Paul Bara Extra Brut

Kevadise isolatsiooni ajal sattus minu postkasti pakkumine osta Paul Bara šampanjasid ning see üleskutse kõnetas mind, sest esiteks on tegemist väga vahva majaga ning teiseks tuleb maaletoojaid jõudumööda ikka toetada. Paul Baraga oleme kohtunud siin ja seal, tegemist on hinnatud väiketootjaga, kelle veinimeistril on hea vaist ning šampanjades ei ole siiani pidanud pettuma. Varasematest kogemustest saate lugeda siit, kevadel ostetud Extra Bruti võtsime paar nädalat tagasi kaasa Haapsalusse ning nautisime seda imelist jooki ja vananaiste suve ühel õhtul Väikse Viigi ääres. Kus siis veel, kui mitte seal, eks?

Koostises 80% Pinot Noir ja 20% Chardonnay. Suhkruid on lisatud minimaalselt, ainult 2g/l kohta.

Extra Bruti ja Réserve valmistatakse täpselt samast segust, kuid viinamarjad tulevad Extra Bruti jaoks vanematelt viinapuudelt ja parematest aedadest. Veinimeister kasutab segus kuni 50% reservveine.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane.

Aroomis oli jõuliselt tunda tugevamaid lõhnakomponente nagu küpsed aprikoosid, ploomikompott ja õunakook, hästi küpsed noodid. Samuti sai aimu sidrunist, värsketest pirnidest ja pähklitest.

Maitse oli hästi värske ja nooruslikult jõuline, samas ka parasjagu kreemine ja piisavalt elav. Hästi puuviljane, mineraalsus oli eksimatult äratuntav, ka kergelt soolane nüanss. Lõppmaitse oli pikk ja heas tasakaalus. Austritest tundsime selle šampanja kõrvale puudust, koos oleksid nad maitsnud väga hästi. Aga ikkagi oli jook väga nauditav, Paul Bara oma tuntud headuses!

Rémy Massin L’INATTENDUe

Eelmisel nädalavahetusel sõitsime sõpradele külla, metsatukka, mille taga laiutab suur ja sinine meri. Hommikune kalaturg üllatas meid positiivselt ning meil õnnestus kaasa osta värskeid austreid. Kalakaupmehel oli pakkuda Iirimaalt ja Prantsusmaalt pärit austreid, meie otsustasime viimaste kasuks ning haarasime kodust kaasa ka pudeli Rémy Massin & Fils šampanjat – L’INATTENDUe.

Koostises 100% Chardonnay. Jook oli pudeldatud mais 2017.

Värvus klaasis oli valkjas kollane, hästi õrn värv.

Aroom oli õrnalt koorene ja veidike piimhappene, tugevamalt oli tunda värskeid õunu, rohusust ja natuke metalli.

Maitses domineerisid toored õunad ja rohttaimed, lõpus oli kiirelt ilmuv ja üsna ilmekas hape. Mineraalsus oli väga sümpaatne ning sobis ideaalselt kokku šampanja kõrvale serveeritud värskete austritega. Pärast suhteliselt pikka ja suitsust lõppmaitset jäid suhu kergelt magusad noodid. Ei tea kust see küll ilmus, aga ühel hetkel ma tundsin maitses ka selget jõhvikat. Ma arvan, et see ilmus mu klaasi märjast metsaalusest, aga kes teab.

Igatahes L’INATTENDUE ja austrid olid jumalikud partnerid üksteisele ning sobisid ideaalselt sellesse veidi vihmasesse sooja õhtupoolikusse. Imeline!

Minu varasematest kohtumistest Rémy Massin & Fils šampanjadega saate lugeda siit.

Šampanja ja austrid – match made in heaven!

H. Goutorbe Rosé

Sel suvel sattusime esimest korda elus mõneks päevaks Vormsi saarele. Tegime saarele tiiru peale ning nautisime imeilusat ilma ja õhustikku ühes armsas suvemajakeses. Väga armas väike ja hajus saar oli, igas ilmakaares oli erinev rand ja maastik, saime matkata, ujuda ja metsmaasikauputust kogeda. Midagi sellist polnud minu silmad varem näinud – maasikaid oli raiesmikul lademes, ausalt, lihtsalt ole töökas ja korja ämbrid täis. Aga lisaks looduse nautimisele avasime ühel päeval värviküllases lebolas keset päikesepaistet ka šampanjapudeli – vana tuttav H.Goutorbe maja, seekord nende rosé.

Koostises 75% Pinot Noir (sh 12% punaveini) ja 25% Chardonnay.

Värvus klaasis oli tumeroosa, terrakota punane toon.

Aroomis oli tunda punaseid marju ja karamelli.

Maitse oli karamelline ja klaaskommine, esile tulid virsikud ja aprikoosid ning nendest keedetud moos. Ka maasikaid oli tunda ning meenus veneaegne maasikaliköör (kes mäletab, see mäletab) ja veidike potipõhja kõrbenud maasikamoos.

Küllaltki täidlane šampanja, aga mitte magus! Lõppmaitse oli suhteliselt lühike ja hape oli kogu aja väga tagasihoidlikult tagaplaanil. Rikkalik ja nüansirikas šampanja, pigem ikkagi magustoidu jook.

Varasematest kohtumistest H. Goutorbe šampanjadega saate lugeda siit. Tegemist on suurepärase väiketootjaga, kelle toodangut saab ainult kiita ning loota, et  neid imelisi jooke ka edaspidi Eestisse tuuakse.

 

H.Goutorbe Cuvée Blanc de Blancs Brut Premier Cru

Oleks aasta tagasi keegi öelnud, et kevad 2020 tuleb nii teistmoodi ja erilistes tingimustes, ei oleks uskunud. Paar kuud tagasigi veel ei osanud sellist reaalsust ette kujutada, aga tänaseks on 4 nädalat kodukontorit seljataga ja ilmselt teist samapalju veel ees. Kes teab. Püüan mitte liialt palju muretseda nende asjade pärast, mis minust ei sõltu, püsin kodus ja teen oma plaanides ja elus korrektuure, nagu ilmselt enamus inimesi hetkel.

