Paul Bara šampanjamaja ja Grand Rosé

Mõni šampanjamaja poeb eriliselt hinge ning kohates seda brändi uuesti menüüs või poeriiulil, siis tuleb naeratus huulile ning meelde tulevad positiivsed mälestused. Nii on minul näiteks Paul Bara šampanjamajaga. Esimest korda maitsesin selle maja šampanjat oma esimesel reisil Champagne piirkonda ja esmakohtumisest jäi positiivne side meie vahele. Eestis on Paul Bara maaletooja mitu korda vahetunud ning praegu leiab Paul Barat nii Prisma poelettidelt kui ka restoraniriiulilt. Maja ajaloost polegi ma enne põhjalikult kirjutanud, nüüd on see hetk siis käes.

Bara perekonda mainiti esimest korda dokumentides 1600ndatel Bisseuil, Oiry ja Chauilly küladega seoses. Konkreetsem fakt perekonna ajaloost pärineb aastast 1833 mil Auguste Francois Bara saabus Bouzy külla ning asus seal tööle tündersepana. Kolm aastat hiljem abiellus ta Annonciade Robertiga, kelle perekonnale kuulusid ka mõned viinapuud. Bara perekonna valdus ehitati aastal 1860 ning peamiselt tegeleti karjakasvatusega. Paul Bara, kes on maja praeguse omaniku Chantale isa, oli esimene, kes hakkas tootma ja müüma šampanjat oma nime alt. See juhtus 1950ndatel. 1975. aastal oli Paul Bara üks esimesi, kes hakkas oma toodangut importima USA-sse. Tänaseni teevad nad koostööd sama partneriga, kellega tookord alustasid. Aastal 1980 otsustas Chantal isale appi asuda ning 1986 sai temast maja kaasomanik. Alates aastast 2021 juhib maja endine müügijuht Stéphanie Ducloux ning Chantalest sai maja president. Paul Bara kuulub ka Club Trésors de Champagne ühendusse ning veinimeistriks on Christian Forget.

Kokku kuulub majale 11 hektarit viinapuuaedu, millest 9,5 hektaril kasvab Pinot Noir ja 1,5 hektaril Chardonnay. Aastal 2020 omistati neile HVE “Haute valuer environnementale” ja VDC “Viticulture Durable en Champage” sertifikaadid, millised antakse majale tunnustuseks jätkusuutliku ning keskkonnasõbraliku viinamarjakasvatuse eest. Maja portfellis on 7 erinevat šampanjat, eelmistest muljetest saate lugeda siit.

Esimene kohtumine Paul Bara Grand Roséga oli ammu ning kohtumisi on vahepeal olnud mitmeid, aga hea joogi muljeid tasub ikka ka uuesti jagada.

Koostises 70% Pinot Noir, 18% Chardonnay, 12% Bouzy rouge.

Värv lõheroosa, aroomis domineerisid punased marjad, ennekõike maasikad ja kirsid.

Maitses küpsised, või, rohkelt maasikaid ja vaarikaid, lõpp veidi õline ja võine. Oli tunda ka kergelt karamelli. Hape oli heas tasakaalus, balanss oli igas mõttes paigas. See šampanja sobib kenasti punase liha kaaslaseks, proovige!

Paul Bara Extra Brut

Kevadise isolatsiooni ajal sattus minu postkasti pakkumine osta Paul Bara šampanjasid ning see üleskutse kõnetas mind, sest esiteks on tegemist väga vahva majaga ning teiseks tuleb maaletoojaid jõudumööda ikka toetada. Paul Baraga oleme kohtunud siin ja seal, tegemist on hinnatud väiketootjaga, kelle veinimeistril on hea vaist ning šampanjades ei ole siiani pidanud pettuma. Varasematest kogemustest saate lugeda siit, kevadel ostetud Extra Bruti võtsime paar nädalat tagasi kaasa Haapsalusse ning nautisime seda imelist jooki ja vananaiste suve ühel õhtul Väikse Viigi ääres. Kus siis veel, kui mitte seal, eks?

Koostises 80% Pinot Noir ja 20% Chardonnay. Suhkruid on lisatud minimaalselt, ainult 2g/l kohta.

Extra Bruti ja Réserve valmistatakse täpselt samast segust, kuid viinamarjad tulevad Extra Bruti jaoks vanematelt viinapuudelt ja parematest aedadest. Veinimeister kasutab segus kuni 50% reservveine.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane.

Aroomis oli jõuliselt tunda tugevamaid lõhnakomponente nagu küpsed aprikoosid, ploomikompott ja õunakook, hästi küpsed noodid. Samuti sai aimu sidrunist, värsketest pirnidest ja pähklitest.

