Pol Roger Blanc de Blancs 2009

Taaskord on põhjust kirjutada Pol Rogeri Blanc de Blancs‘st, tuntud maja üliheast stiilinäitest, millist on mul olnud juhust ja põhjust ka varem maitsta. Esimene kord maitsesin 2002. aastakäiku, selleks hetkeks oli korjest möödas 11 aastat. Tookordne BdB jättis mulle erakordselt vägeva mulje, jook oli täiuslik ja tookord õhtu parim šampanja.

Teine kohtumine Pol Rogeri BdB-ga toimus aastal 2018 ja aastakäik oli tookord 2008. Korjest oli möödas 10 aastat ning tolleks hetkeks oli šampanja saavutanud täiusliku tasakaalu, oli aroomi- ja maitsenüansse, mida avastada ja nautida, pikemalt kirjeldatud muljed on siin.

Eelmisel aastal maitsesin 2009. aastakäiku, jälle oli möödunud 10 aastat ning minu jaoks oli põnev võrrelda just neid järjestikuseid aastakäike. Jah, samal ajahetkel ma neid küll maitsta ei saanud, aga muljeid võrrelda võib ikka.

Koostises 100% CH, värvus oli kuldkollane, sügav toon.

Aroomis oli õrnalt tunda sõnnikut ja käärivat silo, lillelisust ja täidlaseid magusamaid tsitrusvilju.

Maitses oli tunda veidi karamelli, hapet ja värskust oli vähe, hape oli üsna tagasihoidlik. Suhu jõudsid kerged suitsused noodid ja kuivatatud puuviljad. Heas tasakaalus ja igati nauditav šampanja. Võrreldes kahe varemmaitstud aastakäiguga (2002 ja 2008) oli 2009 veidi tagasihoidlikum, väiksema happega ning vähem mineraalsem.

Eelmise aasta aprillis tõi Pol Roger välja BdB 2012 aastakäigu ning esmaesitlusel seda maitsnud veiniasjatundjad peavad 2012. aastakäiku Pol Rogeri paremuselt teiseks BdB aastakäiguks 2002 järel. Nii et kui satute 2012 nägema, siis soovitan kindlasti proovida ja nautida. Ma ise jään ka seda kohtumist igatahes suure põnevusega ootama!

Ilusat kevadet!

 

Pol Rogeri degustatsioon

Sel nädalal tuli uudis, et  šampanjamaja Pol Roger on Drinks Internationali poolt kokku pandud nimekirjas The Most Admired Champagne Brand 2019 kohal number 1! Pol Roger on varemgi selles nimekirjas olnud, kuid platseerunud kohtadele 2.-4, nüüd siis lõpuks esimene koht. Palju õnne!!! Nimekirja koostati seekord juba kuuendat korda ning koostamises osales enam kui 300 šampanjaga seotud professionaali üle maailma.
Selleaastane esikümme oli:
1. Pol Roger
2. Krug
3. Louis Roederer
4. Charles Heidsieck
5. Bollinger
6. Billecart-Salmon
7. Jacquesson
8. Dom Perignon
9. Taittinger
10. Ruinart

Aasta 2018 oli lisaks tavapärasele šampanjavalmistamisele Pol Rogeris majas ka väga sündmusterohke. Aasta alguses alustasid nad enam kui sada aastat tagasi sissekukkunud keldriosa taastamist ning tööde käigus leidsid 26 pudelit šampanjat aastatest 1889-1898. Maikuus valiti Brut Réserve Prints Harry ja Megan Markle pulmapeo ametlikuks šampanjaks, mis oli majale loomulikult suur tunnustus ja ka reklaam.

Siinkohal tundubki paslik kirja panna eelmise aasta maikuus toimunud Pol Rogeri degustatsiooniõhtu muljed. Tookord maitsesime nelja erinevat šampanjat ning esimesena valasime klaasidesse Blanc de Blancs 2008. Segus on kasutatud ainult grand cru küladest (Oiry, Chouilly, Cramant, Avize ja Oger) korjatud viinamarju ning šampanja on küpsenud keldris 7 aastat enne turule jõudmist. Aroomis oli vaniljet ja meekärge, röstisust, mandleid ja lõpus mineraalsust. Maitses oli värske ja pärmine, tundsime käärivat silo, vürtsiseid nüansse, õrnalt magusaid alatoone ja lõppmaitses pikalt sidrunikoort. Väga heas tasakaalus nauditav šampanja!