Meil oli plaanis juuni alguses väikese seltskonnaga Champagnesse minna, maja ja buss olid üüritud ja mõned degustatsioonidki kokku lepitud. Aga inimene võib ju plaane teha, elu muudab need, tuleb reisid edasi lükata ning senikaua šampanjat kodus juua või lihtsalt unistada. Reedel muide osalesin elu esimesel Instagrammi e-degustatsioonil, Billecart-Salmoni majast Mathieu Roland-Billecart tutvustas nende Brut Sous Boisi. Päris äge kogemus, uus (ajutine) reaalsus. Kahjuks olin halvasti ettevalmistunud ja mul ei olnud kodus külmas seda pudelit, nii et praktiline osa jäi mul ka paraku vaid teoreetiliseks.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid hoopis vanast tuttavast H.Goutorbe šampanjamajast, kus esimest korda 2016. aasta kevadel käisime. Varasematest kohtumistest H.Goutorbe šampanjadega saate lugeda siitÜhel päeval avastasin L`Aventure šampanjavalikust H.Goutorbe Blanc de Blancsi, mida ei olegi olnud juhust varem proovida.

Koostises 100% Chardonnay.

Värvus klaasis oli roheka varjundiga helkiv särav toon.

Aroomis oli tunda piimamannergut, võikreemi, võiküpsiseid ja mesiseid noote.

Maitse oli algfaasis üllatavalt röstine ja täidlane, metspähkline. Keskmaitses ilmus hape, lõpp oli pikk, sidrunid püsisid suus päris kaua ja mõjusalt. Hape oli pigem tasakaalukas kui terav, selline soosiv ja kehandit hoidev. Hästi mõnus segu röstisusest ja sidrunite värskusest, mulle jättis šampanja väga positiivse mulje.

Hoiame üksteist! Püsige terved!

Rémy Massin&Fils Rosé

Rémy Massin&Fils maja ühest stiilinäitest kirjutasin ka oma viimases blogipostituses, kuid sõbrapäeva paiku oli võimalus avada Rémy Massin&Filsi rosé ning täna jagan teiega roosaid muljeid.

Värvus oli väga intensiivne, üllatavalt tugeva punaka varjundiga roosa toon.

Koostises 85% Pinot Noir ja 15% Chardonnayd.

Aroomis oli tunda punaseid marju, ennekõike just metsvaarikaid ja metsmaasikaid, aga teise nurga alt oli tunda ka kerget lillelisust.

Šampanjat nautides tulid esimesena pähe sellised omadussõnad nagu: krõmps, krõbe ja karge. Jook klaasis oli väga värske, hape oli härrasmehelikult tagaplaanil ja esile ei tükkinud, samas aga kargust kiirgas igast piisast. Lõppmaitse oli väga pikk ja kirsine.

Šampanja oli väga mitmekihiline ja iga lonksuga tuli esile erinev maitsenüanss: korraks maasikas, siis kerged ürdid, krõmpsuv mineraalsus. Selline kihilisus lisas šampanjale põnevust ning veidike ka salapära, iga klaasike andis võimaluse tunda natuke midagi uut. Kokkuvõttes saan öelda, et veinimeister on suutnud valmistada hästi põneva ja üllatava joogi, mis külmaks kedagi ilmselt ei jäta. Soovitan proovida ning lasta šampanjal teie maitsemeeled kõnelema panna!

Püsige terved ja võtke ikka aega vahepeal, et klaasike šampanjat nautida!

No added sugar tasting

Mõnest üritusest muljete avaldamine jääb vahel pikaks ajaks märkmikusse oma aega ootama, nii juhtus ka degustatsiooniga, millest täna muljetan. Konkreetset põhjust sel viivitusel polegi, ilmselgelt on vahel põhjuseks laiskus ja ilus ilm või siis “mure” rubriigist, et töö segab isiklikku elu. Igatahes olen selle õhtu muljeid mitmeid kordi üle lugenud ja meenutanud ning täna jagan teiega ka.

Eelmisel kevadel korraldas L`Aventure šampanjabaar maitsmise, kus soovijad said degusteerida šampanjasid, millistele pole suhkruid juurde lisatud. Ürituse nimi oli: “No added sugar champagne tasting”.

Zero dosage elik Brut Nature mõiste tähendab seda, et šampanja valmistamise käigus ei ole lisatud suhkruid. See stiil sai hoo sisse 1980ndatel, kuigi peab ütlema, et Laurent-Perrier müüs oma Grand Vin Sans Sucre Sauvage juba aastal 1889. Selle stiili šampanjade nimetamisel kasutatakse erinevaid termineid: Brut Nature, Non-Dosé, Brut Zéro, Ultra Brut ja Sans Sucre. XX sajandi lõpus said selle stiili šampanjad väga populaarseks, sest tarbijad otsisid aina enam kergemaid, naturaalsemaid, kuivemaid jooke. Üks eesmineja sel alal oli Laurent-Perrier, kelle Ultra-Brut lansseeriti aastal 1981. Ja sellest ajast saadik on nature stiili viljelejaid veinimeistried tulnud juurde suure hooga. Selline lähenemine annab veinimeistrile võimaluse oma toodangut eksponeerida võimalikult loomulikul moel.

Tol õhtul saime maitsta kolme erineva väiketootja zero dosage šampanjasid ning muljeid jagan maitsmise järjekorras. Esimene käik oli

Champagne Guy Charlemagne Brut Nature

Koostises 70% CH, 30% PN, kolm aastat on jook settel küpsenud. Aroomis olid päevalille seemned, kergelt röstiseid noote, sammalt ja õunaveini. Mull oli klaasis üsna intensiivne ja värvus kuldkollane. Maitses oli hape keskmise tugevusega, õunasus domineeris, värskus ja mineraalsus. Lõppmaitse oli suhteliselt lühike ja natuke röstine.