Maitse oli hästi värske ja nooruslikult jõuline, samas ka parasjagu kreemine ja piisavalt elav. Hästi puuviljane, mineraalsus oli eksimatult äratuntav, ka kergelt soolane nüanss. Lõppmaitse oli pikk ja heas tasakaalus. Austritest tundsime selle šampanja kõrvale puudust, koos oleksid nad maitsnud väga hästi. Aga ikkagi oli jook väga nauditav, Paul Bara oma tuntud headuses!

Paul Bara Special Club Brut Rosé 2006

See šampanja tuleb rubriigist “kaua hoitud kaunikene”, sest ostsin selle Special Clubi 6-7 aastat tagasi Eestist ning panin parimat hetke ootama, milline saabus eelmise aasta emadepäeval. Ilm oli kevade kohta üllatavalt soe ja päikseline ning aias istudes väikeste suupistetega ja heas seltskonnas tundus olevat õige hetk seda roséd proovida.

Paul Bara oli esimene Club Trésors de Champagne liikmetest, kes hakkas Special Club roséd valmistama ning esimest korda tegi ta seda aastal 2004.

Koostises 70% PN, 30% CH ja suhkruid lisatud 7-8g/l kohta. Ta lisab 8% punast veini Special Clubi segule ning ongi rosé valmis.

Värvus oli väga tume oranž, telliskivi toon, kergelt pruunikas.

Aroomis olid pihlakad ja jõhvikad.

Maitses domineerisid mõrudad marjad ning hapet oli täitsa piisavalt. Ma arvan, et hoidsin seda šampanjat liiga kaua ning oleks võinud ta paar aastat varem avada. Marjasust oli vähe, särts oli kadunud ja kuigi hape kandis, siis usun, et nooremana oleks ta püssim ja säravam olnud.

 

 

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

Paul Bara Millésime 2002

2002 on minu arvates suurepärane ja iseloomulikult arenev aastakäik, sest mida aeg edasi, seda ägedamaks selle aastakäigu šampanjad lähevad.

Sarnaselt Burgundiale oli 2002 ka Champagnes ideaalsete ilmastikuoludega külluslik aasta ning selle aastakäigu veinid omavad suurt säilituspotentsiaali.
R. Juhlini väidadab oma raamatus, et tunneb 2002. aastakäigus ära arengutee, millel on väga palju sarnaseid jooni 1982. aastakäiguga, mis omakorda annab lootust, et 2002.a veinid arenevad samuti sirgjooneliselt ja ootuspäraselt, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Lõpptulemus saab olema võine, täidlane ja küps, suhteliselt kõrge happesus peaks garanteerima tasakaalus arenemisprotsessi ning meeldiva lõpptulemuse. Kusjuures arengu tipptulemus võib saabuda 20 või isegi 30 aasta pärast! Oleks vaid võimalus osta ja säilitada selliseid veine nii mitmeid aastaid.

Minu meeldejäävaimad elamused 2002. aastakäigust on olnud lisaks allpool kirjeldatavale Pol Rogeri Blanc de Blancs 2002 ja Besserat de Bellefon Brut Millésime 2002.

Täna aga Paul Bara Millésime 2002, elamus oli äärmiselt nauditav ja meeliülendav, milline nii kergesti ei unune! Tõime selle šampanja kaasa Reimsist ning panime oma aega ja hetke ootama. Tasus oodata.

Värvus tumedam õlgkollane, sügava ja loojuva päikese karva alatooniga.

Koostises 80% PN, 20% CH.

Aroom täidlane, tunda karamelli ja piimakisselli, samuti magusat õunakooki ja värskelt keedetud õunamoosi.

Maitses domineerisid, nii nagu aroomiski, küpsed õunad ja mesine magusus.

R. Juhlini hinnang 87/100.

Olen varem maitsnud Paul Bara Millésime 2003 kuid nende kahe aastakäigu võrdluse võidab kindlalt aasta 2002 oma külluslikuma maitsebuketi, väljaarenenuma ja omapärasema karakteriga. Tõeliselt hea šampanja ning ootan põnevusega järgmist kohtumist 2002. aastakäiguga!

 

Paul Bara Special Club 2004 ja Millèsime 2003

Olen Paul Bara šampanjadest varemgi paar korda juttu teinud, kuid Eestis on lisaks rosèle ja NV brutile võimalik leida ka aastakäigu šampanjat ning Special Clubi labeli alla koondunud maja tippveine.

Alustan Paul Bara Special Club 2004-st millist õnnestus mul maitsta tänu headele sõpradedele, kes muretsesid uue auto ning tähistamiseks ja sisseõnnistamiseks muretseti ka korralik šampanja (tore keel see meie eesti keel ikka, kohe kõike saab muretseda 🙂

Nii noor ja nii rohune, aroomis oli tunda kergeid erksaid tooreid marju (tikrid), troopilisi puuvilju ja natuke kommi. Maitse oli täitsa toores alles, kuiv ja lõpuni välja arenemata maitsebuketiga. Aga veinil oli iseloomu ning tunda oli, et jook alles arenes kui meie ta juba lahti nööpisime. Kui ise ei tea, siis vaatan ikka mida R. Juhlin arvab ning tema usaldab oma varasemaid kogemusi Bara šampanjadega ning hindab praegust arenemisfaasi väga heaks. Nagu ta ise ütleb, siis laulab veini arengule ülistuslaulu! Sestap tuleks järgmise Special Clubi avamisega oodata mõned aastad ning jälgida siis, milliseks vein küpsenud on. Kindlasti on selles veinis potensiaali investeeringuks, mis tasub mõneks ajaks keldrinurka unustada ning nt 5-8 aasta pärast päevavalgele tuua.

