Ayala Blanc de Blancs 2008

Paar aastat tagasi õnnestus mekkida Ayala BdB 2005 aastakäiku ning selle aasta alguses oli põhjust avada uuem aastakäik 2008. Šampanjal lastakse rahulikult keldrites küpseda 6 aastat, vein küpseb mõnusalt mineraalseks ja täidlaseks.

Koostises 100% CH, millised kõik on kasvanud grand cru aladel, 60% Chouillyst ja 40% Le Mesnil-sur-Ogerist. Suhkrut on lisatud 6g/l kohta.

Värvus klaasis oli särav helekollane, mull keskmise tihedusega.

Aroom klaasis oli intensiivne ja jõuline, tunda karamelli, magusaid küpseid luuvilju ploome ja aprikoose. Kergelt tunda ka piimhappe nüansse.

Maitses samuti domineerimas karamellised noodid, röstitud sai, samas on mineraalsed nüansid heas tasakaalus ja jätavad suhu täidlaselt ühtlase maitse. Maitse on selgelt röstisem kui aroomist aimata võis. Väga heas tasakaalus šampanja, mis on juba praegu juues väga hea buketiga kuid kindlasti omab potensiaali küpseda keldris veel vähemalt 5-10 aastat.

Ayala Blanc de Blancs 2005

Märtsikuus võitis M koos oma võistkonnaga ootamatult riigiülesed võistlused ning uhkete vanematena oli meil sel puhul muidugi põhjust avada üks väga hea šampanja, seekord valisime Ayala Blanc de Blancs 2005.

See imeline jook on valmistatud Le Mesnil-sur-Ogeri, Cramanti ja Chouilly külade Grand Cru aedades kasvanud viinamarjadest. Hoolimata sellest, et 2005. aasta septembri alguses olid üsna viletsad ilmaolud, siis korje ajaks ilmaolud rahunesid ning korje sai toimuda normaalsetes tingimustes. Viinamarjade küpsusaste oli hea ning marjad oli keskmisest isegi veidi suuremad.

Blanc de Blancs küpseb settel 5 aastat ning selle aja jooksul muutub jook kompleksemaks, kasvatab iseloomu ja maitsebukett areneb ümaramaks. 2005. aastakäik oli esimene, milline küpses renoveeritud Ayala keldrites.IMG_4103

Kuldkollase värvusega, mullijoad klaasis olid väga tihedad.

Aroomis küpsed ja vallatud tsitrused (sidrun), ananass ja valged lilled. Tunda oli ka kerget ingveri aroomi ja õunasust.

Maitse oli värske ja intensiivne, hea balanss kreemisuse ja struktuursuse vahel, pika järelmaitsega. Tunda oli kooresust, meenus sulanud plombiir lapsepõlvemälestusest, samas oli kohe sealsamas teatud õunaseemne mõrusus. Hästi koorene ja täidlane, suurepärases tasakaalus ühtne maitsebukett.

Igati väärikas jook tähistamaks suursündmust joojate elus.

Lisan siia lõppu lõigu aastakäigu kohta, nii kirjeldab R.Juhlin oma raamatus 2005. aastakäiku (3*/5*-st):

Õitseajal oli väga head ilmad, millele järgnesid vihmad ja kuumad ilmad. Täpselt korjeajaks ilm rahunes, temperatuur langes ning oli kuiv ja päikseline ilm. Eriti just Chardonnay viinamarjad olid sel aastal täis värskust ja lillelisust. See on aastakäik, mis paljudele joojatele meelepärane on, neid võlub magus ja ümar küpsus.
R.J sõnul aga on neis veinides liiga palju magusaid kookose (!) nüansse, mis koos värskuse ja rohususe tekitab täieliku segapudru. Veinikeldris säilitamise potensiaal on üsna väike, kuid proovida võib.