Guy Charlemagne šampanjamaja asub Côte des Blancsi südames, väikeses külakeses Mesnil sur Oger. Isalt pojale on veinitarkust edasi antud aastast 1892 ning nad kasutavad tootmiseks ainult enda aedades kasvanud viinamarju. Aastane kogutoodang on 130 000 pudelit ning 70% šampanjast eksporditakse.

Champagne AR LENOBLE Brut Nature Dosage Zero

Koostises 30% CH, 35% PN, 35% Meunier, reservveine on kasutatud 35%.

Värvus klaasis oli tumekollane, üllatavalt intensiivne toon. Aroom oli rikkalik ja pirnine, maitse oli jõuline, karamelline, koos austriga lõid nad üllatavalt eriilmelise kombinatsiooni. Väga intensiivne šampanja.

Täna toimetavad AR Lenoble majas õde-venda Anne ja Antoine Malassagne, kelle vaarisa Armand-Raphaël Graser asutas AR Lenoble aastal 1920. Chardonnayd (10 hektaril) kasvatavad nad Grand Cru külas Chouillys, Pinot Noir (6 hektaril) kasvab 1er cru külas Bisseuil ning Meunieri (2 hektaril) kasvukoht on Damery küla. Šampanja valmistamisel kasutavad nad vähesel määral ka Burgundia tammevaate ning erilist tähelepanu pööravad nad reservveinide säilitamisele magnumpudelites.

AR Lenoble Brut Nature Dosage Zéro valmistati esimest korda aastal 1998.

Ja viimasena maitsesime Champagne Rémy Massin&Fils Blanc de Noirs Nature

Koostises 100% PN, joogil klaasis oli kergelt hallika varjundiga kollane värvus. Aroom oli suitsune, pirnine ja kergete vihjetega vürtsidele (kardemon?). Maitse oli karamelline, veidi õunane, tunda oli punaseid marju ja lõppmaitses ka apelsinikoort. Põnev jook ning maja valik on päris lai ning kindlasti sobivad need kulinaarsed šampanjad saatjateks erinevate roogade kõrvale.

Rémy Massin&Fils maja šampanjasid olen ka varem mekkinud ning maja ajaloo kohta saate pikemalt lugeda siit.

Õhtu oli huvitav ja šampanjad kõik eriilmelised, ma arvan, et veel põnevam oleks võrrelda ühe stiili zero dosage šampanjasid. Näiteks BdN või BdB šampanjasid, siis tekiks sarnasem võrdlusmoment. Aga igatahes oli see õhtu väärt kogemus ikkagi!

PERTOIS-MORISET Cuvée ROS&BLANC Grand Cru Brut NV

Sel kevadel tutvusin Club Trésors de Champagne ühendusse kuuluva šampanjamajaga Petrois-Moriset, lähemalt saab sellest kohtumisest ja majast lugeda siit. Riiast tõin kaasa nende ROS&BLANC šampanja ning kohtumine oli väga maitsev ja elamusterohke.

Koostises 92% CH ja 8% PN, suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Tegemist on 2014. aasta korjega (70% ulatuses, ülejäänud on reservveinid) ning pudeldatud on vein 29.07.2015.

Aroom meenutas esimese hooga vanast ajast mälusopis olevat kodust punasesõstraveini, mis oli tüünelt täis punaseid küpsed marju, rohttaimi, roosilehti ja lillelisust. Väga mitmetahuline aroom!

Maitse oli kreemine ja tuntavalt mineraalne, esile kerkisid pähklid ja virsikud. Lõppmaitse oli väga pikk, mõru ja täis tooreid pihlakamarju.

Nautisime seda šampanjat koos vana cheddar juustuga ning nad sobisid ülihästi. Juustu kreemisus tõi varjust välja maasikad ja pohlad. Šampanja sobib lisaks koos juustuga nautimisele ka partneriks külmadele lihalõikudele, valgest lihast roogadele või magustoitudele nt maasikakoogile.

Rémy Massin & Fils L’INTÉGRALE

Champagne Rémy Massin & Fils majas toimetab täna perekonna viies põlvkond ning veinivalmistamise tarkusi on põlvest põlve edasi antud.

Louis-Aristide sündis aastal 1865 ning viinamarjakasvatajana tuli ka temal üle elada Phylloxera kriis aastal 1894 Ville-sur-Arce külas. Louis-Aristidel oli poeg Marius, kes hoolimata keerulisest ärikeskkonnast ja segastest aegadest, julges võtta laenu viinamarjaaedade laiendamiseks ning see otsus tasus end ära. Mariuselt võttis äri üle tema poeg Rémy, kes otsustas ise oma viinamarjadest šampanjat tegema hakata ehk majast sai “Récoltant Manipulant” (grower-producer).

Rémy töötas välja brändi “Champagne Rémy Massin & Fils” aastal 1974. Hiljem liitusid tema lapsed Sylvère, kes õppis önoloogiks ja Florence, kelle vastutada on äritegevuse administreeriv pool, eksport ja tellimused.

Cedric, Sylvère poeg, ühines pereäriga 2002. aastal. Tema õppis önoloogiat Avizes ning hiljem praktiseeris veinitegemist Californias. Viimasena ühines aastal 2017 Marion, Florence tütar, kes samuti õppis önoloogiat Dijonis ja kes käis veinitegemist praktiseerimas Uus-Meremaal Waipara Valleys ja Central Otagos.

Maja omab kokku 22 hektarit viinapuuaedu, nendes kasvab 75% Pinot Noir, 20% Chardonnay ja 5% Pinot Blanc. Keskmine viinapuude vanus on ca 30 aastat. Maja kuulub Club Tresors ühendusse.

Tallinnas leiab Rémy Massin & Fils šampanjasid Maakri tänava L’Aventure šampanjabaarist.

Rémy Massin & Fils L’INTÉGRALE:

Koostises 100% PN, värvus kuldkollane, kuid kergelt tumeda helgiga.

Aroomis oli tunda küpseid ploome ja alõtšat, aga ka üllataval kombel atsetooni.

