Gosset Grand Rosé Brut

Gosset maja müüs punast veini juba aastal 1584, tegemist on vanima teadaoleva veinimajaga Champagne piirkonnas. Aastast 1994 kuulub maja Cointreau grupile ning maja tegevust juhib Béatrice Cointreau. Tema juhtimise all kasvas maja kogutoodang 20 aastaga  kahekordseks ning pärast 16 inimpõlve ja 400 aastat Aÿ külas kolis Gosset oma keldrid aastal 2010 Épernaysse. Gosseti šampanjade valmistamisel ei kasutata malolaktilist fermentatsiooni ning noored šampanjad võivad vahel olla väga otsekohased ja teravad ning ei pruugi kõikidele meeldida. Majal on kolm erinevat sarja: Antique, Héritage ja Celebris, meie tegime tutvust esimesse sarja kuuluva Grand Rosé Brutiga:

Koostises 50% CH ja 50% PN, millest 8% on punavein.

Suhkruid on lisatud 8g/l.

Värvus oli väga intensiivne! Lausa võiks öelda, et erkoranž – lõhe ja virsiku segu.

Aroomis domineerisid maasikad, kuid oli tunda ka mõningast lillelisust, punaseid sõstraid ja rohusust.

Maitses tulid esile punased sõstrad ja maasikad. Keskmaitsesse ilmusid pihlakamarjad, hapet oli piisavalt ning lõppmaitse oli pikk ja mahlane. Maitses tervikuna oli heas tasakaalus värskus ja punaste marjade jõulisus, iga maitsenüanss täiendas teist ja ei mänginud üle. Seda šampanjat saab nautida punase kala või grillitud vasikalihaga või hoopiski koos marjamagustoitudega (maasikas, vaarikas). Meie nautiseme seda jooki koos värskete maasikatega ning maitses imehästi!

Mõned aastad tagasi oli mul juhust proovida ka Gosset Grand Millésime 1999, täpsemalt saate tookordsest elamusest lugeda siit.

 

 

Gosset Grand Millésime 1999

Ruinart võib ju olla kõige vanem šampanjamaja, kuid Gosset valmistas veini juba palju varem ning on teadaolevalt vanim veinimaja Champagnes. Pierre Gosset müüs oma veini juba aastal 1584. Täna omab perekond 12 ha viinamarjaaedu Aÿ, Bouzy, Mareuil ja Rilly külades. Gosset on üks enim traditsioone järgiv tootja regioonis, nad teevad palju käsitööd ning samuti kasutavad lühikese perioodi jooksul väga vanu tammevaate oma veini säilitamiseks, andmaks veinile erilist tammenüanssi. Gosseti veinid on pea alati täidlased ja tugeva kehandiga, tunda on Aÿ Pinot’i karakterit. Aastal 1994, pärast 400 aastat perekonna valduses olemist, müüdi Gosset Renaud-Cointreau grupile. Pärast seda tõusis toodangu kogumaht kahekordseks, täna toodetakse ca 1,2 miljonit pudelit aastas. Gosseti eripäraks on vanaaegne pudelikuju, milliseid kasutas Jean Gosset 1700ndatel.

Oma sünnipäeval avasin kauahoitud kaunikese Gosset Grand Millésime 1999.

Koostis 56% CH, 44% PN

Mull klaasis oli väga harv, aeglane, vajas aega et avaneda.

Aroom täidlane, küpsenud, tunda oli mett, greipi ja teisi tsitrusvilju.

Maitse üldmulje hästi küpsenud ja täidlane, karamelline, tunda magusaid pirne, veidi kõrbenud suhkrut ja küpsised. Veidi oli tunda mõningast loidust, aga vanal šampanjal ei olegi sellist vunki sees kui noortel ja vihastel. Igatahes oli see jook avamist ja nautimist väärt, igati väärikas ja iseloomuga!

Juhlini hinnang 88, arenedes 93.