Kohtumine Ruinartiga

Ruinart on vanim šampanjamaja, milline asutati juba aastal 1729 Nicolas Ruinarti poolt. Meie pisike mulliklubi on aastate jooksul mitmete majadega lähemalt tuttavaks saanud, kuid siiani ei olnud me Ruinarti degustatsiooni teemaks valinud. Sel sügisel sai see viga parandatud ning ühel kenal laupäevaõhtul nautisime ja hindasime Kadriorus Ruinarti šampanjamaja nelja erinevat šampanjat. Kõikidel meil tekib elu jooksul lemmikmaju ning huvitavalt kombel mitmel minu väga lähedasel inimesel on just Ruinart lemmik šampanjamaja. Ja paljudel sh ka mul endal on vägevaid ja unustamatuid elamusi seotud just selle majaga.

Seekordset degustatsiooni alustasime klassikaliselt Blanc de Blancsiga. Koostises 100% Chardonnay ja kuni 25% ulatuses kasutatakse 2 eelmise aasta reservveine. Värvus oli helekollane, kuldne toon. Ninna jõudsid esimesena värsked sidruninoodid, neile järgnesid lillelisus, valged luuviljad ja veidike pähkleid. Maitses tundsime pirne ja kergeid kirbeid toone, viinamarja puhast maitset ja hapet oli piisavalt. Lõppmaitses domineerisid magusad alatoonid.

Teisena valasime klaasidesse Dom Ruinart Blanc de Blancs 2007. Koostises 100% Chardonnay, suhkruid lisatud 4,5g/l kohta. Aastal 2007 oli väga keerulised ilmaolud, kus soojale ja päikselisele kevadele järgnes jahe ja vihmarohke suvi ning korje algas juba augustis. Toon klaasis oli sügav kuldkollane, aroomis oli esimese hooga tunda mineraalsust ja suitsuseid noote. Mõnele meenutas aroom vana Chablisi ja tunda oli puidunüansse. Hästi mitmekülgse aroomiga jook, mille buketti ilmus aeg-ajalt väga erinevaid lõhnu: ploome, sidruneid, lagritsat, pähkleid ja lilli. Usun, et kui oleks olnud aega lasta joogil klaasis avaneda veelgi kauem, siis tulnuks kirjeldus veel pikem. Maitse oli samuti väga põneva ja jõulise iseloomuga. Hästi sügava struktuuriga ning piisavalt elava happega, õrnalt oli tunda tsitrusviljade noote tagaplaanil. Või, koor, pähklid, suitsusus, tamm… Veinimeister on teinud kõik, et Dom Ruinartis tuleksid esile Chardonnay parimad omadused. Väga üllatav jook, jõuline ja maskuliinne, iseteadlik ja põnevate varjunditega!

Kolmanda joogina nautisime “R” de Ruinart, paljude meelest parim NV šampanja. Koostises kuni 40% CH, 49% PN ja 11% Meunier, kuni 25% on reservveinid viimasest 2 aastast. Suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Jook klaasisi oli õrna kollase tooniga. Aroomis oli tunda õunasust ning pähkleid. Maitse oli ümar ja küps, täis küpseid mahlaseid luuvilju, samas hape oli heas tasakaalus ja lõppmaitse üsna pikk. Väga hästi nauditav (seltskonna) šampanja, sobib nii aperitiiviks kui näiteks austrite, mereandide või värskete juustude kõrvale.

Ja viimasena valasime klaasidesse Ruinart Rosé. Koostises 45% CH ja 55% PN (18-19% punase veinina). Värvus klaasis meenutas mannavahtu või heledama viljalihaga granaatõuna. Aroom oli tulvil punaseid marju (vaarikad, maasikad) ja värskust. Maitses oli samuti tunda värskeid punaseid marju kogu oma mahlasuse ja paraja hapukusega. Hea kerge ja marjane rosé.

Saidki kõik muljed kirja, üldmulje Ruinartist oli väga sümpaatne, tegemist on väärika majaga, mille šampanjadega tasub aeg-ajalt taastutvust teha. Minu eelmistest kohtumistest ja Ruinarti maja ajaloost saate soovi korral lähemalt lugeda siit. Kena sügise jätku!

Laupäeval sõbraga…

…teha võib kõike, limpsida limpsi kui paistmas on päike! Mäletate veel seda lauluviit meie lapsepõlve aegsest lastesaatest? Originaalis oli sõbra asemel isa, kellega saab laupäeviti teha mida iganes. Eelmisel nädalal oli sõbrapäev ja kuigi me seda Eestis väga ei tähista, siis ometigi leidsime põhjuse laupäeval oma mulliklubi sõpradega koguneda ning õhtu läbivaks teemaks oli roosa. Ei piiranud me end konkreetse tootja, küla või aastakäiguga, igaüks sai kaasa tuua lihtsalt ühe roosa vahuveini või šampanja. Ja õhtu võis alata: head söögid, veidi ülemeelik seltskond, naistejutud ja roosad joogid.

