Champagne Tribaut Schloesser

Tribaut Schloesser šampanjamaja kuulub Veinisõbra portfelli ja aastate jooksul oleme selle maja šampanjasid nautinud nii erinevatel pop-up üritustel kui ka kodustel õhtusöökidel, kuid majast ja tema ajaloost ei olegi ma varem pikemalt kirjutanud. Nüüd on aeg see tühimik täita.

Tribaut Schloesser maja lugu algas 20. sajandi alguses kui Luksemburgist pärit noor talumees René Schloesser otsustas minna Champagne maakonda paremat elu otsima. Seal kohtas ta Lucie Coutelast, kelle perekond tegeles viinamarjade kasvatamisega ning noored abiellusid aastal 1927. Kaks aastat hiljem saabus Prantsusmaale majanduskriis ning veinitootjad ei ostnud enam kasvatajatelt kogu viinamarjasaaki ära. Sel hetkel tegid René ja Lucie elumuutva otsuse hakata oma viinamarjadest ise šampanjat tootma ning šampanjamaja oligi sündinud! Esimestel aastatel toodeti ca 1000 pudelit aastas ning pereliikmed, kes elasid Pariisis, aitasid šampanjat müüa. Pärast teise maailmasõja lõppu hakkas šampanja tarbimine vaikselt taas kasvama ning maja toodang suurenes 5000 pudelini aastas.

Aastal 1950 abiellus René ja Lucie tütar Suzanne Jean Tribautiga ning kahe perekonna ühinemise tulemusena sündis uus bränd CHAMPAGNE TRIBAUT-SCHLOESSER. Jean ja Suzanne jätkasid äri arendamist, investeerisid tootmistehnikasse ning ostsid juurde ka viinamarjaaedu. Perekonnale kuulub täna 40 hektarit viinamarjaaedu.

Aastal 1967 asus oma vanematele appi poeg Jean-Marie, kes keskendus äri laiendamisele ja turundusele. 1980. aastal ehitasid nad uue tootmishoone ning soetasid ka 600 liitrised tammevaadid, milles hoitakse reservveine. 1986. aastal alustati šampanja eksporti Saksamaale, Belgiasse, UK-sse, Šveitsi ja USA-sse. 1990ndatel viisid Jean-Marie koos vennaga šampanjamaja järgmisele tasemele, nad hakkasid tootmiseks viinamarju kokku ostma ka teistelt kasvatajatelt ning soetasid uued pressid.

Täna toimetavad majas perekonna 4. põlvkonna esindajad Sébastien ja Valentin (Jean-Marie pojad) ning nende šampanjat müüakse 25 riigis üle maailma, õnneks ka Eestis. Alates 2020. aastast on maja viinamarjaistandused klassifitseeritud HEV (High Environmental Value) kategooriasse. See akrediteering tunnustab omanike pühendumust keskkonda säästvale kasvatamisele, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeressursse. Selle saavutamiseks kasutatakse vähe väetisi ja enamik töötlemisviise on orgaanilised.

Aga nüüd ka lähemalt kahest Tribaut Schloesseri maja šampanjast:

Tribaut Schloesser Blanc de Chardonnay

Koostises 100% CH, suhkruid on lisatud 6g/l ning reservveine on segus kasutatud 20%. Viinamarjad on kasvanud Romery, Fleury la Rivière, Aÿ ja Bassuet külades.

Šampanjal on lastud settel küpseda enne korkimist 42 kuud.

Aroomis on tunda küpseid mahlast kohe plahvatavaid valgeid sõstraid ning rohusust, mida tunned, kui jalutad suvel veel niitmata heinamaal. Samuti on äratuntav mineraalsus ning aimatav mõningane õrn lillelisus.

Maitse on tulvil rohususest ja värskusest, aga maitsemeeleni jõuavad ka õrnad röstised noodid. Hape ei ole väga intensiivne, pigem tagasihoidlik ja tasakaalukas. Šampanja sobib hästi mereandide ja valge kalaga, mina soovitan seda jooki nautida oma vaieldamatu lemmiku – värskelt soolatud siiakalaga.

Tribaut Schloesser Brut Origine

Koostises 30% CH, 20% PN ja 50% Meunier, suhkruid on lisatud 8g/l ning reservveine on segus kasutatud 10%.

