Paul Bara Extra Brut

Kevadise isolatsiooni ajal sattus minu postkasti pakkumine osta Paul Bara šampanjasid ning see üleskutse kõnetas mind, sest esiteks on tegemist väga vahva majaga ning teiseks tuleb maaletoojaid jõudumööda ikka toetada. Paul Baraga oleme kohtunud siin ja seal, tegemist on hinnatud väiketootjaga, kelle veinimeistril on hea vaist ning šampanjades ei ole siiani pidanud pettuma. Varasematest kogemustest saate lugeda siit, kevadel ostetud Extra Bruti võtsime paar nädalat tagasi kaasa Haapsalusse ning nautisime seda imelist jooki ja vananaiste suve ühel õhtul Väikse Viigi ääres. Kus siis veel, kui mitte seal, eks?

Koostises 80% Pinot Noir ja 20% Chardonnay. Suhkruid on lisatud minimaalselt, ainult 2g/l kohta.

Extra Bruti ja Réserve valmistatakse täpselt samast segust, kuid viinamarjad tulevad Extra Bruti jaoks vanematelt viinapuudelt ja parematest aedadest. Veinimeister kasutab segus kuni 50% reservveine.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane.

Aroomis oli jõuliselt tunda tugevamaid lõhnakomponente nagu küpsed aprikoosid, ploomikompott ja õunakook, hästi küpsed noodid. Samuti sai aimu sidrunist, värsketest pirnidest ja pähklitest.

Maitse oli hästi värske ja nooruslikult jõuline, samas ka parasjagu kreemine ja piisavalt elav. Hästi puuviljane, mineraalsus oli eksimatult äratuntav, ka kergelt soolane nüanss. Lõppmaitse oli pikk ja heas tasakaalus. Austritest tundsime selle šampanja kõrvale puudust, koos oleksid nad maitsnud väga hästi. Aga ikkagi oli jook väga nauditav, Paul Bara oma tuntud headuses!

Paul Bara Special Club Brut Rosé 2006

See šampanja tuleb rubriigist “kaua hoitud kaunikene”, sest ostsin selle Special Clubi 6-7 aastat tagasi Eestist ning panin parimat hetke ootama, milline saabus eelmise aasta emadepäeval. Ilm oli kevade kohta üllatavalt soe ja päikseline ning aias istudes väikeste suupistetega ja heas seltskonnas tundus olevat õige hetk seda roséd proovida.

Paul Bara oli esimene Club Trésors de Champagne liikmetest, kes hakkas Special Club roséd valmistama ning esimest korda tegi ta seda aastal 2004.

Koostises 70% PN, 30% CH ja suhkruid lisatud 7-8g/l kohta. Ta lisab 8% punast veini Special Clubi segule ning ongi rosé valmis.

Värvus oli väga tume oranž, telliskivi toon, kergelt pruunikas.

Aroomis olid pihlakad ja jõhvikad.

Maitses domineerisid mõrudad marjad ning hapet oli täitsa piisavalt. Ma arvan, et hoidsin seda šampanjat liiga kaua ning oleks võinud ta paar aastat varem avada. Marjasust oli vähe, särts oli kadunud ja kuigi hape kandis, siis usun, et nooremana oleks ta püssim ja säravam olnud.

 

 

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

Paul Bara Millésime 2002

2002 on minu arvates suurepärane ja iseloomulikult arenev aastakäik, sest mida aeg edasi, seda ägedamaks selle aastakäigu šampanjad lähevad.

Sarnaselt Burgundiale oli 2002 ka Champagnes ideaalsete ilmastikuoludega külluslik aasta ning selle aastakäigu veinid omavad suurt säilituspotentsiaali.
R. Juhlini väidadab oma raamatus, et tunneb 2002. aastakäigus ära arengutee, millel on väga palju sarnaseid jooni 1982. aastakäiguga, mis omakorda annab lootust, et 2002.a veinid arenevad samuti sirgjooneliselt ja ootuspäraselt, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Lõpptulemus saab olema võine, täidlane ja küps, suhteliselt kõrge happesus peaks garanteerima tasakaalus arenemisprotsessi ning meeldiva lõpptulemuse. Kusjuures arengu tipptulemus võib saabuda 20 või isegi 30 aasta pärast! Oleks vaid võimalus osta ja säilitada selliseid veine nii mitmeid aastaid.