Kaks esimest šampanjat sel õhtul olid vanad tuttavad Gonet-Medeville Premier Cru Rosé Extra Brut ja J. Charpentier Rosé Brut.

Gonet-Medeville rosé oli parajalt kuiv, värvuselt heleroosa ja aroom oli täis punaseid metsamarju. Maitse oli samuti hästi marjane ning tunda oli ka kibuvitsa noote. Meile meeldis, et see šampanja oli nii konkreetne, terav, iseloomukas ja parajas toonuses, suurepärane esimene käik.

J. Charpentieri rosé oli võrreldes eelmisega tuntavalt magusam, suhkruid on lisatud 9,5g/l kohta. Värvus oli virsiku roosa, aroomis oli tunda röstiseid noote ja punaseid marju. Maitse oli võrreldes esimese šampanjaga hulga mõrudam ning lõpus ilmusid meeldivad küpsed kirsid. Hästi täidlane ja röstine jook, milles oli ka aimata punaseid sõstraid.

Kolmas käik oli Ruinart Rosé ning kuna ma polegi sellest joogist varem põhjalikult kirjutanud, siis peatun siin veidi pikemalt.

Joogi koostises on peamiselt Premier cru aladelt korjatud viinamarjad, 45% Chardonnay ja 55% Pinot Noir. Koostises kasutatakse kokku 20-25% reservveine kahest eelmisest aastast. Suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus oli tumeroosa, granaatõuna mahla värvi.

Aroom oli marjane, eelkõige täis (mets)maasikaid ja vaarikaid. Kergelt oli tunda ka küpseid troopiliste viljade noote.

Maitse oli hästi täidlane, küps ja ümar. Tunda oli vastvalminud, küpseid, päikest täis maasikaid. Hape esile ei tikkunud, samas oli teda tunda ja hape mängis väga hästi oma osa suurepäraselt kokkupõimitud maitsebuketis. Väga terviklik ja tasakaalukas üldmulje jäi sellest rosést.

Neljas šampanja oli Vieille France Rosé. Koostises 45% CH, 30% PN, 10% Meunieri ja 15% punast veini. Värvus oli punase varjundiga tugev roosa toon. Aroom oli marjane, ninna jõudsid vaarikad, küpsised ja kergelt vaniljesed noodid. Maitse oli täidlane ja mitmekihiline maitsepomm. Domineerisid punased marjad ja röstised maitsed.

Õhtu suurima üllatuse aga valmistas Nyetimber rosé vahuvein, milline pärineb Briti saartelt. Kui ükskord maitsesime erinevaid inglise vahuveine, siis tookord meil Nyetimberi vahuveini valikus polnud, kuid vahepeal on maja vahuveinid Eestisse jõudnud. Tegemist on Inglismaa suurima ja kuulsaima veinimajaga, mida kutsutakse ka inglise veinide kroonijuveeliks. Maja asutas ameeriklastest abielupaar ning aastate jooksul on Nyetimberi vahuveinid võitnud väga palju erinevaid auhindu. Täna on maja veinimeistrina ametis kanadalanna Cherie Spriggs. Tema käekiri on valmistada väga röstise stiiliga vahuveine ning aina raskem on neid šampanjadest eristada. Rosé on maja valikust kõige täidlasem ja täis punaseid marju. Värvus on veinimeistri jaoks väheoluline ning seetõttu võib värvus varieeruda päris palju.

Nagu öeldud, siis Nyetimber rosé üllatas meid väga positiivselt, väga röstine ja elegantne vahuvein, maitse oli täis punaseid sõstraid ja maasikaid, hape oli heas tasakaalus. Aroomis oli tunda samuti punaseid marju, maasikaid, vaarikaid ning veidike mineraalsust. Igatahes on tegemist ekstra klassist pärit vahuveiniga, kvaliteedis alla ei anta ning Inglismaa vahuveinide marss maailma veinisõprade südamesse jätkub.

Ruinart Blanc de Blancs Brut

Vana ja väärikas šampanjamaja, kus šampanjat tehakse südame ja suure armastusega ning kvaliteedis alla ei anta. Ruinart “R” Brutist kirjutasin ükskord varem, seekord proovisime nende Blanc de Blancsi. See konkreetne pudel jõudis minuni Pariisist, kuid nii kaugele ei pea sõitma, et seda imelist jooki nautida, Eestis on see kaubanduses ja söögikohtades täiesti saadaval.

Koostises, nagu nimigi juba viitab, siis 100% CH.

Värvus hele ja särav kuldkollane. Suhkrut on lisatud 9 g/l kohta.

