Canard-Duchêne Rosé

Eelmisel nädalavahetusel veetsime 3 päeva Pariisis, kindlasti ühes minu lemmiklinnas ning seekord käisime seal lihtsalt head toitu ja jooki, kunsti, imekaunist linnapilti ning veidi soojemat kliimat nautimas. Igavesti vahva oli, prantslased ikka oskavad elu nautida ning seal olles hakkad ise ka justkui vähem kiirustama, muretsema ning elu nautima. Reisides meeldib meile alati käia ka kohalikes toidu- ja veinipoodides ning šampanjaletiski ei saa ju külmalt ja midagi kaasa haaramata mööda jalutada. Esimesel õhtul haarasime kaasa Canard-Duchêne Rosé poolpudeli ning järgmisel päeval pärast pikka, ca 30 000 sammust koosnevat jalutuskäiku, oli seda kosutuseks just väga vaja.

Canard-Duchêne on tuttav maja, kuigi Eestis väga tihti selle brändi otsa ei satu, mõne restorani veinikaardil siiski võib neid kohata. Minevikus paar korda varem olen maitsnud nende šampanjasid ning maja ajaloost saate lugeda siit. Aastal 1968 tähistati maja sajandat aastapäeva ning selle puhul valmistati esimest korda Charles VII cuvéed. Täna jaotuvad maja šampanjad viie erineva kategooria alla, Rosé kuulub esimesse nn Requisite Collection-sse.

Koostises 30% PN, 40% Meunier ja 30% CH, reservveine on kasutatud 10% ja suhkruid on lisatud 8g/l kohta.

Värvus klaasis oli lõheroosa, selge oranžikas toon.

Aroom oli värske ja marjane, ennekõike oli tunda maasikaid ja vaarikaid.

Maitse oli parajalt värske, hästi julge ja otsekohene. Keskmaitses domineeris väga tugevalt kirsikompott, kirsid oli väga võimsad, hape ehitas tugeva selgroo. Tunda oli veidi ka maasikaid, metsmaasikaid ja lõpus ilmusid kerged suitsused noodid. Üldmulje oli delikaatne ja võiks öelda, et isegi täiuslik. Sellist roséd jooks veel!

Veinimeister iseloomustab seda jooki kui delikaatset ja suvist, otsustavalt elegantset ning soovitab nautida koos grillitud valge liha, Serrano singi või punaste marjadega panna cotta kõrvale. Meie nautisime seda aperitiiviks ning oli väga hea!

Blanc de Noirs õhtusöök

Lõpuks ometi õnnestus mul täita oma ammune unistus ning degusteerida erinevaid Blanc de Noirs (edaspidi BdN) šampanjasid imelise õhtusöögi käigus. Ootused olid kõrged ja need said täidetud, kuid kõigest aga järjekorras.

Esimene käik oli André Clouet Grande Réserve BdN Brut koos keedetud soovähkidega. Sulatatud soovähid olid tõelised iludused, tumeda tulipunase värvusega, kuid suhteliselt maitsetud ning suviste Soome või Eesti vähkidega võrdlust ei kannata. Kuid tühja sest, koos šampanjaga maitsesid nad ikkagi hästi.

André Clouet Grande Réserve valmistatakse 100% PN-st, viinamarjad on korjatud Bouzy ja Ambonnay küla grand cru aedadest. Värvus virsikukarva, kergelt hallika varjundiga. Maitse oli väga küps ja täidlane, hapet oli üsna vähe, tunda oli punaseid marju. Lõppmaitses oli tunda mõrudat šokolaadi. Täidlane ja küpsenud šampanja.

Teine käik  olid värsked austrid ja Joseph Perrier Cuvée Royale BdN Brut Nature 2008. Tegemist on vana tuttava veinimajaga ning BdN kinnitas taaskord maja kõrget taset. Värvus kergelt oranžikas kollane. Aroom mineraalne, tunda oli mustõstraid ja mett. Maitse oluliselt teravam kui aroom, tunda oli suitsuseid nüansse ja küpseid virsikuid, samuti tsitrusvilju. Austrite meresus ja šampanja mineraalsus mängisid kenasti kokku. 