Maitses oli alguses tunda punaseid sõstraid ja metsamarju, kergelt magus ja moosine šampanja, millel oli täidlane ja suhteliselt ümar kehand. Keskmaitses oli tunda tugevat  hapet ning lõppmaitse oli kergelt õline ja imal. Järelmaitses oli tugevalt tunda viinamarjaseemneid ning järelmaitse jäi pikalt suhu kestma. Šampanja sobib ideaalselt koos kõlama kalaroogadega, kuid nende puudusel sobib kenasti ka aperitiiviks.

Head nautimist ning järgmiste kohtumisteni!!!

 

J.Lassalle Cuvée ANGELINE 2009

Lõpuks ometi jõudis kätte see päev, mil avasime J.Lassalle majast kaasa toodud šampanja Cuvée Angeline 2009. Kinkisin selle pudeli oma armsale tütrele põhikooli lõpu puhul ning tema otsustas seda hoida gümnaasiumi lõpuni. Fair enough!

Paar päeva tagasi sai ta lõputunnistuse kätte ning koduaias oli põhjust Angelinel kork pealt võtta. Lapsed on eluõied, nii ka Angeline, kelle auks vanaisa aastal 1973 valmistatud šampanja tõi turule just Angeline sünniaastal – 1978.

Meie pudel kandis järjekorranumbrit 1944 ning iseloomustamiseks kasutan täna selliseid sõnu:

Värvus kuldkollane.

Aroom oli väga mitmekülgne, kus oli tunda oli mineraalsust, piimhapet, alumiiniumi, astelpaju ja kreeka pähkleid. Astelpaju oli üllatav, aga samas väga selgelt eristuv.

Maitses oli väga tugevalt tunda kreeka pähkleid, veidike tsitrusvilju ja küpseid aprikoose. Lõppmaitses on tunda soolasust ja üsna tugevat hapet, tegemist on keskmisest jõulisema šampanjaga.

Imelise hetke imeliseks tunnistajaks sobis see oma looga šampanja ideaalselt. C’est la vie!

PERTOIS-MORISET “Les Quatre Terroirs” Blanc de Blancs

Eelmisel nädalal viis töö mind Riga ning ühel õhtul oli õnneks isegi niipalju vaba aega, et õnnestus kolleegidega külastada Modernistsi šampanjabaari. Valik on neil jätkuvalt põnev, riiulitel võib leida kümneid erinevaid väiketootjate šampanjasid. Tol õhtul degusteerisime erinevaid rosésid sh Pertois-Moriseti roséd, kuid sellest kirjutan kunagi hiljem. Koju kaasa tõin hoopiski nende “Les Quatre Terroirs” Blanc de Blancs poolpudeli ning nädalavahetusel õnnestus see Läänemere kaldal pikniku pidades ära proovida.

Pertois-Moriset pereärile panid aluse 1951. aastal Yves Pertois ja Janine Moriset. Nende poeg Dominique abiellus kauni neiu Florence Launoisiga ning täna toimetab majas nende tütar Cécile koos oma abikaasa Vincentiga. Viinapuud on keskmiselt 30 aastat vanad, 2/3 aedadest asuvad Côte des Blancsis sh neljas grand cru külas: Cramant, Avize, Oger ja Mesnil. Ülejäänud aiad asuvad kaugemal lõunas, Sezannais piirkonnas. Pertois-Moriset maja kuulub ka Club Trésors de Champagne ühendusse.

Nüüd aga lähemalt “Les Quatre Terroirs” BdB:

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 3g/l kohta. Viinamarjad pärinevad neljast erinevast külast: Le Mesnil sur Oger (60%), Oger (20%), Cramant (10%) ja Chouilly (10%).

70% šampanjast on 2014. aasta vein ning 30% on segus reservveine, pudeldatud on šampanja 29. juulil 2015 ning korgitud 2 aastat hiljem – 31. juulil 2017.

Aroomis õunad,  mineraalsust ja veidi kreemisust.

Maitses oli röstitud brioche õunamoosiga, hästi palju küpseid õunu, veidike ka sidrunit ja võid. Šampanjal oli võimas keha ning hea ja kandev hape. Lõppmaitse oli pikk ja veidike kirbete nootidega. Ülimaitsev šampanja, mis mõjus hästi terviklikult ja peaaegu et täiuslikult, joojatele igatahes meeldis väga.

R.Juhlin oma raamatus soovitab Pertois-Moriseti osas valvas olla ja silmad lahti hoida, Le Mesnili piirkonna kohta on nende šampanjad ebaharilikult rikkalikud ja võimsad. Neid šampanjasid võib tegelikult leida ka Eesti turult, ei peagi Lätti sõitma, vaadake Chocolate&Champagne riiulitelt.

 

 

Champagne Launois Pére&Fils degustatsioon

Seekordset postitust alustan rõõmsa tõdemusega, et Eesti šampanjamaastikule on lisandunud järjekordne uus tegija – Chocolate&Champagne. Ise tutvustavad nad end kui uus elamustele orienteeritud showroom-butiik, mille riiulitelt on leida 30 erineva maja 170 erinevat šampanjat. Kõlab nagu unes, mis? Ühel vihmasel õhtupoolikul otsustasin nad üles otsida ja tuleb tunnistada, et see oli võimas väljakutse. Tegin kvartalile paar tiiru peale ning olin juba meeleheitel, sest ei leidnud õiget ust üles. Õnneks lõpuks sain telefonitsi nad kätte ja leidsin õige ukse. See, mis ootas teisel pool ust, oligi selline nagu olin ette kujutanud – riiulitel majade kaupa erinevad šampanjad, uudistamist ja imestamist jätkuks seal tundideks. Jõudsin märgata mõnd väga tuntud maja, kuid oli ka palju väikseid maju, kes kindlasti pakuvad põnevat avastamist. Üht-teist haarasin riiulitelt kaasa ka, aga nendest järgmine kord, sest enne veel kui mul endal õnnestus seda butiiki külastada, osalesin nende poolt maaletoodava maja Launois Pére&Fils degustatsioonil. Ja sellest siis täna pikemalt.