Teisena lendas kork pudelilt, mille sildil seisis Extra Brut. Esmakordselt jõudis Extra Brut šampanjasõpradeni aastal 2008. Kõik Pol Rogeri šampanjad läbivad malolaktilise fermentatsiooni ning küpsemine leiab aset 33m merepinnast allpool olevates keldrites. Šampanja värvus oli helekollane, aroomis olid rummirosinad ja kerged tsitrused. Maitse oli särtsakam kui aroom, äkilisem ja sirgjoonelisem. Tunda oli karamelli, lõppmaitse oli pikk ja kergelt mesine.

Kolmandana maitsesime maja lipulaeva Sir Winston Churchill 2006. Cuvée loodi Sir Winston Churchilli mälestuseks ning šampanja on oma iseloomult tugev, täidlase iseloomuga ja küps. Millises vahekorras selles segus on Chardonnay ja Pinot Noir, ei oska öelda, see on perekonna hästihoitud saladus. Aroom on röstine ja karamelline, tunda oli küpsiseid, brioche, mandariini koort, aga ka kärssavat nahka. Maitse oli küps ja täidlane, tunda oli õunakooki ja küpsetatud ploome. Hape oli väga heas konditsioonis, kõik oli ideaalselt paigas ning joogis oli ideaalne tasakaal happe ja täidluse vahel. Lõpus ilmus keelele õige pisut kirbet maitset.

Viimane šampanja selle paneelis oli tookord Rosé 2006. See šampanja luuakse nii, et võetakse baasveiniks Brut Vintage (60% Pinot Noir, 40% Chardonnay), millele lisatakse enne pudeldamist ja teist fermentatsiooni 15% punast veini (Pinot Noir). Šampanja on keldris küpsenud 7 aastat enne kui ta tarbijateni jõuab. Värvus klaasis oli terrakota oranž, aroomis oli jõhvikamahla, pihlakaveini, punaseid marju. Maitses domineerisid alguses maasikad, siis tekkis kergelt magus alatoon, kuna lisandusid vanilje ja kreemised noodid. Üldmulje oli julge ja sirgjooneline, intensiivne ja maitsetest pungil, lõppmaitse oli terav ja tugev. Saad kohe aru, et vot sel šampanjal on iseloomu!

Pol Roger Pure Extra Brut

Pol Rogeri Pure Extra Brut toodi turule aastal 2008 ning see oli puuduolev tükike šampanjamaja täiuslikust valikust. See šampanja on hästi õnnestunud stiilinäide sellest, kuidas veinimeister kasutab oskuslikult erinevate aedade ja marjade mitmekesiseid omadusi. Joogi valmistamisel on kasutatud võrdsetes osades kolme viinamarja ning saavutatud on suurepärane struktuur ja küpsus.

Alkohoolne käärimine toimub 18C juures roostevabades mahutites, kõik viinamarjasordid ja iga küla hoitakse kuni lõpliku segamiseni eraldi. Kõik Pol Rogeri šampanjad läbivad ka malolaktilise fermentatsiooni ning pärast pudeldamist viiakse šampanjad küpsema 33 meetri sügavusel asuvasse keldrisse.

Minuni jõudis Pol Rogeri Pure Extra Brut suvel Tallinki laevalt ning sügisel hakul nautisime seda koos sushiga.

Koostises 1/3 Pinot Noir, 1/3 Chardonnay, 1/3 Meunier, värvus särav kuldkollane.

Aroomis tundsin esimese hooga lillelisust ja roosilõhna, veidi hiljem lisandusid leivaröstised noodid ja kerge karamell.

Maitse arenes suus tuntavalt ja põnevalt: algus oli arglikult täidlane, keskmaitse mõru ja lõpus lisandus heas tasakaalus hape. Tunda oli virsikuid ja nektariine ning värsket mett. Šampanja koos värskest lõhest valmistatud sushiga oli ideaalne paar! Kala ja riisi kerge magus alatoon ja mahedus mängisid mõnusalt kokku šampanja parajalt happelise ja maitseküllase iseloomuga. Tootja soovitab šampanjat nautida koos vähkide, homaari või krabidega.

Kel huvi lugeda minu varasemaid kohtumisi Pol Rogeriga, siis siin on mõned märkmed. 

Pol Rogeri šampanjaõhtu

Lõpuks ometi on Pol Rogeri šampanjamaja ametlikult Eesti turul ning laupäeva õhtul toimus hubases vinoteegis Veinipööning Pol Rogeri šampanjade tutvustusõhtu. Seadsime Saalega sammud Viru tänava poole ning saime meeldejääva maitseelamuse osaliseks.