Minu meeldejäävaimad elamused 2002. aastakäigust on olnud lisaks allpool kirjeldatavale Pol Rogeri Blanc de Blancs 2002 ja Besserat de Bellefon Brut Millésime 2002.

Täna aga Paul Bara Millésime 2002, elamus oli äärmiselt nauditav ja meeliülendav, milline nii kergesti ei unune! Tõime selle šampanja kaasa Reimsist ning panime oma aega ja hetke ootama. Tasus oodata.

20140509-185207.jpgVärvus tumedam õlgkollane, sügava ja loojuva päikese karva alatooniga.

Koostises 80% PN, 20% CH.

Aroom täidlane, tunda karamelli ja piimakisselli, samuti magusat õunakooki ja värskelt keedetud õunamoosi.

Maitses domineerisid, nii nagu aroomiski, küpsed õunad ja mesine magusus.

R. Juhlini hinnang 87/100.

Olen varem maitsnud Paul Bara Millésime 2003 kuid nende kahe aastakäigu võrdluse võidab kindlalt aasta 2002 oma külluslikuma maitsebuketi, väljaarenenuma ja omapärasema karakteriga. Tõeliselt hea šampanja ning ootan põnevusega järgmist kohtumist 2002. aastakäiguga!

 

Paul Bara Special Club 2004 ja Millèsime 2003

Olen Paul Bara šampanjadest varemgi paar korda juttu teinud, kuid Eestis on lisaks rosèle ja NV brutile võimalik leida ka aastakäigu šampanjat ning Special Clubi labeli alla koondunud maja tippveine.

Alustan Paul Bara Special Club 2004-st millist õnnestus mul maitsta tänu headele sõpradedele, kes muretsesid uue auto ning tähistamiseks ja sisseõnnistamiseks muretseti ka korralik šampanja (tore keel see meie eesti keel ikka, kohe kõike saab muretseda 🙂

Nii noor ja nii rohune, aroomis oli tunda kergeid erksaid tooreid marju (tikrid), troopilisi puuvilju ja natuke kommi. Maitse oli täitsa toores alles, kuiv ja lõpuni välja arenemata maitsebuketiga. Aga veinil oli iseloomu ning tunda oli, et jook alles arenes kui meie ta juba lahti nööpisime. Kui ise ei tea, siis vaatan ikka mida R. Juhlin arvab ning tema usaldab oma varasemaid kogemusi Bara šampanjadega ning hindab praegust arenemisfaasi väga heaks. Nagu ta ise ütleb, siis laulab veini arengule ülistuslaulu! Sestap tuleks järgmise Special Clubi avamisega oodata mõned aastad ning jälgida siis, milliseks vein küpsenud on. Kindlasti on selles veinis potensiaali investeeringuks, mis tasub mõneks ajaks keldrinurka unustada ning nt 5-8 aasta pärast päevavalgele tuua.

Koostis 70% Pn ja 30% CH.

Juhlini hinnang 2004 aastakäigule 2011 detsembris 76 punkti, arenedes 85.

Paul Bara Millésime 2003

Ühe Millésime tõime kaasa Reimsist, puhtjuhuslikult sai Bara otsa satutud ning kohalik šampanjapoe omanik andis oma soovituse ja õnnistuse meie ostule kaasa. See oli 2002 aastakäik ja ootab veel oma aega. Vahepeal jõudis Bara meile Eestisse järele ning sestap tekkis võimalus proovida 2003 aastakäiku.

Koostises 80% PN ja 20% CH.

Tunda on suurepärast Pinot Noiri buketti, äärmiselt kompaktne vein,  kergelt õline. Maitses teravili ja kerge magususe noot just keskosas. Kindlasti on sel veinil ka potentsiaali veelgi küpsemaks arenedada ja täidlasemaks muutuda. Kuid maitseb väga hästi ka juba praegu.

Juhlini hinnang 85 punkti, potensiaal arenedes 89 punkti.

Paul Bara Brut Grand Rosè

Vana aasta lahkus roosas, õhtu avalöögiks avasime Paul Bara Brut rosé:

Koostis 90% Pinot Noir, 10% Chardonnay

Värvuselt tumeroosa, lausa veidi punakas.