Launois Pére&Fils maja šampanjat hakati müüma aastal 1872 Mesnil-sur-Oger külas, veinivalmistamise teadmisi on edasi antud 8 põlvkonna jooksul. Perekond on ehitanud väga huvitava veinivalmistamise muuseumi, kus on võimalik näha ajaloolisi veinivalmistamise vahendeid. Pudelite kuju ja disaini muudeti üsna hiljuti ning üks põhjusi selleks oli ka eristatavus samas külas tegutsevast Léon Launoisist. Täna toimetavad majas Séverine and Caroline LAUNOIS. Šampanjade valmistamisel kasutatakse tammevaati ning meie maitsesime tol õhtul 6 erinevat šampanjat:

Launois Mesnil-Quartz koostises 100% CH. Värvus kuldkollane, aroom oli üsna nõrk, tunda oli õunud. Maitse oli magus, kirsine, hape keskmise tugevusega, lõppmaitse oli lühike. Maitsest jäid meelde röstisus, kerge magusus ning tuntavalt aniisi ja apteegitilli.

Launois Veuve Clemence, samuti 100% CH ning värvus klaasis oli kuldkollane ja särav. Aroom oli koorene, aga üllatavalt tugevalt alkohoolne. Maitses oli hapet rohkem ja särtsakust ka, aga lõpp muutus paraku lamedaks. Maitse ja aroomi kooskõla jäi arusaamatuks.

Launois Dorine, koostises 100% CH, värvus särav kuldkollane ning šampanjat on hoitud 12 kuud tammevaadis. Maitse oli väga intensiivne ja tugev, hape oli jõuline ja terav, tunda oli mineraalsust ja mädaõunu. Heas tasakaalus ning selgete iseloomujoontega šampanja!

Neljandana avasime maja tippšampanja Special Club Brut Blanc de Blancs 2010, koostises 100% CH. Viinamarjad pärinevad vanadelt viinapuudelt, millised on istutatud juba enne aastat 1952. Värvus oli helekollane, aroomis oli karamelli, küpseid õunu ja isegi veidi sügisest mädaõunasust. Maitses domineerisid samuti õunad ja karamell, röstisus oli tuntav ja hape oli heas tasakaalus. Kindlasti õhtu parim šampanja!

Viies jook oli Launois Oeil de Perdrix, šampanja nimi tähendab tõlkes “põldpüü silmad”. Värvus oli tolmune, hallikaskollane, koostises 100% Pinot Noir. Aroomis oli veidi õunasust, maitse oli põnevalt suitsune ja lõppmaitses tõusid tugevalt esile aroonia ja pihlakas.

Launois Rosé Valentine, koostises 100% Pinot Noir. Värvus oli oranžikas, maitse marjane ja kirbe. Lõppmaitse oli lühike, hape madal ja tunda oli jõhvikaid.

Kokkuvõtteks saan öelda, et see maja ajas meid veidi segadusse. Kõikides šampanjades oli üks läbiv joon ja sarnasus, samas osad kõikusid väga laial skaalal. Pooled meist eelistasid BdB šampanjasid, osad aga vastupidi 100% PN valmistatud jooke. Üldmulje oli veidi kummastav ning julgen öelda, et meid see maja jalust ei löönud.

Chocolate&Champagne riiulitel on palju põnevamaid maju, nii et kes soovib, see proovib ja seab sammud Peterburi teele!

Paul Bara Special Club Brut Rosé 2006

See šampanja tuleb rubriigist “kaua hoitud kaunikene”, sest ostsin selle Special Clubi 6-7 aastat tagasi Eestist ning panin parimat hetke ootama, milline saabus eelmise aasta emadepäeval. Ilm oli kevade kohta üllatavalt soe ja päikseline ning aias istudes väikeste suupistetega ja heas seltskonnas tundus olevat õige hetk seda roséd proovida.

Paul Bara oli esimene Club Trésors de Champagne liikmetest, kes hakkas Special Club roséd valmistama ning esimest korda tegi ta seda aastal 2004.

Koostises 70% PN, 30% CH ja suhkruid lisatud 7-8g/l kohta. Ta lisab 8% punast veini Special Clubi segule ning ongi rosé valmis.

Värvus oli väga tume oranž, telliskivi toon, kergelt pruunikas.

Aroomis olid pihlakad ja jõhvikad.

Maitses domineerisid mõrudad marjad ning hapet oli täitsa piisavalt. Ma arvan, et hoidsin seda šampanjat liiga kaua ning oleks võinud ta paar aastat varem avada. Marjasust oli vähe, särts oli kadunud ja kuigi hape kandis, siis usun, et nooremana oleks ta püssim ja säravam olnud.

 

 

Kohtumine H.Goutorbega L’Aventures

Lõpuks ometi on Tallinna baarimaastikule (popima sõnaga vist skeenele) jõudnud täiselujõus, teotahteline ja sõbralik šampanjabaar L’Aventure Maakri tänaval. Sattusin sinna esimest korda vahetult enne jõule, riiulid olid täis põnevaid šampanjasid ja teenindaja ülisõbralik ja lahke. Ta oli meid oodanud! Rääkisime maast ja ilmast ja muidugi šampanjast, paljud majad riiulitel on nende endi maale toodud ja mis eriti tore – paljud tootjad kuuluvad ühendusse Club Tresors de Champagne. Kohtumine vanade tuttavatega soojendab südant ja meelt! L’Aventure kontseptsioon meeldis meile esimesest pilgust – koht kuhu tulla sõbraga, võtta klaasike ja lihtsalt lobiseda. Taolisi veinibaare on vanalinnas küll, kuid 100% šampanjabaare mitte. Õnneks nüüd on!

