Special Club 2004-st millist õnnestus mul maitsta tänu headele sõpradedele, kes muretsesid uue auto ning tähistamiseks ja sisseõnnistamiseks muretseti ka korralik šampanja (tore keel see meie eesti keel ikka, kohe kõike saab muretseda 🙂

Nii noor ja nii rohune, aroomis oli tunda kergeid erksaid tooreid marju (tikrid), troopilisi puuvilju ja natuke kommi. Maitse oli täitsa toores alles, kuiv ja lõpuni välja arenemata maitsebuketiga. Aga veinil oli iseloomu ning tunda oli, et jook alles arenes kui meie ta juba lahti nööpisime. Kui ise ei tea, siis vaatan ikka mida R. Juhlin arvab ning tema usaldab oma varasemaid kogemusi Bara šampanjadega ning hindab praegust arenemisfaasi väga heaks. Nagu ta ise ütleb, siis laulab veini arengule ülistuslaulu! Sestap tuleks järgmise Special Clubi avamisega oodata mõned aastad ning jälgida siis, milliseks vein küpsenud on. Kindlasti on selles veinis potensiaali investeeringuks, mis tasub mõneks ajaks keldrinurka unustada ning nt 5-8 aasta pärast päevavalgele tuua.

Koostis 70% Pn ja 30% CH.

Juhlini hinnang 2004 aastakäigule 2011 detsembris 76 punkti, arenedes 85.

Paul Bara Millésime 2003

Ühe Millésime tõime kaasa Reimsist, puhtjuhuslikult sai Bara otsa satutud ning kohalik šampanjapoe omanik andis oma soovituse ja õnnistuse meie ostule kaasa. See oli 2002 aastakäik ja ootab veel oma aega. Vahepeal jõudis Bara meile Eestisse järele ning sestap tekkis võimalus proovida 2003 aastakäiku.

Koostises 80% PN ja 20% CH.

Tunda on suurepärast Pinot Noiri buketti, äärmiselt kompaktne vein,  kergelt õline. Maitses teravili ja kerge magususe noot just keskosas. Kindlasti on sel veinil ka potentsiaali veelgi küpsemaks arenedada ja täidlasemaks muutuda. Kuid maitseb väga hästi ka juba praegu.

Juhlini hinnang 85 punkti, potensiaal arenedes 89 punkti.

Paul Bara Brut Grand Rosè

Vana aasta lahkus roosas, õhtu avalöögiks avasime Paul Bara Brut rosé:

Koostis 90% Pinot Noir, 10% Chardonnay

Värvuselt tumeroosa, lausa veidi punakas.

Aroomis oli alguses tunda tugevaid punaseid marju: äratuntavalt maasikat ja kirssi, lisaks väike vihje piprale, mis on iseloomulik just Pinot Noir’le. Hiljem lisanduvad aroomi kerge karamell ja õrn vaarikas.

Maitselt oli šampanja üsna mõrkjas ja jõuline, värvus ja maitse olid omavahel täpselt kooskõlas, käisid ühte jalga.

Eelroaks oli tol õhtul lõhe ceviche (chilliga ei olnud liialdatud) ning rosè sobis lõhega ideaalselt.

Richard Juhlini hinnang roséle 84, arenedes 88 punkti.

Mullidega oli nii, et osades klaasides oli klaasi põhja keskelt algav keskmise tugevusega juga, teistes klaasides õrnemad üksikud mullijaod ühtlaselt laiali klaasi sisepinnal. Kusjuures on klaasid kõik sama tootja ühest komplektist. Paraku on nii, et klaasidel on siiski väikesed erinevused ning iga erinevus mõjutab mulli kulgemist. Kuigi, kas pole nii, et mõne inimese puhul on vahel tunne, et just tema klaasis ei mullita vahuvein või šampanja mitte kunagi 🙂

Paul Bara Brut Réserve – taaskohtumine Eestis

Tänu õnnelikele juhtustele ning headele inimestele jõudsid mõne pudelid Paul Bara šampanjat meieni just täna, selle aasta viimasel tööpäeval. Tööaasta on otsas ning selle tähistamiseks otsustasime ühe Pauli mullitava lahti korkida. Paul Bara Brut NV jõime esimest korda Reimsis, oma möödunudsuvisel meeleolukal reisil, millest kirjutasin siin.

Brut Réserve aroom on väga täidlane, ninna lööb värskete puuviljade, virsiku ja ploomi aroomid. Tootja märkab aroomis mett, vürtsi, apelsinikoort ja vihjeid suhkrustatud puuviljadele, kus esile tungib bergamott* . Minu nina tundis küll virsikut, kuid mitte bergamotti (ausalt öeldes arvan, et ei ole teadlikult üldse bergamotti käeski hoidnud, rääkimata maitsmisest ja nuusutamisest). Maitses on tunda värskust, hästi sirgjoonelist värskust, ja apelsinikoort, lõppmaitses tundsin pipart.

* Bergamott (Citrus bergamia) meenutab väikest apelsini ja arvatakse olevat laimi ja pomerantsi ristand. Tänapäeval kasvatatakse bergamotti peamiselt Sitsiilias ja Kalaabrias. Bergamoti rohekas viljaliha on küll väga mahlane, aga söömiseks liiga hapu ja kibe. Bergamotiõliga on maitsestatud Earl Grey tee ning Prantsusmaa linn Nancy on juba 1850.aastast spetsialiseerunud erilise bergamotimaitselise kompveki valmistamisele. Vahuri andmetel maitsestatakse bergamottiga Belgias kloostriõlusid.

MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST NING NAUDITAVAID MULLIJOOKE!

Paul Bara

Paul Bara on Champagnes legend. Ta võttis firma üle 60 aastat tagasi teismelise poisina ning mäletab siiani iga aastakäigu  detaile. Tema on maja kuues põlvkond, kes šampanja valmistamisega tegeleb alates maja asutamisest 1833.  Aastate jooksul on paljud majad püüdnud osta kolmekümmet imelises asupaigas olevaid aedu. Bara kasutab vaid traditsioonilisi meetodeid ning tema veinid on väga elegantse puuviljasusega, mis on harukordne Bouzy`s. On mõistetamatu, et ta on kõige paremini tuntud eelkõige punase veini tootjana, kuigi tema šampanjad kuuluvad maailmaklassi. Comtesse Marie de France on vääriskivi, mida tasub otsida!

Juhlini hinnang majale 4*, aastane kogutoodang 90 000 puhdelit.

Paul Bara Brut Reserve

Mull väga intensiivne, ilus.

Maitses alguses tunda mett, magusust, lõppmaitse pikk ja kuiv.

Väga omapärase struktuuri ja maitsega šampanja, millist pole enne proovinud.

Juhlini hinnang veinile 81, potensiaal arenedes 87.