Grand Champagne Helsinki

Mullimaailm kutsus sõbrad kaasa ning külastas eelmisel nädalavahetusel üritust Grand Champagne Helsinki. Üritus toimus juba viiendat korda ning ürituse üks eestvedaja on põhjanaabrite Master of Wine Essi Avellan. Üritusel olid esindatud ca 80 erinevat šampanjamaja ning külalistel oli võimalus maitsta ca 400-450 erinevat šampanjat ning lisaks veel osaleda master class loengutel ja degustatsioonidel. Meie väisasime üritust kahel päeval ning mõlemal päeval võtsime kavva ka ühe masterclassi.

Šampanjamajadest olid väljas kõik tuntud nimed: Krug, Bollinger, Louis Roederer, Lanson, Piper-Heidsieck, Henriot, Pol Roger, Ruinart, Pommery, Taittinger, Laurent-Perrier jne.
Aga oli ka palju väiksemaid tegijaid: Bruno Paillard, Pierre Paillard, Paul Bara, Dumangin J.Fills, Leclerc Briant, Jacques Selosse, Chartogne-Taillet, Francis Orban jpt.

Väljapanek võttis silme eest kirjuks ning esimesel päeval keskendusime eelkõige vanade aastakäikude maitsmisele. Haruldasi ja erilisi šampanjasid avati vastavalt ajakavale kindlal kellaajal, nii et soovi korral sai end selleks ajaks leti ette sättida. Minu jaoks oli üllatav osalejate suur hulk – mõlemal päeval oli lõpuks ruum rahvast nii täis, et võimatu oli liikuda. Ilmselt said ka korraldajad aru, et viimane aeg on üritus vanast üliõpilasmajast (Vanha Ylioppilastalo) suuremale pinnale kolida.

Mõned šampanjad võtsid jalust nõrgaks, mõni jättis ka päris külmaks või lausa valmistas pettumuse ja vanade tuttavad ei vedanud alt. Siinkohal jagan teiega muljeid mõnedest eredamatest hetkedest.

Bruno Paillard N.P.U 2002 “Nec Plus Ultra”. Koostises on 50% PN ja 50% CH, suhkruid on lisatud 3g/l kohta, värvus kuldkollane. Aroomis oli üleküpsenud puuvilju ning kuna šampanja on küpsenud väikestes tammevaatides 10 kuud ja siis järgmised 10 aastat seisnud pärmisettel pudelis, siis on tegemist küpse ja sügava joogiga. Hape oli tagasihoidlik ja veidi oli tunda mineraalsust. Hästi omapärane šampanja, millist valmistatakse vaid erakordsetel aastatel, siiani on seda tehtud 6 korda, viimati aastal 2003.

Lanson 1979 – koostises 48% CH ja 52% PN. Korgitud on see šampanja alles eelmise aasta septembris! Tegemist oli magnum pudeliga ning šampanja on pudelis seisnud peaaegu 40 aastat. Maitse oli väga täidlane, täis küpseid puuvilju, oksüdatsiooni ja kergelt kummiseid noote. Värvus oli tumekollane, kusjuures klaasis olid mullijoad päris tihedad. Aroomis oli mädaõuna, veidike sõnnikut ja üllatav oli sellise vanuse kohta nii tugev hape. Ääretult põnev šampanja, vanim, mida ma siiani maitsnud olen ning see kogemus oli seda väärt! Ma läksin tol aastal esimesse klassi 🙂 ja keegi hea inimene valmistas samal aastal šampanja kellega kohtusime 40 aastat hiljem. Milline vedamine!

Bollinger La Grande Année Rosé 2007. Bollinger mu arm – kindlasti üks minu lemmikmaja, milles kunagi ei pettu. Samas letis sai maitsta ka La Grande Année 2008, millel on kindlasti suur potensiaal arenemiseks, kuid hetkel oli ta veel väga toores ja nooruke. Rosé oli küpsem ja juba praegu väga nauditav, kuigi ka sel joogil on veel potensiaali arenemiseks küll ja küll. Koostises 72% PN ja 28% CH, lisatud on 6% punast veini. Suhkruid on lisatud 7g/l kohta. Värvus klaasis oli särav oranž, aroomis oli punaseid sõstraid ja kuivatatud lilli. Maitses domineerisid kirsid, maasikad ja veidike röstiseid noote.

 

de Venoge Millésime 2002. Aroom oli puuviljane, röstine ja tunda oli brioche. Maitse oli täidlane, heas tasakaalus, hape keskmine ja suu oli täis kuivatatud puuvilju. Küpsenud ja väärikas šampanja, põnev kohtumine oli! 