Jaanuaris korraldab L’Aventure kolmapäeviti erinevaid šampanjamajasid tutvustavaid õhtuid, hind on soodne ning soovijatel avaneb harukordne võimalus saada lähemalt tuttavaks ühe majaga. Eelmisel nädalal käisime kohtumas vana tuttava H.Goutorbe majaga, mida korra oma klubiga aastal 2016 väisasime. Korra kohtusime ka eelmisel kevadel ning seda enam tõmbas mind nendega uuesti kohtuma.

Degustatsiooniõhtul pakuti külalistele kolme erinevat H.Goutorbe šampanjat. Esimesena lendas kork Cuvée Prestige‘lt. Koostises 70% PN, 5% Meunier, 25% Chardonnay. Värvus oli tumekollane, kuldse helgiga. Aroom oli hästi täidlane, kergelt magusate nootidega, tunda oli karamelli ja praetud leiba. Maitse oli teravam kui lõhn, hapet oli alguses rohkem tunda, kuid see ei domineerinud. Üldmulje oli väga delikaatne, tunda oli küpseid õunu ja lõpus ka mesiseid noote. Igati nauditav šampanja!

Teisena valati klaasidesse Blanc de Noirs Grand Cru 2013. Koostises 100% PN, värvus oli küpsetes toonides kollane justnagu augustikuine viljapõld Virumaal.  Aroomis domineeris metall, tagaplaanil kergelt hõljus röstiseid noote, kuid väga õrnalt. Veidike oli tunda ka õunasust. Maitses oli hape veel teravam, õunhape, hästi sirgjooneline, justkui lööks käega vastu põske. Maitses oli tunda ka kukekommi ja veidike leiba. Kokkuvõttes on tegemist on noore ja potensiaalika šampanjaga, mis kindlasti vajab aega küpsemiseks, et näidata oma parimaid iseloomuomadusi. Soovitan osta ühe pudeli koju, panna keldrisse ja oodata mõned aastad, sest potensiaali on selles joogis oi-oi kui palju!

Kolmandana proovisime Special Club Grand Cru 2006. Koostises 70% PN, 30% CH, värvus kuldkollane. Aroomis oli samaaegselt nii metalli kui röstist karamelli, veidike ka mädanenud ploome. Maitse oli hästi mitmetahuline: rikkalik, kergelt suitsune ja hästi täidlane. Tunda oli jõhvikaid, tolmu, parkainet ning lõppmaitse oli kergelt kirbe ja hästi pikk. Imeline šampanja, mis sobib niisama nautida, kuid minu arvates oleks seda põnev sobitada mõne imelise roa nagu nt vasikaliha või (mets)linnu kõrvale.

Aga sellega minu H.Goutorbe nädal ei piirdunud, sest oma sünnipäeval avasin Champagnest kaasatoodud Cuvée Millesime 2006. Lihtsalt tundus olema õige päev ja õige hetk just selle šampanja avamiseks. Koostises 75% PN ja 25% CH. Värvus oli tumekollane ja mull klaasis oli väga tihe. Aroom oli täidlane, küps ja täis luuvilju: ploome, aprikoose, kreeke. Maitse oli küps, mõnusalt täidlane, täis küpseid luuvilju ja veidike ka pirne. Hästi küpsenud ja väljaarenenud šampanja!

 

Kokkuvõtteks ütlen, et mulle meeldib H.Goutorbe maja stiil, nende šampanjade täidlus ja maitsenüansid on mulle arusaadavad ja imeliselt nauditavad. Kel huvi proovida, siis seadke sammud Maakri tänavale ning hoidke silmad lahti, sest üritusi aina tuleb kalendrisse!

Henri Goutorbe Special Club 2005

H. Goutorbe maja asub Aÿ külas, nad kuuluvad Club Tresors de Champagne ühendusse ning korra elus on olnud mul au ka seda maja külastada. Emile Goutorbe (1890-1956) pühendas kogu oma elu viinapuude kasvatamisele, šampanjamaja visooni kujundas ja viis ellu tema poeg Henri (1922-2009). Alates 1970ndatest toimetab majas Henri poeg René, abiks on tal abikaasa ja kolm täiskasvanud last: Elisabeth, Bertrand ja Etienne. Neile kuulub 22 hektarit viinapuuaedu, kus kasvab 70% Pinot Noir, 25% Chardonnay, 5% Meunier. Aastane kogutoodang on 180 000 pudelit.

Kohapeal maitsesime tookord paari erinevat šampanjat ning sel kevadel oli õnn taas proovida majast kaasatoodud Special Club 2005 mille avasime Kairega meie aias.

Koostises 75% Pinot Noir, 25% Chardonnay.

Värvus klaasis oli huvitava, kergelt roosaka varjundiga kollane.

Aroomis oli tunda lapsepõlvest mälus püsiva värskelt klopitud vahukoore purgist tulevat hõngu, samuti pehme või, võiküpsiste ja õrnalt röstiseid noote. Hästi mõnusalt ümar ja täidlane aroom.

Maitse üllatas alguses ootamatult tugeva sidruniga, justkui sidrunimahla oli tunda. Hape oli üsna tugev ja tuntav. Andsime joogile aega klaasis veidi soojeneda ja avaneda ning šampanja muutus pehmemaks, täidlasemaks ja ümaramaks. Maitsesse ilmusid õunakook ja küpsed puuviljad. Väga heas vanuses ja tasakaalus šampanja, selline iseloomuga, stoilise rahuga kulgev jook. Lõppmaitse oli päris pikk ja aimata oli sidruniseemne mõrkjust.

 

Taaskohtumine Lassallega

Kui kevadel 2016 Champagnes käisime, siis külastasime ka Chigny-Les-Rosé külas asuvat Lassalle šampanjamaja, mida peavad kolme põlvkonna naised. Tookordne kohtumine oli väga meeldiv ning kogu reisiseltskond ostis koju kaasa maja tippšampanja Cuvée Angéline 2008. Nende pudelite saatuseks sai tähistada midagi erakordset: mina kinkisin oma pudeli tütrele põhikooli lõpetamisel ning loodetavasti avab ta selle eeloleval suvel kui keskkool läbi. Üks teine Angéline reisis tuhandete kilomeetrite kaugusele Seišellidele tähistamaks kahe kauni noore inimese kihlumist. Kolmas pudel avati ühe kena noore daami 18ndal sünnipäeval ning ema sõnul oli šampanja erakordselt kreekapähkline, väga küps ja imeliselt siidine. Aga mitte Angélinest ei tahtnud ma täna rääkida.