Maja asutaja Pol Roger oli austatud ja armastatud mees Champagnes ning maja hea nimi ja maine on püsinud läbi aastakümnete. Maja on üks 24-st Club des Grandes Marques kuuluvast majast (Eestis on neist esindatud 20!), samuti on Pol Rogeril Briti kuninganna poolt antud Royal Warrant staatus. Tegemist on kindlasti ühe Champagne tippmajaga, nii Soome esimene Master of Wine Essi Avellan kui ka Richard Juhlin annavad mõlemad majale hinnangu 5/5.

Õhtu algas sisuka ülevaatega šampanja tootmisest ja šampanjamaja ajaloost. Mina olen Pol Rogerit enne ühe korra joonud, Reimsist tõin kaasa pudeli Brut réserve ning Mullimaailmas olen andnud põgusa ülevaate ka maja ajaloost. Aga olulised faktid tasuvad kordamist ning toon siinkohal veelkord mõned daatumid välja:

1849 – asutas Ay külast, algupäraselt Taani päritolu, advokaadi perest pärit, 18 aastane Pol Roger oma šampanjamaja.
1851 – kolis perekond Épernaysse.
1855 – valmis esimene brut šampanja.
1899 – suri Pol Roger, maja pärisid tema pojad Maurice ja Georges, kes muutsid isa mälestuseks perekonnanime Pol-Rogeriks.
1900 – 1910 algas maja jaoks uus tõus ning šampanjat müüdi erinevatele Euroopa õukondadele.
1945 – kohtus Odette Pol-Roger Sir Winston Churchilliga ning Pol Rogerist sai Briti valitsuse ametlik jook. Sealhulgas oli Sir Churchill eraisikuna üks šampanjamaja suurimaid kliente.
1975 – 10 aastat pärast Sir Churchilli surma valmis esimene Cuvée Sir Winston Churchill.

Nüüd aga järjekorras maitstud šampanjade juurde:

Brut Réserve NV – koostises võrdselt 1/3 CH, 1/3 PN, 1/3 Meunieri.
Aroomis oli tunda mesist aroomi, küpsust ja täidlust. Maitses domineeris brioche röstisus, hape oli keskmine, lõppmaitses ilmus kerge magus nüanss. Hästi täidlane ja kompleksne šampanja. Tegemist on 30 cru seguga, millel on lastud settel areneda 36-48 kuud. Suhkrut on lisatud 6 g/l kohta.

Rich NV – tegemist on täpselt sama seguga, mis Brut Réserve, ainult suhkrut on lisatud märgatavalt enam – 35 g/l kohta. Aroomis oli tundaküpseid pirne, maitse oli siirupiselt magus. Huvitaval kombel lisandus lõppmaitsesse parajalt hapet, mis tasandas suhkru ära. Tegemist on tõeliselt suurepärase poolkuiva šampanjaga, mis sobib ideaalselt magustoitude, nt õunakoogi juurde. 

Brut Vintage 2004 – tegemist on 20 erineva 1er Cru ja Grand Cru seguga, milline on arenenud pärmisettel 8 aastat. Koostises 60% PN ja 40% CH. Aroomis oli valgeid lilli, puuviljasust ning kerget vürtsikust. Maitse oli täidlane ja külluslik, tunda oli magusaid küpseid õunu (või isegi õunakooki). Hapet oli joogis täpselt parasjagu ning järelmaitse aastakäigu šampanja kohaselt väga pikk.

Rosé Vintage 2004 – koostises 50% PN, 35% CH ja 15% Coteaux Champenois punaveini. Aroomis ja maitses domineerisid punaseid marjad, eriti tugevalt maasikad. Lõppmaitses tuli üllatavalt esile kooresus ja võine nüanss. Selles rosés oli iseloomu ja selgroogu, sestap võiks olla põnev teda proovida näiteks metslindude või kalaroogadega, mitte ainult dessertide kõrvale.

Blanc de Blancs 2002 –  erakordne šampanja, meie arvates võimsaim elamus Pol Rogeri eileõhtusest valikust! Šampanjat on arendatud 8 aastat pärmisettel, mis on andnud talle piisavalt aega areneda täidlaseks ja täiuslikuks. Aroom oli väga põnev: kuivatatud puuviljad, röstitud mandlid ja valged lilled. Vaniljenüanssi minu ninna seekord ei jõudnud, kuigi mõnikord on BdB puhul vaniljet tunda. Maitses oli tunda kergelt magusat puudutust. Hape oli täpselt parajas tasakaalus ning kokkuvõttes avaldaski meile muljet selle joogi perfektne tasakaal, kõik oli nii balansis. See on kindlasti parim BdB, mida ma eales proovinud olen.