Koostis 70% Pn ja 30% CH.

Juhlini hinnang 2004 aastakäigule 2011 detsembris 76 punkti, arenedes 85.

Paul Bara Millésime 2003

Ühe Millésime tõime kaasa Reimsist, puhtjuhuslikult sai Bara otsa satutud ning kohalik šampanjapoe omanik andis oma soovituse ja õnnistuse meie ostule kaasa. See oli 2002 aastakäik ja ootab veel oma aega. Vahepeal jõudis Bara meile Eestisse järele ning sestap tekkis võimalus proovida 2003 aastakäiku.

Koostises 80% PN ja 20% CH.

Tunda on suurepärast Pinot Noiri buketti, äärmiselt kompaktne vein,  kergelt õline. Maitses teravili ja kerge magususe noot just keskosas. Kindlasti on sel veinil ka potentsiaali veelgi küpsemaks arenedada ja täidlasemaks muutuda. Kuid maitseb väga hästi ka juba praegu.

Juhlini hinnang 85 punkti, potensiaal arenedes 89 punkti.

Paul Bara Brut Grand Rosè

Vana aasta lahkus roosas, õhtu avalöögiks avasime Paul Bara Brut rosé:

Koostis 90% Pinot Noir, 10% Chardonnay

Värvuselt tumeroosa, lausa veidi punakas.

Aroomis oli alguses tunda tugevaid punaseid marju: äratuntavalt maasikat ja kirssi, lisaks väike vihje piprale, mis on iseloomulik just Pinot Noir’le. Hiljem lisanduvad aroomi kerge karamell ja õrn vaarikas.

Maitselt oli šampanja üsna mõrkjas ja jõuline, värvus ja maitse olid omavahel täpselt kooskõlas, käisid ühte jalga.

Eelroaks oli tol õhtul lõhe ceviche (chilliga ei olnud liialdatud) ning rosè sobis lõhega ideaalselt.

Richard Juhlini hinnang roséle 84, arenedes 88 punkti.

Mullidega oli nii, et osades klaasides oli klaasi põhja keskelt algav keskmise tugevusega juga, teistes klaasides õrnemad üksikud mullijaod ühtlaselt laiali klaasi sisepinnal. Kusjuures on klaasid kõik sama tootja ühest komplektist. Paraku on nii, et klaasidel on siiski väikesed erinevused ning iga erinevus mõjutab mulli kulgemist. Kuigi, kas pole nii, et mõne inimese puhul on vahel tunne, et just tema klaasis ei mullita vahuvein või šampanja mitte kunagi 🙂

Paul Bara Brut Réserve – taaskohtumine Eestis

Tänu õnnelikele juhtustele ning headele inimestele jõudsid mõne pudelid Paul Bara šampanjat meieni just täna, selle aasta viimasel tööpäeval. Tööaasta on otsas ning selle tähistamiseks otsustasime ühe Pauli mullitava lahti korkida. Paul Bara Brut NV jõime esimest korda Reimsis, oma möödunudsuvisel meeleolukal reisil.

Brut Réserve aroom on väga täidlane, ninna lööb värskete puuviljade, virsiku ja ploomi aroomid. Tootja märkab aroomis mett, vürtsi, apelsinikoort ja vihjeid suhkrustatud puuviljadele, kus esile tungib bergamott* . Minu nina tundis küll virsikut, kuid mitte bergamotti (ausalt öeldes arvan, et ei ole teadlikult üldse bergamotti käeski hoidnud, rääkimata maitsmisest ja nuusutamisest). Maitses on tunda värskust, hästi sirgjoonelist värskust, ja apelsinikoort, lõppmaitses tundsin pipart.

* Bergamott (Citrus bergamia) meenutab väikest apelsini ja arvatakse olevat laimi ja pomerantsi ristand. Tänapäeval kasvatatakse bergamotti peamiselt Sitsiilias ja Kalaabrias. Bergamoti rohekas viljaliha on küll väga mahlane, aga söömiseks liiga hapu ja kibe. Bergamotiõliga on maitsestatud Earl Grey tee ning Prantsusmaa linn Nancy on juba 1850.aastast spetsialiseerunud erilise bergamotimaitselise kompveki valmistamisele. Vahuri andmetel maitsestatakse bergamottiga Belgias kloostriõlusid.

MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST NING NAUDITAVAID MULLIJOOKE!