Väisasin mõned kuud tagasi uuenduskuuri läbinud veinipoodi Lootsi tänaval, neil on nüüd uus nimi (Bottlescouts) ja sigari- ja veinipoodi on paigutatud mõned lauad. Klientuur koosnes peamiselt soomlastest, kuid mind köitsid ennekõike veiniriiulid, õigemini šampanjariiulid. Ja need olid täis väga põnevaid šampanjasid, mida teistes Eesti poodides ei kohta, sest tegemist on Soome firmaga ja veinivalik jõuab sealtkaudu Tallinnasse. Silm haaras riiulilt 4 erinevat Lassalle šampanjat, küll mitte Angéline, ning tekkis idee korraldada meie klubi ja Lassalle šampanjade jällenägemine. Mõeldud tehtud ning ühel tormisel laupäevaõhtul seadsimegi end ühe laua taga sisse. Suupisted valmistas kohalik köök, ei midagi erakordset, pigem tagasihoidlikud kaaslased peategelaste saatjaiks. Tol õhtul oli meil õnn ja rõõm maitsta järgmisi šampanjasid:

J. Lassalle Blanc de Blancs 2008

Koostises 100% Chardonnay. Aroomis oli karamelli ja küpseid pirne, avanedes tulid esiplaanile tsitrusviljad. Maitses oli hape väga särtsakas, veidike rohusust ja sidrunit oli tunda ja lõpus olid kerged magusad noodid. R.Juhlin soovitab oma nimistus “100 champagnes you should try before you die” samuti Lassalle BdB proovida. Mina ühinen tema soovitusega, tegemist on ülihea šampanjaga, kõik on nii hästi paigas ja tasakaalus.

J.Lassalle Préférence

Koostises 1/3 igat viinamarja. Aroomis tundsime ära Kuldreneti õunad, samuti oli tunda virsikuid ja maasikaid. Maitses olid küpsenud õunad, mesi, Limpa limonaadi ja melonit. Lõpp oli täidlane ja tunda oli magusaid noote.

J.Lassalle Rosé

Värvus klaasis oli kahvaturoosa. Aroomis oli tunda kergelt lagritsat, aga tugevalt juustu ja piimamannergut, malolaktiline fermantatsioon on oma jäljed jätnud. Maitse oli samas hästi happene, terav ja särtsakas, vastupidiselt aroomi järgi tekkinud ettekujutusele. Suus segunesid punased marjad – maasikad ja metsmarjad. Mälupildiga võrreldes meeldis kohapeal maitstud rosé meile veidi enam, seekordne oli tahuline ja järsemate piiridega.

J.Lassalle Special Club 2008

Champagnes maitsesime aasta vanemaid BdB ning Special Clubi, seekord mõlemad siis aastast 2008, millist muide peetakse väga hea säilituspotensiaaliga aastaks.

Värvus klaasis oli kuldkollane ja aroomis oli tunda aprikoose, mesiseid noote ja rosinaid. Maitse oli värske, mineraalne, hape oli särtsakas ja terav ning natuke oli tunda ka õuna ja rösti. Ilmselgelt on selle šampanja avamiseks veel liialt vähe vett merre voolanud, tasuks oodata veel mõned aastad, lasta tal küpseda ümaramaks ja täidlasemaks, et kõik nüansid ja iseloomuomadused jõuaksid välja arenenda.

Kokkuvõtteks saame öelda, et taaskohtumine oli väga maitsev ja meeleolukas, Lassalle tase on endiselt kõrge ning kes soovib ise proovida, siis seadke sammud Lootsi tänavale.

Egly-Ouriet Grand Cru Brut Tradition

Uue aasta alguses õnnestus mul üle hulga aja taaskohtuda Egly-Ourieti maja šampanjaga. Seekord Brut Tradition, millest ma polegi varem jõudnud kirjalikke märkmeid teha. Maja ise on muidugi erakordne, sain jõuludeks kingituseks trükilõhnalise Tyson Stelzeri šampanjaraamatu ning tema hinnangul on Champagnes neli 10/10 hinnangu saanud maja ning Egly-Ouriet on üks neist. R. Juhlini hinnangul on tegemist parima Pinot Noiri kasvatajaga terves maakonnas. Nende Grand Cru Blanc de Noirs Vieilles Vignes kuulub minu TOP3 šampanjaelamuse hulka, see oli vapustavalt hea. Maja omab 12 hektarit grand cru aedu, kus kasvab 70% PN ja 30% CH, suurem osa aedu on Ambonnays. Viinapuud on keskmiselt 45 aastat vanad ja korje toimub siis kui viinamarjad on maksimaalset küpsed.

Aga nüüd šampanjast lähemalt.

Koostises 70% PN, 30% CH, värvus tumekollane, küpsete värvitoonidega.

Aroomis mesi, küpsised, või, küpsed luuviljad. Samas ka veidike rohusust ja kummelit!

Maitse oli väga täidlane, küpsete nootidega, kus oli tunda õunu ja küpseid ploome. Hape oli olemas, aga püsis tarmukalt tagaplaanil. Kogu maitsebukett oli väga heas tasakaalus, iseloomukas ja meeldejääv. R.Juhlin võrdleb seda šampanjat Bollingeri NV-ga, kus tema nina tunneb šokolaadi, metspähkleid ja küpseid õunu. Mina nautisin seda koos Juustukuningate trühvlijuustuga ning nad täiendasid üksteist suurepäraselt.

Olen enne ka maitsnud Egly-Ourieti 100% Meunierist valmistatud šampanjat, muljeid saab lugeda siit. Vägev maja igatahes, soovitan kindlasti proovida kui juhust on!