Aroomis on tunda kuivatatud puuvilju, õunasust, küpseid aprikoose ja kergelt leiva röstisust.

Maitse on värske ja puuviljane, hape on keskmiselt intensiivne ja järelmaitse keskmise pikkusega. Šampanjal on lastud settel küpseda enne korkimist 30 kuud. Jook sobib hästi aperitiiviks või niisama sõbraga päikselisel päeval nautimiseks.

 

 

 

Šampanjaõhtu Veinisõbras

Eile õhtul toimus Veinisõbras šampanjaõhtu, kus maitsmisele tuli viis erinevat mullijooki. Kolm neist olid pärit Tribaut Schloesseri majast, üks Mullimaailmas ka varem kajastust leidnud Jacquart Brut Mosaique ning viies Dosnon&Lepage Récolte Noir. 

Ürituse avalöök oli Tribaut Schloesser Brut Rosé:

Koostis 40% PN, 30% Meunier, 30%CH.
Värvus lõheroosa, aroomis tunda maasikaid, punast sõstart, kerget mesisust ja pähkleid.
Maitses samuti maasikas, õhkõrn röstisus, lõppmaitse üsna pikk ja kuiv.
Veini on keldris hoitud 48 kuud.

Roséle järgnes Jacquarti Brut Mosaique, eile õhtul tungis ninna eelkõige õuna aroom, hästi värske ja rohune aroom. Maitse kergelt röstine, tunda pärminoote, algmaitses tunda täidlust ja ümarust, aga lõpp tõmbas ikka kuivaks.

Kolmas käik oli Tribaut Schloesser Brut Premier Cru: 

Koostis 60%PN, 20%CH, 20% Meunier. Veinil on keldrites lastud valmida 36 kuud.

Aroomis eristusid õunad, tsitrusviljad ja õrnad pärminoodid.

Maitses oli tunda pirne, luuvilju, üsna ümar ja keskmaitses jäi kohati isegi kergelt magusa alatooni mulje. Järelmaitse oli pikk ja hästi mineraalne. Kuna koostises domineerib Pinot Noir, siis on tugev kehand olemas ning üldmulje on hästi kompleksne. Nimetatud šampanja võitis eelmise aasta lõpus toimunud EE Gurmee pimedegustatsioonil I koha, edestades õige napilt isegi oma suuremat ja võimsamat venda L’Authentique’d, millest hiljem juttu tuleb.

Neljas mullijook, mis klaasidesse valati oli 100% Dosnon&Lepage Récolte Noire:

Koostises 100% Pinot Noir.

Aroom võine ja täidlane, hästi jõuline üldmulje.

Maitse jäi aroomile isegi veidi alla oma võimsuse ja täidluse poolest, kuid ikkagi oli tegemist suurepärase joogiga. Kergelt oli lisaks võinootidele tunda ka õunasust, lõppmaitse oli üllatavalt lühike ja mõruda tooniga.

Dosnon&Lepage on kahe mehe: Simon-Charles Lepage ja Davy Donson ühisettevõtmine. R.Juhlin hindab nende šampanjasid väga kõrgelt, ta annab majale 3 tärni ja temal hinnangul on tegemist ühtede Aube parimate tegijatega. Récolte Noire on saanud Juhlinilt maja šampanjadest kõrgeima hinnangu 82/100.

Viimane maitseelamus oli oodatult kõige võimsam ja uhkem – Tribaut Schloesser Brut L’Authentique. Veinil lastakse 2 aastat tammevaadis laagerduda ning üldse kokku valmib ta keldris 6 aastat. Veinisõbra perenaise Kaidi sõnul on neil võimalik seda Eestisse importida väga piiratud koguses, seda enam oli hea meel see ära proovida.

Koostises 60% PN ja 40% CH.
Aroom  täidlane ja või nootidega, tunda oli nii röstsaia kui ka pärminoote. Räägiti midagi ka pähklitest ja mandlist, mina isiklikult neid aroome nii jõuliselt ei tundnud.

Maitse oli heas tasakaalus, ühtlane, täidlane ja ümar, kus oli tunda õuna, karamelli ja röstisust.

Selgelt õhtu väärikaim ja suursuguseim jook, meie laudkonna üks lemmikutest.

Tänan Veinisõpra meeleoluka ürituse eest ning ootame huviga järgmist korda!