Paul Clouet Sélection

Cloueti perekond on Bouzys elanud kauem kui sada aastat ning täna toimetab majas Marie-Thérèse Clouet-Bonnaire, kes jätkab tema vanaisa poolt alustatud tööd. Mariele on abiks tema abikaasa Jean-Louis Bonnaire, kes on tuntud Cramanti veinimeister. Kõik Pinot Noiri aiad asuvad Bouzys ning Chardonnay viinamarjad tulevad paarikümne kilomeetri kaugusel asuvast Chouilly külast. Mõlemad külad on grand cru külad. Aastane kogutoodang on 50000- 60000 pudelit ning valikus on 5 erinevat šampanjat.

Veinipoe “Veinid koju” riiulilt leidsin Paul Clouet Sélectioni:

Koostises 40% PN, 30% CH, 30% Meunier. Reservveini on kasutatud ca 15%, suhkrut on lisatud 9g/l.

Värvus tumekollane, klaasis olid tihedad mullijoad.

Aroomis oli tunda valgeid lilli, suvist heinamaad, õunakoort ja vaevuaimatavaid karamellivarjundeid.

Maitse esimene mulje oli väga pärmine ja sügisestest üleküpsenud õunanootidest tulvil. Hape oli tasakaalukalt tagasihoidlik, lõppmaitses tuli korraks kerge happetorge, mis aga kergelt ja sujuvalt hajus suus. Üldmulje oli pigem ürdine kui röstine, samas tuli esile õunaseemne mõrusus. Klaasis (üle)soojenedes tulid välja üllatavad kohvioad ja suitsused noodid. Igavesti põnev jook, mis aroomidest lasi arvata hoopis teistlaadi maitseid kui tegelikult klaasist suhu jõudis. Põnev kohtumine igatahes!

 

Nathalie Tornay Brut Grand Cru

Tornay majale pandi alus 1950ndatel, täna juhivad maja Nathalie Tornay ja tema abikaasa Rudy Hutasse. Viinamarjaaiad on neil Ambonnay ja Bouzy külades, šampanjat valmistatakse 100% grand cru viinamarjadest.

Värvus kuldkollane, hästi tiheda mulliga jook.

Aroomis oli tunda vaniljet ja suitsunoote, küpseid aprikoose, pirne ja röstitud mandleid.

Maitse esmamulje oli hästi täidlane, kreemjas ja ümar. Domineerisid äsja ahjust võetud õunakoogi ja koduste vahvlite maitsed. Kui jook klaasis veidi soojenes, siis ilmusid õrnad suitsused noodid. Portveiniga maitsestatud pardimousse ning puuviljadest ja rosinatest kireva jõulusaia magusus tõid šampanja happelisuse kenasti esile, hape muutus teravamaks magusate nootide taustal. Lõppmaitse oli siidiste tsitrusviljade puudutustega, aga üsna lühike.

Põnev ja mitmekülgne šampanja, paljude erinevate tahkudega.

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

Champagne Jean Vesselle Brut Oeil de Perdrix

Champagne Jean Vesselle on väike maja Bouzy külas, neile kuulub 15ha aedu, kus valdavalt kasvab Pinot Noir ja vaid 10%-l kasvab Chardonnay. Perekonnas on juba üle 300 aasta põlvest põlve edasi antud viinamarja kasvatamise ja veinitegemise teadmisi ja saladusi. Maja aastane kogutoodang on 120 000 pudelit ning 65% toodangust eksporditakse Euroopasse, USA-sse ning ka Aasia riikidesse. 2007. aastal viidi majas läbi põhjalik uuenduskuur ning soetati modernsed seadmed. Šampanja villitakse pudelitesse reeglina veebruaris ning viiakse keldritesse küpsema, kus nad siis ootavad oma aega 2-10 aastat, kes kauem, kes vähem.

Eestisse jõuavad Jean Vesselle šampanjad Soome kaudu, esimese hooga silmasin letil kolm erinevat, kaasa haarasin kõige huvitava nimega šampanja Oeil de Perdrix. 

Koostises 100% Pinot Noir. Minimaalselt küpseb šampanja keldris 2-3 aastat, suhkrut lisatakse 6g/l.