Kolmas käik oli kordus paar nädalat tagasi proovitud kooslusest: foie gras ja Pierre Paillard BdN. Seekord andis maitsekooslusele erilise krutski juurde  Muhu Leib pagarikojast päeval ostetud must leib šokolaadi ja aprikoosidega. Kergelt magusa alatooniga tumedast kakaost tulvil leib sobis ideaalselt foie grasiga. Ja šampanja ainult täiendas seda paari.

Järgmisena ilutses meie taldrikuil kergelt praetud imeõrn kanamaks rohelisel salatipadjal. Saatjaks sedakorda Champagne P.Louis Martin Bouzy Brut BdN. Aroom oli sarnaselt eelmisele korrale hästi röstine, lausa kõrbenud nootidega. Maksaga koos tulid maitses esile mustad ploomid, šokolaadi puudutus ning järelmaitses piprased noodid. Kokku sobisid nad igatahes hästi ning maitsebukett oli nauditav.

Meie õhtusöögi pearoaks oli mooritud jänes ahjus röstitud köögiviljadega, mille kõrvale avasime Egly-Ouriet Grand Cru BdN Vieilles Vignes. Tegemist on maja tippveiniga, kõik viinamarjad pärinevad ühest, grand cru külas Ambonnays asuvast Les Crayèresi nimelisest aiast. Viinapuud on istutatud aastal 1946 ning kuna mullapind on üsna õhuke, siis see võimaldab viinapuude juurtel minna sügavale kriidikihini ning tulemuseks on mineraalne, võimas, rikkalik ja küps vein. Suhkrut on lisatud minimaalselt 2g/l.

Värvus oli oranžikas kollane, kergelt isegi roosaka varjundiga. Aroom oli väga täidlane, domineerisid küpsed röstised noodid ja mustsõstar, meenutas dessertveini aroomibuketti. Maitses oli tunda tammenoote, küpseid tumedaid marju, metskirsse ja mineraalsust. Hästi tammine, kompleksne ja väga heas tasakaalus vein, väga pika lõppmaitsega. Uskumatu elamus, ohhetasime ja ahhetasime päris pikalt, jänes pakkus šampanjale kenasti seltsi, kuid minu jaoks jäi toit ikkagi veini varju.

Tegemist oli vapustava šampanjaga, minu jaoks kõikidest senini kogetuist vägevaim ja huvitavaim šampanjaelamus. Absoluutne lemmik! Majast ja ükskord varem maitstud 100% Meunierist valmistatud šampanjast saab lugeda siit.

Õhtusöögi lõpetas Gonet-Medeville BdN ning tõstsime toosti kõikide tublide ja andekate veinimeistrite auks. Kogu õhtu oli üks suur nauding!

 

Champagne Joseph Perrier degustatsioon

Suvel tegime algust koduste šampanjadegustatsioonidega, möödunud laupäeval sai maitseklubi jälle kokku ning seekord tutvusime üheskoos Joseph Perrieri šampanjadega. Maja asub imekaunis Châlons-en-Champagnes, maja ajalugu ei hakka ma siinkohal ümber kirjutama, kirjas on see ühes minu varasemas postituses.

Laupäeval maitsesime kuut erinevat J.Perrieri mullijooki koos spetsiaalselt just selle joogi juurde valmistatud suupistega. Kuna istusime küünlavalges sumeda valgusega toas, siis värvuse kirjeldamise jätsime seekord ära.

Õhtu avalöök – Cuvée Royale Brut Blanc de blancs koos kammkarbi carpaccioga. Koostis 100% Chardonnay ja segust 15% on reservveini. Jooki on lastud keldrites küpseda minimaalselt 5 aastat. Aroomis oli röstist teravilja, aprikoose ja ploomisust. Maitses oli tunda sidrunikoort ja tsitrusvilju, üsna happeline ja äkiline, samas lõppmaitse oli magusa alatooniga. Kammkarbi magusus ja BdB kõlasid koos imeliselt! 

Teine käik Cuvée Royale Brut suitsetatud meriahvena määrdega krõbeleival. Koostis: 35% CH, 35% PN, 30% Meunier. Segus on 20% reservveini ja viinamarjad pärinevad enam kui 20 erinevast külast. Aroom hästi röstine ja õunane. Maitse heas tasakaalus, esile tükivad küpsed mahlased pirnid ja kerge karamelli puudutus ka.

