Oudinot Brut 2004

Uue aasta esimene šampanja jõudis minu klaasi Mark & Spenceri toiduosakonnast – Oudinot sarja 2004. aastakäik. Riiulis oli ka 2005 aastakäik, aga eelistasin vanemat, Soome esimene Master of Wine Essi Avellan kirjeldab aastakäike nii:

2004 – 4 tärni (5* süsteemis), aastakäik on hea näide sellest, et suur saagikus ei pea tingimata tähendama kehvemat kvaliteeti. Aastal 2004 andsid viinapuud üllatavalt suure saagi võrreldes eelmise aasta väikese saagiga. Lõpptulemuseks on peen ja klassikaline šampanja. Veinid on elavad ja neis on parasjagu iseloomu. Ei ole küll super aastakäik, kuid veinides on piisavalt sarmi.

2005 – 2 tärni, ladusalt kulgenud soe veiniaasta, kus ilm soosis ka korjeaega. Lõpptulemus osutab siiski pigem tagasihoidlikele šampanjadele, mis on üheülbaliselt marjased. Veinid näitavad juba ka valmimise märke, mis ei ennusta neile pikka küpsemispotensiaali. Samas noorelt tarbides on nad siiski kergelt joodavad ning ümarad.

Mõned tähelepanekud proovitud 2004 aastkäigu kohta:

Koostis: 100% CH

Rikkalikus aroomis oli tunda küpsised ja võid, õuna, apelsini ja kergelt karamelli.

Maitse küps ja rikkalik, tasakaaluks hape, mis lisas veinile krõbedust ja värskust. Järelmaitse pikk ja puuviljane.

Meeleolukas algus uuele aastale! Tulgu see täis enneolematuid elamusi!

Oudinot Cuvée rosé

Oudinot maja näol on šampanja mõistes tegemist üsna noore majaga ning tänasel päeval hinnatakse kõrgemalt just Chardonnay viinamarjadest valmistatud jooke. 1981.aastal said nii Oudionotist ja Jeanmairest Trouillardi suurgrupi liikmed.

Oudinoti NV šampanjasid hoitakse keldrites vähemalt 3 aastat enne müüki paiskamist ning tänasel päeval müüakse enam kui pool toodangust väljaspool Prantsusmaad. Aastane kogutoodang kokku u. 1,5 mio pudelit.

Eestis müüakse  Oudinot’i šampanjat Mark&Spenceris ning sealt jõudis see šampanja ka minuni, esimesena rosé.

Mull oli tihe, klaasi põhjast tõusis üles palju peeni mullijugasid, mis keset klaasi moodustasid keerduva jämeda mullijoa.

Värvus kollakas-roosa, meenustas virsiku koort.

Aroomis oli tunda punaseid marju, maitses tunda maasikat, kreemikust, lõppmaitse kuivapoolne.

Ääretult tore ja karakteriga šampanja argiõhtul nautimiseks.

Kui Jeanmairest juba juttu tuli, siis mul on üks foto ammusest ajast: kunagi Prantsusmaal olles leidsin supermarketist ülisoodsa hinnaga šampanja ning tõin selle koju kaasa – Jeanmaire Cuveé brut. Veini iseloomuomadusi täpselt mäleta ja märkmeid tookord ei teinud ka, aga oli hästi joodav šampanja ja maitses hää.