Värvus meenutab sibulakoore värvi, midagi roosa ja pruuni vahepealset. Prantslased ütlevad, et sellist värvi on põldpüü silmad, sellest siis ka šampanja nimetus.

Aroom oli puuviljane, kus domineerisid pirnid ja tunda oli ka mineraalsust.

Maitses oli piisavalt hapet, üldmulje mõrkjas, täis punaseid marju. Lõppmaitse oli kuiv ja isegi kergelt metalne. Kindlasti on tegemist gastronoomilise veiniga, mille omapärane iseloom annab võimaluse teda sobitada erinevate roogadega, näiteks külmade lihalõikudega, pasteetidega, (mets)linnuliha või vasikaga.

Pierre Paillard Blanc de Noirs “Les Maillerettes”

Aastal 1768 oli Antoine Paillard üks esimestest, kes Bouzys veini valmistas. Täna toimetavad majas perekonna kaheksanda põlvkonna esindajad Quentin ja Antoine. Kõik nende aiad paiknevad grand cru külas Bouzys. Paillardi maja šampanjasid olen ennegi proovinud, kuid nende seas on ka kaks ühe aia šampanjat (single-vineyard champagne): Les Motelettes Chardonnay viinamarjadest ning Les Maillerettes valmistatud Pinot Noir’st. Vennad valmistavad neid veine hoolimata ilmastikutingimustest ja olukorrast igal aastal. 

Minul õnnestus maitsta Bouzy Grand Cru Blanc de Noirs Les Maillerettes, valmistatud 100% PN-st. Tegemist oli 2008. aasta korjega, suhkruid on lisatud 5 g/l ning viinapuud on 43 aastat vanad. 

Värvus oli kerge läike ja tumeda helgiga kuldkollane st põhukollane.

Aroomis oli tunda küpseid ploome, mineraalsust, soolasust ja sidrunikoort.

Maitse oli ümar ja luuviljadest pungil, lisaks oli tunda pähkleid ja küpseid õunu. Keskmaitse muutus teravamaks ja jõuliseks ning esile kerkis hape, mis päädis pikalt püsiva lõppmaitsega.

Nautisime seda šampanjat alguses niisama ja kiitsime tema täidlust, maitse koosmängu ning terviklikkust. Hiljem täiendasime maitseelamust pardi foie grasiga õhukesel saiaviilul ning tulemus oli suurepärane! Südikas ja iseloomuga šampanja, mis oli niisama nautides tore elamus, kuid koos toiduga lõi täielikult õitsele! Suurepärane Blanc de Noirs, seda lihtsalt peab proovima!

P. Louis Martin Bouzy Brut Blanc de Noirs

Montagne de Reimsi südamest, grand cru külast Bouzyst, pärit šampanjamaja asutati aastal 1864. Louis Martin osales aktiivselt Bouzy Kooperatiivi loomisel ning ta oli ka selle ühenduse esimene president. Tema poeg Paul oli tõeline rahvamees ning kogukonnas väga armastatud inimene. Ta arendas šampanjatootmist ning alustas ka punaveinide tootmist. Täna toimetavad majas Pauli tütar ja tütrepoeg ning portfellis on 7 erinevat šampanjat.

Eesti turule jõudsid P. Louisi Martini maja šampanjad üsna hiljuti ning mul on väga hea meel, et ikka jõudsid! Hinna ja kvaliteedi suhe tundub pärast esimest katsetust küll hästi paigas olevat. Mina alustasin proovimist Blanc de Noirsist.

Koostis 100% Pinot Noir.

Värvus tumekollane, mull üsna harv.

Aroom hästi mitmekülgne ja põnev. Esimene mulje täidlane, kus tunda küpseid virsikuid ja kodusküpsetatud vahvleid. Klaasis arenedes tulid aga esile hoopis hapukad aroomid: hapu leib, lambic õlule iseloomuliku nüansid  ja hapukapsas.

Maitses domineerisid hapud õunad, tsitrusviljad ja metsamarjad. Iseloomult mitte väga jõuline ja suruv, heas balansis korralik toiduvein. Lõppmaitse oli üsna lühike, kus domineerisid kerged vürtsid ja röstinüansid. Soovitan proovida ja nautida koos mõne imehea roaga!