Aroomis oli alguses tunda tugevaid punaseid marju: äratuntavalt maasikat ja kirssi, lisaks väike vihje piprale, mis on iseloomulik just Pinot Noir’le. Hiljem lisanduvad aroomi kerge karamell ja õrn vaarikas.

Maitselt oli šampanja üsna mõrkjas ja jõuline, värvus ja maitse olid omavahel täpselt kooskõlas, käisid ühte jalga.

Eelroaks oli tol õhtul lõhe ceviche (chilliga ei olnud liialdatud) ning rosè sobis lõhega ideaalselt.

Richard Juhlini hinnang roséle 84, arenedes 88 punkti.

Mullidega oli nii, et osades klaasides oli klaasi põhja keskelt algav keskmise tugevusega juga, teistes klaasides õrnemad üksikud mullijaod ühtlaselt laiali klaasi sisepinnal. Kusjuures on klaasid kõik sama tootja ühest komplektist. Paraku on nii, et klaasidel on siiski väikesed erinevused ning iga erinevus mõjutab mulli kulgemist. Kuigi, kas pole nii, et mõne inimese puhul on vahel tunne, et just tema klaasis ei mullita vahuvein või šampanja mitte kunagi 🙂

Paul Bara Brut Réserve – taaskohtumine Eestis

Tänu õnnelikele juhtustele ning headele inimestele jõudsid mõne pudelid Paul Bara šampanjat meieni just täna, selle aasta viimasel tööpäeval. Tööaasta on otsas ning selle tähistamiseks otsustasime ühe Pauli mullitava lahti korkida. Paul Bara Brut NV jõime esimest korda Reimsis, oma möödunudsuvisel meeleolukal reisil, millest kirjutasin siin.

Brut Réserve aroom on väga täidlane, ninna lööb värskete puuviljade, virsiku ja ploomi aroomid. Tootja märkab aroomis mett, vürtsi, apelsinikoort ja vihjeid suhkrustatud puuviljadele, kus esile tungib bergamott* . Minu nina tundis küll virsikut, kuid mitte bergamotti (ausalt öeldes arvan, et ei ole teadlikult üldse bergamotti käeski hoidnud, rääkimata maitsmisest ja nuusutamisest). Maitses on tunda värskust, hästi sirgjoonelist värskust, ja apelsinikoort, lõppmaitses tundsin pipart.

* Bergamott (Citrus bergamia) meenutab väikest apelsini ja arvatakse olevat laimi ja pomerantsi ristand. Tänapäeval kasvatatakse bergamotti peamiselt Sitsiilias ja Kalaabrias. Bergamoti rohekas viljaliha on küll väga mahlane, aga söömiseks liiga hapu ja kibe. Bergamotiõliga on maitsestatud Earl Grey tee ning Prantsusmaa linn Nancy on juba 1850.aastast spetsialiseerunud erilise bergamotimaitselise kompveki valmistamisele. Vahuri andmetel maitsestatakse bergamottiga Belgias kloostriõlusid.

MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST NING NAUDITAVAID MULLIJOOKE!

Paul Bara

Paul Bara on Champagnes legend. Ta võttis firma üle 60 aastat tagasi teismelise poisina ning mäletab siiani iga aastakäigu  detaile. Tema on maja kuues põlvkond, kes šampanja valmistamisega tegeleb alates maja asutamisest 1833.  Aastate jooksul on paljud majad püüdnud osta kolmekümmet imelises asupaigas olevaid aedu. Bara kasutab vaid traditsioonilisi meetodeid ning tema veinid on väga elegantse puuviljasusega, mis on harukordne Bouzy`s. On mõistetamatu, et ta on kõige paremini tuntud eelkõige punase veini tootjana, kuigi tema šampanjad kuuluvad maailmaklassi. Comtesse Marie de France on vääriskivi, mida tasub otsida!

Juhlini hinnang majale 4*, aastane kogutoodang 90 000 puhdelit.

Paul Bara Brut Reserve

Mull väga intensiivne, ilus.

Maitses alguses tunda mett, magusust, lõppmaitse pikk ja kuiv.

Väga omapärase struktuuri ja maitsega šampanja, millist pole enne proovinud.

Juhlini hinnang veinile 81, potensiaal arenedes 87.