Õhtu tippvein tuli välja viimasena: SirWinston Churchill 2000

Täpne koostis on perekonna saladus, seda ei ole avaldatud, kuid asjatundjate arvates on segus ülekaalus Pinot Noir. Essi Avellan kirjutab oma raamatus, et Pol Roger saatis Sir Churchilli eluajal talle igal aastal sünnipäevaks kasti tema lemmikaastakäigu, 1928, šampanjat. Esimene Cuvée Sir Winston Churchilli valmistati 10 aastat pärast Siri surma, aastal 1975. Sellele on järgnenud veel 12 aastakäiku: 1979, 1982, 1985, 1986, 1988, 1990, 1993, 1995, 1996, 1998, 1999 ja viimane 2000.

Cuvée 2000 on küpsenud keldrites 11 aastat. Aroomis oli tunda küpseid pirne, brioche ja luuviljade puudutust (aprikoosid, virsikud). Maitse oli heas tasakaalus, paraja happega, jõuline ja õunane. Usun, et see vein küpseb aastatega veelgi täiuslikumaks, huvitav oleks seda proovida 5-10 aasta pärast.

Tänan Pol Rogerit suurepäraste maitseelamuste eest, kui lugejal võimalus avaneb, siis soovitan kindlasti Pol Rogeri proovida. Elamus saab olema garanteeritud!

Pol Roger Brut Réserve

Tõime Pol Rogeri Brut Réserve kaasa Reimsist ja möödunud suvel, ühel kaunil päikselisel päeval leidsime olevat õige aja see avada. Hetkele lisas pidulikkust seik, et Piia oli just vanaemaks saanud ning üle aastate oli meile avanenud võimalus nautida suitsurääbist.

Pol Rogeri kohta erinevaid allikaid uurides sain teada, et vahel kutsutakse NV-d ka nimega “White Foil” (“valge foolium”) just talle iseloomuliku valge katte tõttu. Stiililt on mullijook universaalne ning sobib enamikel juhtudel mil šampanjapudeli võiks avada. “White Foil” valmistatakse 30 erinevast valgest baasveinist, millised pärinevad erinevatest aedadest ja aastakäikudest. Reeglina kasutatakse 2 erineva aastakäigu veine, aga vahel ka lausa 3 või 4 erinevat aastakäiku. Müüki ei lasta šampanjat enne kui valmistamiseks kasutatud noorim baasvein on vähemalt 3 aastane. Pol Rogeri maja veinikeldrid on ühed sügavamad ja külmemad Epernay’s ning kokku on neid ca 7 km. Sügavaim kelder asub 33 m sügavusel. Sellised tingimused loovad erakordselt head tingimused šampanja küpsemiseks.

Brut Réserve koostises on võrdsetes osades kolme klassikalist šampanjaviinamarja: Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier. Mull on tihe ja hästi peenike, värvus õrna roheka varjundiga. Aroomis tunda mett, valgeid lilli ja tsitrusvilju. Maitses puuviljasus, aprikoos, üldmulje pigem õrn ja graatsiline kui tugeva selgrooga ja võimas. Lihtsalt joodav ja nauditav.

Pol Roger

Sir Winston Churchilli lemmikmajale pani aluse 1849. aastal Ay-st pärit Pol Roger, olles tol ajal 18 aastane. Ta suri 50 aastat hiljem ning jättis maja oma poegadele, kes sajandivahetusel muutsid perekonnanime isa austuseks Pol-Rogeriks. Vennad juhtisid mõisa eduka tandemina: Maurice hoolitses avalike suhete, turunduse ja müügi eest, teine vend Georges juhtis šampanjatootmist. Täna juhivad mõisa perekonna viienda sugupõlve esindajad. Maja omab 89 ha viinamarjuaeda, millised katavad umbes poole viinamarjade vajadusest. 1999. aastal liitus meeskonnaga Krugist pärit veinimeister Dominique Petit, kelle käsutuses on sisuliselt uhiuus kelder, sest ajavahemikul 2000-2010 vahetati välja kõik mahutid.
Suurbritannia on alati olnud maja oluliseim ekspordi sihtpunkt ning pärast Sir Churchilli surma toodi 1975. aastal tema mälestuseks turule Cuvèe Sir Winston Churchill. Richard Juhlini ainus 100 punkti šampanja on samuti Pol-Rogeri toodang: Blanc de Blancs aastast 1928.
Ainus Pol-Rogeri šampanja, mida mina siiani maitsnud olen, on Brut Réserve, millest muljetan õige pea.

Pol-Roger`i maja Epernays, kuhu kahjuks külastajaid ei oodata:

Leidsin ka toreda video, kus viienda põlvkonna esindaja Hubert de Billy tutvustab oma maja šampanjasid.