Grower Champagne veiniõhtu Pazzos

Eelmisel nädalal toimus Pazzo veinibaaris põnev veiniõhtu, mille teemaks oli Grower Champagne. See termin tähendab, et šampanjat valmistatakse enda poolt kasvatatud viinamarjadest. Ürituse viisid läbi Kristjan Peäske ja Ketri Leis, noor daam on hetkel valitsev Eesti parim sommeljee. Maitsta sai kuue erineva maja šampanjat, kõik olid väga eripalgelised ja põnevad. Ja nüüd kõigest järjekorras:

Dehours Grande Reserve Brut. Tegemist on Marnes oru väiketootjaga, kelle jaoks on väga oluline jätkusuutlik viinamarjakasvatus. Joogi koostises on kolme viinamarja segu, kõige enam on Meunieri. Suhkruid on lisatud 4,5g/l kohta. Vein on settel küpsenud enam kui 2 aastat. Värvus oli õlekollane, aroomis oli tunda sügisel õunapuuaias vedelevaid mustaks kuivanud mädaõuna lõhna. Maitses oli hape keskmine, tunda oli pirne, lõppmaitse oli suht lühike ja lame.

Laherte Fréres Les Vignes D’Autrefois 2014. Maja ajalugu ulatub tagasi aastasse 1889. Alastes 2005. aastast juhib maja seitsmenda põlve esindaja Aurélien Laherte. 80% veinist küpseb tammevaatides. See šampanja on valmistatud 100% Meunierist, viinapuud on istutatud 1940-1950ndatel. Aroom oli aromaatne, tunda oli lillelisust ja puuviljasust. Maitses oli alguses hape päris terav, üldmulje oli röstine ja karamelline.

Egly-Ouriet les Vignes de Vrigny 1er Cru Brut. Egly-Ourietita ei möödu ühtegi grower champagne õhtut ja nii peabki, sest tegemist on ühe tuntuima récoltant-manipulantiga ning nende šampanjad on üliägedad ning tippkvaliteediga. Seekord 100% Meunierist valmistatud šampanja, millest olen ennegi mitu korda kirjutanud. Mõnusalt täidlane, puuviljane ja veidi karamelline šampanja. Järelmaitses on soolakust ja mineraalsust. Segus kasutatakse kolme järjestikuse aasta baasveine, malolaktilist fermentatsiooni ei kasutata.

Chartogne-Taillet Couarres Extra Brut 2012. Koostises 100% Pinot Noir, aroom oli tolmune, täis mandleid ja kuivatatud lilli. Maitse oli kreemine, veidike suitsune ja röstine.  Tunda oli punaseid marju, lõppmaitse oli kergelt soolane ja mineraalne. Hästi fokusseeritud ja sirgjooneline šampanja! Chartogne-Tailleti perekonna šampanjamaja alguseks saab lugeda aastat 1870 ja pikemalt saab maja ajaloost lugeda siit. 

Tarlant Cuvée Louis Brut Nature, koostises 50% CH ja 50% PN. Segus on kasutatud nelja erineva, 1996-1999, aastakäigu baasveine, suhkruid on lisatud 2g/l kohta. Jook on pandud pudelisse mais 2000 ja korgitud 2013. aastal. Aroomis oli hästi tugevalt tunda võililli, kreemisust ja võid ning natuke musti ploome. Maitse oli täidlane ja rikas, tunda oli kerget kummi ja lõppmaitse oli pisut mõrkjas. Hästi põnev ja mitmekülgne šampanja, rikkaliku buketiga, midagi sellist polegi varem kogenud.

Jacques Selosse Grand Cru Initial. Karismaatiline Anselme Selosse on elav legend, kes on olnud mitmeski mõttes pioneer ning olnud grower champagne eestkõnelejaks ja eeskujuks ka teistele väikestele majadele. Teda on palju mõjutanud õpingud Burgundias Lycée Viticoles ning ta võttis endale eesmärgiks valmistada šampanjat sarnaselt veinivalmistamisele Burgundias. Tema isa Jacques omas mitmeid suurepäraseid veiniaedu, sealhulgas vanu viinapuid Cote de Blancsis, nii et Anselmel oli suurepärane võimalus oma ideid ellu viia. Täna omab maja aedu paljudes erinevates külades ning 30 erineva Chardonnay veiniaia veinid küpsevad kõik eraldi väikestes tammevaatides. Anselme välistab kategooriliselt malolaktilise fermentatsiooni ning šampanjad küpsevad pudelis vähemalt 8 aastat enne korkimist. Suhkruid lisab ta minimaalselt, et šampanjad oleksid võimalikult  naturaalsed. Selosse stiil on R.Juhlini sõnul avanud Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanjadele teise dimensiooni.

