Champagne Bollinger õhtusöök

09. aprillil oli mul võimalus osaleda Bollingeri õhtusöögil restoranis Dominic. Ürituse korraldasid Bollingeri maaletooja Eestis OÜ Balen ja restoran Dominic, veine esitles Bollingeri maja esindaja hr. Karl-Frédéric Reuter ja toitu valmistas chef Allar Oeselg. Balen on ennegi Bollingeri üritusi korraldanud, viimati vaatasime koos James Bondi viimast filmi. Seekord siis galaõhtusöök, ootused olid kõrged ja ütlen kohe ära, et pettuma me igatahes ei pidanud. Enne üritust tegin linnas aega parajaks ning leidsin Tallinna vanalinnast ühe superlaheda šampanjabaari, aga sellest kirjutan mõnel järgmisel korral.

20140413-181439.jpgEsimene käik oli Dominicis Champagne Ayala Brut Nature koos värske austriga. Klassikaline kooslus, mis maitses imehea! Täpselt paraja happega ning austriga ideaalselt sobiv šampanja.

hr. Reuter tutvustas lühidalt maja ajalugu ja arenguid ning muidugi tsiteeris ta ka Lily Bollingeri legendaarset ütlust šampanja tarbimise kohta:
“I drink it when I’m happy and when I’m sad. Sometimes I drink it when I’m alone. When I have company I consider it obligatory. I trifle with it if I’m not hungry and I drink it when I am. Otherwise I never touch it, unless I’m thirsty.”

(Madam Jacques Bollinger, London Daily Mail, October 12th 1961)

Teine käik oli Champagne Bollinger Special Cuvée koos kammkarbi, krabi ja siiamarjaga brioššil koos suitsujogurtiga.

Kammkarp koos suitsuse jogurtiga oli väga huvitav ning kuna ka šampanjal on kergelt suitsune alatoon, siis minu arvates sobisid need omavahel ideaalselt.

20140413-181452.jpg

 

Kolmas käik oli Champagne Bollinger Rosé koos pastinaagikreemi, külmsuitsulõhe ja vaarikaga.

Koostis: 62% Pinot Noir, 24% CH, 14% Meunier. Lisatud on 5%-6% punast veini.

Värvus vaarikaroosa ja suhteliselt hele.

Aroomis oli tunda punaseid sõstraid ja vaarikaid.

Maitses domineerisid punased sõstrad ja õunaseemne mõrudus, keskmaitses üllatas teravate äärtega hape, mis oli küll üsna üürike. Lõppmaitse oli tasakaalukalt mõru.
Pastinaagikreemiga sobis rosé perfektselt, mind tegelikult üllatas niivõrd täpne sobivus pastinaagi iseloomuliku maitse ja rosé vahel.

 

20140413-181511.jpgPearoaks oli seekord röstitud vutt hanemaksaga ning sinna juurde serveeriti Champagne Bollinger La Grande Année 2004 

Koostises 66% Pinot Noir, 34% CH. Kõik viinamarjad on korjatud grand cru ja 1er cru aedadest ning vein on küpsenud ainult vaatides.

Aroomis olid küpsed, röstised noodid, tunda oli idamaiseid vürtse, minu jaoks eelkõige kaneeli.

Maitse oli väga heas tasakaalus, joogil oli võimas selgroog ja maitsetäidlus oli imetlusväärne. Tõepoolest erakordne ja suurepärane šampanja!

See konkreetne šampanja oli pudelisse villitud jaanuaris 2013, enne seda hoiti teda 8 aastat keldris 30-40 aasta vanustes vaatides.

Kui nimest rääkida, siis aastal 1976 sai Bollingeri Vintage’st Grande Année ning aastal 2004 “La” Grande Année. R.Juhlini nimekirjas ” 100 šampanjat, mida peaksid proovima enne surma” 🙂 on sees ka Bollinger La Grande Année ning ma nõustun R.J-ga, et tasub proovida, on mida hiljem meenutada!

Aitäh korraldajatele, järgmise korrani Bollinger!

Champagne Bollinger

Bollingeri šampanjamajale pandi ametlikult alus 6. veebruaril 1829 saksa päritolu Joseph Bollingeri ning kohaliku mehe Paul Renaudini poolt, kes lõid ühisfirma Renaudin-Bollinger & Cie. Josephi ülesandeks oli tegeleda müügiga, Pauli vastutusalaks oli veini valmistamine. Aastal 1918 võttis mõisa juhtimise üle Josephi pojapoeg Jacques, kes kahjuks suri üsna noorelt Saksa okupatsiooni ajal.

Seejärel jäi mõisa juhtimine tema noore šoti juurtega lese Elizabeth (Lily) Bollingeri ülesandeks, kellest sai maja ajaloo kõige värvikam kuju. Hakkaja naine pühendas kogu oma hinge ja südame šampanjale, maja arendamisele ja heale käekäigule. Ta oli tugev ärinaine, hea strateeg ning talle sobis kõiges ainult parim! Lilyl oli kombeks jalgrattaga viinamarja aedade vahel sõita ning ise kõigel silma peal hoida. Kui paljud šampanjamajad võtsid 1960ndatel kasutusele terasmahutid, tegi Madam Bollinger otsuse jääda tamme juurde ning just tänu sellele on maja suutnud läbi aastakümnete säilitada oma tugeva ja täidlase stiili.

Ka šampanja valmistusviis on Bollingeris eriline, kõik eri viinamarjaaiad ja sordid kääritatakse eraldi. Nn. “reserve” veine hoitakse 1,5 liitri suurustes (magnum) pudelites, eri aiad, eri aastad, eri sordid hoitakse erinevates pudelites ning see võimaldab kasutada kogu piirkonnas unikaalset nn. “raamatukogu” süsteemi, kus veini lõplikku segu on võimalik täiendada, lisades konkreetse aastakäigu või viinamarjaaia omadusi.
NB! Juhlini hinnang majale max 5 tärni!

Bollingeri armastavad inimesed üle kogu maailma, seda naudivad Inglise kuningakoja liikmed ning loomulikult ka James Bond.
Ka minul on Bollingeriga seotud oma lugu, millest kirjutan õige pea.