Aroom oli väga rikkalik ja lokkav – värsketest puuviljadest tulvil, tunda oli ka rohusust, limekoort ja ka veidike röstitud mandleid.

Maitse oli hästi mitmetahuline, nüansid kiikusid siia ja sinna. Tundsime sidrunikooki ja küpseid pirne (düšesskomm).

Lõppmaitse oli ülipikk, tõesti väga pikalt kumas see kirbe ja kergelt suitsune maitselõpp.

Heas tasakaalus ja väga nauditav šampanja, sobib ideaalselt aperitiiviks või valgete kalade saatjaks.

Ruinart

Ruinart on vanim šampanjamaja, milline asutati aastal 1729 Nicolas Ruinarti poolt, kelle onupoeg Dom Thierry Ruinart oli Dom Pérignoni hea sõber. Algselt oli Nicolas Ruinart kangakaupmees, kes pakkus šampanjat kingitusena oma headele klientidele. Hea vaistuga ärimehena sai ta aru, et šampanjaga on võimalik rohkem äri teha ning õige pea sai šampanja tootmisest ja müümisest tema põhitegevusala. Aastal 1730 müüdi 170 pudelit, aasta hiljem 3 000 pudelit ja 1761. aastal juba 36 000 pudelit šampanjat.
Aastal 1768 omandas Ruinart vanad kriidikarjääri käigud, eesmärgiga seal säilitada šampanjapudeleid. Keldrid on kohati kuni 38m sügavused, paiknesid Reimsi linna all ning seal olid šampanja küpsemiseks ideaalsed tingimused: stabiilne temperatuur, vibratsiooni täielik puudumine ja ideaalne niiskuse tase.

Nicolase vanim lapselaps Irénée oli eriti aktiivne müügimees ning tema klientideks olid Euroopa kuningakojad. Venemaa turg avanes Ruinarti jaoks aastal 1860. Ruinarti hooned tehti maatasa I maailmasõja ajal ning pärast Marne lahingut kolis André Ruinart sõna otses mõttes maa alla ning juhtis firmat pommitamise ajal keldritest.
Täna kuulub Ruinarti maja LVMH Grupi koosseisu ning veinimeistriks on noor ja andekas Frédéric Panaïotis. Majale kuulub ca 15 ha aedu, millised annavad 20% vajalikust viinamarjakogustest. Ülejäänud 80% ostetakse kokku lähedalasuvatest küladest. Aastane kogutoodang on 2 miljonit pudelit, R.Juhlini hinnangul on tegemist 4* majaga.

Minu esimene kohtumine Ruinarti šampanjadega toimus 14. septembril 2006, restoranis “Sisalik”, kus Marko tegi meie väikesele veiniklubile šampanja õppetunni raames just Ruinarti õhtu. Maitsesime tookord 4 erinevat šampanjat ning panen siinkohal kirja minu tolleaegsed märkmed (kirjapilt muutmata):
Ruinart Brut – kuiv, mahe, hele lahja värv. 40% Chardonnay viinamarju, mull oli tugev ja väga elav. Lõhnas tunda röstisust ja leiba.

Ruinart Brut Rose – 45% Chardonnay, 55% Pinot Noir. Täidlane maitse, marjane lõhn, metsamarjad. Sobib kerge lihaga, nii kana kui vasikas.

Ruinart Brut Vintage 1998 – väga ilus mull. 52% Pinot Noir, 48% Chardonnay, viinamarjad 1er cru aladelt. Mõnus magus puuviljane maitse, küps maitse.

Dom Ruinart Blanc de Blancs 1993 – 100% Chardonnay. Värskem, röstisem, leiva maitse, grand cru aladelt korjatud viinamarjad. Väga kuiv järelmaitse.

Muidugi ei mäleta ma neid maitseid täpselt, sest möödas on 7,5 aastat, kuid mäletan seda emotsiooni – šampanja tundus nii helge ja nii suursugune, iga pudel oli eelmisega võrreldes kõrgemast klassist. Olin täielikus vaimustuses sellest imelisest joogist!
Vahepealsetel aastatel ei ole minu teed Ruinartiga ristunud, kuid alles hiljuti otsustasin tutvust uuendada “R” de Ruinart-ga:

Koostis: 48% Pinot Noir, 5% Meunier, 47% Chardonnay.

Värvus õlekollane, hallika varjundiga.

Aroomis tunda mesisust, õunakooki ja pähkleid.

Maitses mängivad pirnid, düšess ja karamell. Lõppmaitses tunda kuldrenetti, tüümiani vihjeid ja sirgeid torkavaid jooni. Äärmiselt nauditav ja esmaklassiline jook, tõeliselt suursugune šampanja!

R. Juhlini hinnang 81/100. Ootan põnevusega järgmist kohtumist Ruinartiga.