Esimene aastakäigu šampanja oli Cuvée Royale Brut Vintage 2002 saatjaks forellimari pisikesel kuivikul. Koostis: 50% CH, 41% PN, 9% Meunier. Vein on keldrisügavustes küpsenud 6 aastat. Aroomis virsikud ja küdoonia. Maitse oli külluslik ja ümar, tundsime ingverit ja virsikumoosi. Forellimari oli merehõnguline ja väga maitsev, jook ja suupiste täiendasid üksteist kenasti.

Õhtu ülekaalukas lemmik oli Cuvée Speciale Brut Blanc de blancs Vintage 2006.

Koostis 100% CH. Aroomis oli tunda suitsust röstisust, väga põnev oli see suitsune puudutus. Samuti oli tunda tsitrusvilju. Maitse oli väga heas tasakaalus, rikkalik, saiaröstine, kerge happega ja paraja mulliga. Teistega võrreldes oli see BdB selgelt eristuva iseloomuga ja see meeldis meile väga! Ja kõrvale pakutud soolasiig sobis joogiga ideaalselt oma võrratu puhta ja klaari maitsega.

Maja lipulaev on Cuvée Joséphine seekord õnnestus meil maitsa 2004 aastakäiku, kõrvale pakkusin faasanipasteedi suupisteid. Koostis: 52% CH ja 48% PN. Aroomis oli tunda idamaiseid vürtse ja kuivatatud aprikoose. Maitse oli üllatavalt vaoshoitud, kergelt karamelline. Eelnenud BdB tõstis lati nii kõrgele, et nende kahe võrdluses pidi Joséphine alla vanduma. Vähemalt meie arvates. 

Õhtu lõpetas Cuvée Royale Brut Rosé, koostises 25% CH, 75% PN ja Meunieri. See oli vaieldamatult kõige tagasihoidlikum šampanja tol õhtul. Aroomis oli tunda punaseid marju ning maitses kerge leivasus ja vihjeid punastele marjadele. Üldmulje väga kesine, eks võimsate valgete tagant oli tal ka raske esile tulla. Olen korra ka varem J. Perrieri roséd joonud ning pean ütlema, et tookordne elamus oli muljetavaldavam.

Oli meeleolukas ja maitsev õhtu, maja stiil on äratuntav ja veinimeistri käekiri nauditav. NV šampanjade stiili peetakse lihtsasti mõistetavaks, joogid on pigem pehmed ja ümarad, kui rasked ja tugevad. Blanc de blancsi (BdB) peetakse teiste majade BdB-ga võrreldes mehelikuma stiili esindajaks. Saime pikalt selle üle arutleda, et kas ikka saab ühte jooki iseloomustada sõnaga “mehelik” kui erinevatel inimestel on erinev arusaamine mehelikkusest. Olgu kuidas on, aga Joseph Perrieri tasub teinekordki nautida!

Champagne Thiénot Brut

Thiénot on üsna noor ja moderne šampanjamaja, asutatud alles 1980ndatel. Maja asutajaks oli Alain Thiénot, kes 1994. aastal ostis Marie Stuarti, 1998 Joseph Perrieri ja 2003 Canard-Duchêne. Nii moodustus Thiénot Grupp. Täna tegutseb Alain koos oma laste Garance ja Stanislasiga. Nende omanduses on 22 ha aedu, 60% viinamarju ostetakse sisse (R.Juhlin 2008 andmed).

Noored ja energilised tegijad on tublid müügimehed ja turundajad ning šampanja ongi eelkõige suunatud nüüdisaja (noorele) tarbijale. Ka Oscari auhinnagalal joodi 2013.aastal Moët & Chandoni asemel just Thiénoti.

Koostis: 45% CH, 35% PN, 20% PM.

Värvus helekollane, kerge rohekas varjund. Mull keskmise intensiivsusega, klaasis on mõned harvad joad.

Aroom: valged lilled, mineraalsus, vaevuaimatav mandel, toores virsik, kergelt võine noot. Kõik aroomid on hästi õrnad, ükski jõuliselt ei domineeri ning esile ei tüki.

Maitses tunda virsikud, algmaitse mahe ja puuviljane. Lõppfaasis muutub maitse hästi kuivaks, järelmaitse samas üsna lühike. Selline uuema aja ja uuema stiili šampanja, mina tahaks selle kõrvale pisikest suupistet, sest jook üksinda kipub ehk liiga igavaks jääma.