Tol õhtul õnnestus meil maitsta Jacques Selosse Grand Cru Initial, millise koostises on 100% CH. Šampanjat oli enne serveerimist dekanteeritud, mille käigus ohverdati mullid, aga maitse avanes olulisel määral. Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt oranžika alatooniga. Aroomis oli tunda rosinaid ja küpseid õunu. Küps ja ümar, kriidise maitsega šampanja, ääretult põnev ja eriilmeline šampanja. Kogu õhtu oli ääretult sisukas, maitsev ja põnev rännak grower champagne maailmas.

Mulliklubi käis MULLis.

Sügisene klubikogunemine leidis seekord aset Sulevimäel asuvas MULL-s, kus perenaine Beatrice meile kolm erinevat šampanjat ja nende kõrvale kergeid roogi serveeris. Esimene šampanja oli pärit Tarlant šampanjamajast. Tarlant on pika ja põneva ajalooga perekond, Pierre Tarlant alustas viinamarjade kasvatamisega juba aastal 1687, olles Aisne piirkonnas esimene. Aastal 1780 kolisid Louis Tarlant ja tema naine Marie-Madeleine elama Oeuillysse ning rajas seal oma veiniistanduse. Alexis Theodore Tarlant (1842-1928) ning tema naine Julie valmistasid punast ja valget veini, millist müüsid Pariisi kabareedele ja kõrtsidele.

Louis Adrien Tarlant, kes oli Oeuilly linnapea, mängis olulist rolli Champagne piirkonnale ametlike piiride seadmisel aastal 1927. Esimene Cuvee Tarlant pudeldati aastal 1928 ning paisati müügile nimetuse “Carte Blanche” all aasta hiljem. Täna valmistatakse majas 14 erinevat šampanjat ning meie proovisime tol õhtul Rose Zero Brut Nature. Jook oli pudeldatud mais 2009 ja korgitud veebruaris 2013.

Koostises 50% Chardonnay, 44% Pinot Noir, 6% Meunier. Värvus intensiivne lõheroosa.

Aroomis tundsime punaseid marju, pihlakaveini, sügise hõngu, mõrkjaid noote ja õunakoogi täidlust.

Maitse oli väga kuiv, täis pihlakaid ja punaseid sõstraid. Maitse oli aroomist oluliselt vähem täidlane. Joogi kõrvale serveeritud metsaseene pirukas oli täidisest pungil ja seene animaalsus ja sügise maitse sobisid joogiga kenasti.

Teine maja oli Trépaili külas asuv David Léclapart, milline asutati aastal 1988 ning kus täna toimetab perekonna neljanda põlvkonna esindaja. David võttis maja juhtimise üle oma ema palvel pärast pärast isa surma 1996. aastal. Ta otsustas, et teeb seda tingimusel kui saab valmistada biodünaamilisi veine ning aastal 2000 saigi maja biodünaamiliste veinide tootmise sertifikaadid. David usub, et vesi, maa, tuul ja tuli töötavad täiuslikus kooskõlas ning aitavad loodusel väljenduda šampanjas. Ta ei kasuta reservveine ning ühelegi šampanjale ei lisa suhkruid. Maja omanduses on 3 ha viinapuuaedu, aastane kogutoodang on 15 000 pudelit ja valikus on 5 erinevat šampanjat.

Meie klaasidesse voolas L’Amateur Extra Brut Blanc de Blancs:

Koostises 100% Chardonnay.

Aroom oli kergelt suitsune ja kukekommine, samas mõnusalt värske.

Maitse oli üleni õunane, tsitruste nootidega ja domineeriva pika happega. Väga põnev ja värskendav maitseelamus, nii teistmoodi ja isepäine jook.

Kolmas šampanja pärines Jeeperi šampanjamajast, seekord Cuvée Grande Réserve Chardonnay.

Värvus oli kuldkollane, suhkruid on lisatud 7 g/l.

Aroomis oli tunda valgeid lilli ja mineraalsust, maitse oli siidne, puuviljane ja sidruninüanssidega. Jook sobis kenasti täiendama rohkete marjadega kaetud Pavlova kooki.

Oli väga põnev õhtu, kus kõik kolm šampanjat olid nii erinevad ja andsid meile võimaluse rännata ühest Champagne külast teise ning tunnetada erinevate veinimeistrite käekirju. Aitäh pererahvale!