Heidsieck & Co Monopole Rose Top

Suvi nii soe, asfalt sulas linnas, tekkis mul kavatsus minna, nädalaks puhkama Pärnusse…

Päris nii kui laulusalmis elu siiski ei ole, veetsin minagi terve nädala sel suvel Pärnus, viis päeva ootasin päikest, šampanjapudel külmkapis. Lõpuks ta siiski tuli pilve tagant välja ning siis sai aperitiiviks avada Saksamaalt kaasa toodud Heidsieck & Monopole Rose Top. Heidsieck&Monopole Blue Top ja Heidsieck&Monopole Red Top on varem järeleproovitud, nüüd oli roosa topi kord.

Aroomis oli tunda südasuviseid punaseid sõstraid, metsmaasikaid ja vaarikaid.

Maitse oli happe seisukohalt vaadates üsna heas tasakaalus, mitte väga kuiv, isegi mitte lõppmaitses. Samas kui otsida sõnu maitsebuketi kirjeldamiseks, siis jäi sõnadest või maitsevõimekusest puudu. Ikka punased marjad ja veidike mandli mõrudat puudutust, kokkuvõttes üsna ilmetu üldmulje.

Pearoaks oli meil tookord valge kala, millega ka seda roséd sobitasime, tulemus oli veidi parem, kuid ikkagi mitte täiuslik paar. Tootja soovitab seda šampanjat tarbida lõhega, äkki tõesti!? Mina paneks nad paari õrnsoola lõhega, et kala hõrk puhas maitse ning veini mõrusus ja marjasus saaksid koos esile tulla. Aga see on teooria, mitte järeleproovitud nipp ning kindlasti leiab igaüks soovi korral just oma lemmikkoosluse.

Värvilist sügise saabumist!

Heidsieck & Co Monopole Red Top

Suviselt Saksamaa reisilt ei tulnud me tagasi ainult Moseli oru valgete veinidega, kohalikku kaubandusvõrku külastades vaatasin šampanjariiulid ikka ka üle. Suured majad on esindatud samamoodi nii siin kui seal, samas sattusin riiulis nägema ka 14-15€ pudeli hinnaga minu jaoks tundmatute tootjate šampanjasid. Tõin kaasa Heidsieck & Co Monopole Red Topi ja Rosé Topi, Eestis on minu teada hetkel müügil vaid Blue Top. Tekkis tahtmine ka teisi värve mekkida, sestap langes valik nende kasuks.

Red Topi avasime esimesena, tegemist on sec šampanjaga, mis tähendab, et suhkrut on lisatud 17-32g/l kohta. Olen väga vähe oma elus maitsnud sec või demi-sec šampanjasid, ikka on eelistatud olnud kuivad ja väga kuivad šampanjad. Aga kuskilt tuleb ju alustada!

Aroomis oli tunda mett, magusaid pirne, pirnimoosi, venivat karamelli, kuid samas oli tunda ka mingi vaevuaimatav terav vürtsi noot.

Mull oli üsna aeglane, klaasis vaid mõni üksik juga.

Maitse oli magus, kohe ikka magus ja kommine. Minu meelest oli tunda ka äsja keedetud õunamoosi maitset, sellist mida sügisel vanaema juures sai puulusikaga süüa otse potist. Lõppmaitses domineeris magus mee maitse.
Igati tore šampanja, parajalt kerge, parajalt magus, mida sobib nt õuntest valmistatud magustoiduga nautida.

Heidsieck&Co Monopole Blue Top

Eesti jaekaubandus on Blue Topiga viimaste kuude jooksul üle ujutatud, seda võib leida mitmetest poodidest, isegi pisikeses Ecolandi külapoes seisab see klaaskapis. Hinnatase jääb reeglina vahemikku 26-29 eurot, nii et üsnagi keskmise hinnaga šampanja Eesti mõistes.

Heidsieck&Co Monopole Top-de list on tegelikult palju pikem: lisaks Bluele veel ka Silver, Green, Red, Gold ja Prestige Top, kuid neid ei ole minu silmad veel näinud. R.Juhlini arvates ei suutnud Heidsieck&Co Monopole hoolimata väga kvaliteetsetest Pinot viinamarjadest toota korralikku šampanjat, kuid pärast seda kui Vraken maja üle võttis, on kvaliteet märgatavalt paranenud.

Maja asutati 1834. aastal ning nagu eelpool juba mainitud kuulub maja täna Vraken Gruppi. Muide mõned aastad tagasi leiti Soome lahe põhjast Heidsieck&Co 1907. aastakäigu šampanjat, milline lamas merepõhjas aastast 1916. Juhlini hinnang majale 3*.

Blue Topi maitsesin esimest korda Reimsis augustis 2011, nüüd oli põhjust tutvust uuendada.

Koostis: 35% PN, 32% PM,
33% CH.

Värvus õrnkollane, kerge roheka varjundiga.

Aroom puuviljane, kergelt magusa alatooniga, tunda röstisust ja võid.

Maitse üsna iseloomutu, ükski nüanss ei tõuse selgelt esile, kerget puuviljasust on siiski tunda. Ansambel küll mängib, aga üsna keskpärast lugu, kui nii võib öelda. Lihtsasti joodav igapäevašampanja, kuid ei midagi erakordset.