Canard-Duchêne Authentic Brut

Kaks noort ja armsat inimest Victor Canard ja Lèonie Duchêne kohtusid Ludesis ning abiellusid aastal 1860. Šampanja oli nende mõlema kirg ning aastal 1868 panid nad ühiselt aluse päris oma šampanjamajale – nimeks sai loomulikult Canard-Duchêne. Tänu sidemetele Vene tsaari õukonnaga oli neil privileeg kasutada Vene Impeeriumi vappi šampanja pudeli siltidel. Sestap ongi keiserlik kahepealine kotkas kaunistanud Canard-Duchêne silte alates 19. sajandist.
Tänapäeval ulatub mõisa aastatoodang ca 6 miljoni pudelini ning maa-alustes 12-48 m sügavusel asuvates keldrites küpseb korraga 10 miljonit pudelit.

Mina proovisin esimesena Authentic Brut`i, märtsikuises Pärnus koos Kaire ja Ingaga ning meie kokkuvõte on siin:

Koostis: 45% PN, 30% PM,
25% CH

Värvus õlgkollane, mull keskmise suurusega ning üsna tihe.

Aroom puuviljane, tunda Valget Klaari, virsikut, küpset puuviljasust. Domineerivaks jääb siiski õunasus, värske ja hästi mahlane.

Maitses tunda samuti värskelt magusat ja mahlast õuna, kerge rohususe puudutus, aprikoosid ja virsikud. Õrnalt on tunda heledat karamelli, aimatavat röstisust, kuid lõppmaitses ikkagi domineerub värskus ja õunasus. Tegemist on kerge, värske ja puuviljase šampanjaga.

Champagne Joseph Perrier, Cuvée Royal Brut rosé

Joseph Perrier šampanjamaja asub Châlons-en-Champagne väikelinnas, vaid poole tunni autosõidu tee kaugusel Reimsist. Ja ilmselt just tänu oma geograafilisele asendile unustatakse Joseph Perrier tihti ülekohtuselt ära, kui käib jutt parimatest šampanjadest.

Maja asutati aastal  1825, nad on kõik need aastad hoidnud suhteliselt madalat profiili ning sestap on maja rohkem teada-tuntud nn veiniinimeste seas. 1888. aastal ostis maja perekonna sõber Paul Pithois, kes tegi koostööd Loius Pasteuriga leidmaks parimaid viise veini valmistamiseks. Tema järglased jätkasid maja juhtimist järgmise saja aasta jooksul. 1990ndatel muutus olukord Joseph Perrieri maja jaoks üsna keeruliseks ning see liideti Laurent-Perrieriga. 1998. aastal ostis maja välja šampanjakaupmees Alain Thiénot ning nii jõudis maja tagasi perekonna omandusesse.

Täna ostab Joseph Perrier palju Chardonnay viinamarju Châlonsi lähistel asuvast Vitry-le-Francois piirkonnast, mille lubjakivine pinnas ja tuuline kliima aitavad kaasa küpsete, kuid üsna happerikaste viinamarjade valmimisele.

Mina nägin Joseph Perrieri šampanjasid esmakordselt Viking Line laeval ning hiljem ka D-terminali lähistel asuvas Viking Line outletis. Olen alati imetlenud suurepärast šampanjavalikut VL laevadel ning üsna hiljuti sain teada, et Essi Avellan, Soome esimene Master of Wine teeb koostööd VL-ga. Sealt siis see suurepärane valik laevadel, maapealses outletis on kahjuks valik palju väiksem. Aga Joseph Perrieri saab ka Tallinnast osta ning uskuge mind – see raha on kulutamist väärt!
Lubage esitleda: Joseph Perrier Cuvée Royal Brut Rosé

Koostis: 25% Chardonnay, 75% Pinot Noir

Värvus tume lõheroosa, lausa telliskivipunane.

Aroomis õuna, vaarikat ja punaseid metsamarju.

Maitses tunda marmelaadi, kergelt sidrunit, karamelli, punaseid marju, lõppmaitses oli tugev jõhvikas.

Kokkuvõtteks võin öelda, et minu ja ka minu heade kaasdegustaatorite Marita ja Vahuri arvates oli tegemist nauditava rosèga, millisel on tugev iseloom ja isikupära.