 

J. Lassalle Special Club 2007

Kevadel külastasime J. Lassalle šampanjamaja, kus maitsesime majas kohapeal kahte erinevat rüübet. Kaasa ostsime kamba peale terve koormatäie erinevaid šampanjasid, Reimsis proovisime Blanc de Blancs 2007 ning kodumaale kaasa tõin Special Club 2007. Õige hetk pudelilt kork ära lennutada saabus kevadisel, veidi sombusel päeval heade sõprade seltsis Läänemaal armsaks saanud rannamajas.

Koostises 60% CH ja 40% PN.

Värvus oli helekollane, mullijoad klaasis olid väga peenikesed ja tihedad.

Aroomis oli algfaasis värskust ja viiteid lagritsale, klaasis avanedes lisandusid kuivatatud puuviljad (virsikud) ja küpsed melonid.

Maitses oli pisut mineraalne, eristusid virsikud ja kerge suitsune nüanss, šampanjal oli tugev kehand ja hape oli heas tasakaalus. Suurepärane rüübe!

Kordan siinkohal ka R.Juhlini kirjeldust tema raamatu rubriigist “100 champagnes you should try before you die”:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

TEENAGE J. LASSALLE

Far from the top charts in terms of pure quality, but the charm of teenaged soft J. Lassalle is irresistible. Whether you choose Blanc de Blancs or Spécial Club is less important. Toffee, honey, and the aroma of deep yellow flowers are intermingled in a jubilant, joyful dance.

 

Rahulikke jõulupühi ning meeleolukat aastavahetust!!!

 

 

Foto autor: K.K

Fresnet-Juillet šampanjamaja

Fresnet-Juillet šampanjamaja praeguse omaniku Vincent Fresneti isa Gérard otsustas aastal 1952 alustada omanimelise šampanja tootmist ning ta võttis selleks kasutusele perekonna valduses oleva vana keldri. Aga ta vajas kohta, kus lasta šampanjal küpseda ning ajavahemikus 1955-1972 toimus kuni 12 meetri sügavusel keldrikäikude kaevamine. Aastal 1991 sai šampanjamaja pärast uuenduskuuri uusima tehnoloogiaga varustatud roostevabast terasest mahutid. Majal on viinamarjaaedu kokku 5,7ha ning asuvad need Verzys ja Bisseuilis, kasvuala jaguneb 20% CH ja 80% PN. Maja kuulub Club Tresors de Champagne ühendusse, aastas toodetakse 45ooo pudelit.

Minul on õnnestunud maitsta kaht erinevat selle maja šampanjat, esimesena tutvustan väärikamat Special Club 2000, mille avasime oma armsa tütre põhikooli lõpu puhul sel suvel. Joogil ja tüdrukul on sama sünniaasta, üks neist on nende aastate jooksul küpsenud täidlaseks ja joogikõlbulikuks, teine aga alles avamas uksi suurde maailma.

Koostises 60% CH ja 40% PN.

Värvus tumedam kollane, hilissuvine küps toon tuhmjate toonidega.

Aroomis oli tunda küpseid luuvilju, aprikoose ja virsikuid, samuti pärmiseid noote.

Maitses domineerisid pirnid ja karamell, hape oli üsna märkamatuks muutunud. Küps vein, valmis joomiseks ja joojate rõõmustamiseks.

Teine kord oli juhus maitsta Fresnet-Juilleti roséd Reimsis emadepäeva hommikul.

Koostises 65% PN, 2o% CH ja 15% punast veini.

Värvus mannavahu roosa.

Aroomis oli tunda punaseid marju,  sõstraid ja vaarikaid.

Maitses domineerisid maasikad, tunda oli jõhvikaid. Jook oli heas tasakaalus ja kergelt magusa alatooniga. Ilusa päeva ilus algus!

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

J. Lassalle Blanc de Blancs 2007

Kevadisel reisil Champagnesse õnnestus meil külastada J.Lassalle maja ning päris lähedalt näha šampanjavalmistamise erinevaid etappe. Seda 1942. aastal asutatud maja juhivad täna kolme põlvkonna naised ning nende Chardonnay veine peetakse ühteteks parimateks väljaspool Cote des Blancsi. Lassalle laseb oma NV šampanjadel küpseda keldrites 4 ning aastakäigu šampanjadel kuni 10 aastat.

Enne minekut tegin kodutööd ka ning Richard Juhlini raamatus “A scent of Champagne” on selline põnev nimekiri nagu “100 champagnes you should try before you die”. Olen võimaluse avanedes ikka püüdnud sinna nimekirja kantud šampanjasid maitsta. Paljud neist jäävadki mulle ilmselt kättesaamatuks, nagu näiteks 1966 Billecart-Salmon BdB või 1954 Henriot, kuid õnneks on nende saja hulgas ka piisavalt kättesaadavaid šampanjasid. Lassalle maja on ka nimekirjas ning soovitus kõlab järgmiselt:

TEENAGE J. LASSALLE
Far from the top charts in terms of pure quality, but the charm of teenaged soft J. Lassalle is irresistible. Whether you choose Blanc de Blancs or Spécial Club is less important. Toffee, honey, and the aroma of deep yellow flowers are intermingled in a jubilant, joyful dance. 

Ostsime majast kaasa nii BdB kui Spécial Clubi, mõlemad 2007 aastakäigust ning BdB proovisime Reimsis ära.

Värvus oli helekollane, mull väga tihe.

Aroomis tundsime pirni ja õuna, samas ka põnevaid ürte, teelehte ja takjalehe mõrudat hõngu.

Maitse oli kergelt mesine koos tagasihoidlikke pirnide, tibakese mineraalsuse ja rohususega. Erinevad maitsenüansid täiendasid üksteist, kõlasid kokku väga hästi ning tulemuseks oli heas tasakaalus, väga maitsev ja põnev šampanja! Suurepärane elamus, mida kordaks iga kell! Tuleb siis ilmselt tagasi minna.