Need olidki mõned eredamad hetked neist kahest päevast, järgmine kord jagan teiega masterclassi muljeid.

De Venoge Cuvée des Princes

De Venoge perekond on pärit Šveitsist, sealt kus Venoge jõgi suubub Genfi järve. Kõigepealt maja ajaloost on lühidalt:

1825 lahkub Henri-Marc de Venoge kodumaalt ning asub elama Champagne maakonda. 1837 asutab ta Epernays ettevõtte “de Venoge & Cie”.
1838 loob Henri-Marc esimese illustreeritud šampanjapudeli sildi.
1845 võtab maja juhtimise üle Henri-Marci poeg Joseph de Venoge, kelle käe all aastatel 1845-1869 on maja hiigelaeg. Tema juurutas paljude kuningakodade noorte printside seas traditsiooni hakata käima jahipiknikel.
1851 lisatakse šampanjapudeli siltide kujundusele sinine pael (The Cordon Bleu), mis sümboliseerib Venoge jõge.
1864 tuuakse turule Cuvée des Princes sari Hollandi kuningakoja auks.
1866 asub isale appi Gaëtan de Venoge, kes hakkab tegelema müügi edendamisega ning peamiseks fookuseks saab USA turg.
1998 saab de Venogest Lanson-BCC grupi liige.
2005 lansseeritakse Cuvée “Louis XV”.

Ühel kenal sügispäeval korraldasime Cuvée de Princes sarja degustatsiooni, kus kokku maitsesime viit erinevat šampanjat. Šampanjad on pudeldatud dekantrikujulistesse pudelitesse. Veinimeistriks on Isabelle Tellier, naisveinimeistreid ei ole Champagnes just väga palju ning enne teda oli veinimeistriks Eric Lebel, kes täna toimetab Krugis.

Esimesena avasime Princes Extra Brut, koostises 35% PN, 30% Meunieri, 35% CH. Suhkruid on lisatud 4g/l kohta. Aroomis oli tunda metalsus, mineraale ja ka kergelt magusaid noote. Lõhn meenutas sulanud plombiirijäätist. Maitse oli Extra Bruti kohta üllatavalt magus, maitses teises pooles tuli alles hape esile, alguses oli happe osas tühjus. Keskmaitses olid küpsed puuviljad. Joogi üldmulje oli veidi segadusttekitav, me ei suutnud seda jooki lõpuni lugeda ja kõiki nüansse mõista.

Teine käik – Princes Blanc de Blancs. Koostises 100% CH, värvus oli kuldkollane ja mullijoad klaasis olid väga tugevad. Suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Aroom oli mesine, tunda oli delikaatselt tsitrust, sidrunikoort ja mõrkjaid noote. Maitse algus oli mesine, lõpus tuli rohkem hapet ja rohusust. Iseloomus oli särtsu rohkem ja kehand oli ka tugevam kui esimesel šampanjal. Lõppmaitses oli tunda ka pajukoort ja askorbiinhapet.

Kolmandana avasime LOUIS XV Brut Rosé 2006. Koostises 60% PN ja 40% CH, suhkruid on lisatud 4,6g/l kohta. Värvus oli õrn oranž, apelsinikoore toon. Aroomis oli tunda küpseid nektariine, õunu, õunakoort ja ebaküdooniat. Maitses oli arooniaid, veidi karamelli ja paradiisiõuntest valmistatud kompotti. Lõppmaitses oli pikk hape ja mõrusust. Üldmulje oli ülihea, väga kompleksne jook, hape oli heas tasakaalus.

Neljandana avasime maitsmiseks Princes Blanc de Noirs. Šampanja on valmistatud 100% PN viinamarjadest, suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Aroomis oli vahva tolmulõhn, lausa suvine kuiv kruusatee ja tunda oli ka mineraalsust. Maitse oli põnev, natuke magusa alatooniga, aga tunda oli raudnõgest ja ohakat. Ääretult huvitav maitse- ja aroomibukett!

Viimase käiguga pöördusime rosé juurde tagasi – Princes Rosé. Koostises 100% PN, suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Aroomis olid punased marjad, ennekõike jõhvikad, värvus oli tumeroosa. Maitses domineerisid punased marjad, jõhvikad ja pohlad, lõpp oli pikk ja mõru.

Meie hinnangul tulevad veinimeistril roséd paremini välja, neil oli rohkem iseloomu ja põnevaid nüansse. Aga otsustage ise!