Champagne Bollinger õhtusöök

09. aprillil oli mul võimalus osaleda Bollingeri õhtusöögil restoranis Dominic. Ürituse korraldasid Bollingeri maaletooja Eestis OÜ Balen ja restoran Dominic, veine esitles Bollingeri maja esindaja hr. Karl-Frédéric Reuter ja toitu valmistas chef Allar Oeselg. Balen on ennegi Bollingeri üritusi korraldanud, viimati vaatasime koos James Bondi viimast filmi. Seekord siis galaõhtusöök, ootused olid kõrged ja ütlen kohe ära, et pettuma me igatahes ei pidanud. Enne üritust tegin linnas aega parajaks ning leidsin Tallinna vanalinnast ühe superlaheda šampanjabaari, aga sellest kirjutan mõnel järgmisel korral.

20140413-181439.jpgEsimene käik oli Dominicis Champagne Ayala Brut Nature koos värske austriga. Klassikaline kooslus, mis maitses imehea! Täpselt paraja happega ning austriga ideaalselt sobiv šampanja.

hr. Reuter tutvustas lühidalt maja ajalugu ja arenguid ning muidugi tsiteeris ta ka Lily Bollingeri legendaarset ütlust šampanja tarbimise kohta:
“I drink it when I’m happy and when I’m sad. Sometimes I drink it when I’m alone. When I have company I consider it obligatory. I trifle with it if I’m not hungry and I drink it when I am. Otherwise I never touch it, unless I’m thirsty.”

(Madam Jacques Bollinger, London Daily Mail, October 12th 1961)

Teine käik oli Champagne Bollinger Special Cuvée koos kammkarbi, krabi ja siiamarjaga brioššil koos suitsujogurtiga.

Kammkarp koos suitsuse jogurtiga oli väga huvitav ning kuna ka šampanjal on kergelt suitsune alatoon, siis minu arvates sobisid need omavahel ideaalselt.

20140413-181452.jpg

 

Kolmas käik oli Champagne Bollinger Rosé koos pastinaagikreemi, külmsuitsulõhe ja vaarikaga.

Koostis: 62% Pinot Noir, 24% CH, 14% Meunier. Lisatud on 5%-6% punast veini.

Värvus vaarikaroosa ja suhteliselt hele.

Aroomis oli tunda punaseid sõstraid ja vaarikaid.

Maitses domineerisid punased sõstrad ja õunaseemne mõrudus, keskmaitses üllatas teravate äärtega hape, mis oli küll üsna üürike. Lõppmaitse oli tasakaalukalt mõru.
Pastinaagikreemiga sobis rosé perfektselt, mind tegelikult üllatas niivõrd täpne sobivus pastinaagi iseloomuliku maitse ja rosé vahel.

 

20140413-181511.jpgPearoaks oli seekord röstitud vutt hanemaksaga ning sinna juurde serveeriti Champagne Bollinger La Grande Année 2004 

Koostises 66% Pinot Noir, 34% CH. Kõik viinamarjad on korjatud grand cru ja 1er cru aedadest ning vein on küpsenud ainult vaatides.

Aroomis olid küpsed, röstised noodid, tunda oli idamaiseid vürtse, minu jaoks eelkõige kaneeli.

Maitse oli väga heas tasakaalus, joogil oli võimas selgroog ja maitsetäidlus oli imetlusväärne. Tõepoolest erakordne ja suurepärane šampanja!

See konkreetne šampanja oli pudelisse villitud jaanuaris 2013, enne seda hoiti teda 8 aastat keldris 30-40 aasta vanustes vaatides.

Kui nimest rääkida, siis aastal 1976 sai Bollingeri Vintage’st Grande Année ning aastal 2004 “La” Grande Année. R.Juhlini nimekirjas ” 100 šampanjat, mida peaksid proovima enne surma” 🙂 on sees ka Bollinger La Grande Année ning ma nõustun R.J-ga, et tasub proovida, on mida hiljem meenutada!

Aitäh korraldajatele, järgmise korrani Bollinger!

Ayala Brut Nature

Ayala šampanjamaja valikust olen enne kirjutanud Brut Majeurist, seekord maitsesime Brut Nature. See jook on tuntud ka zero dosage nime all ning veidi enam kui aasta tagasi vahetus Brut Nature valge silt musta sildi vastu, sestap on allpool ka näha 2 erinevat silti.

Brut Nature koostises domineerib Pinot Noir, nagu enamikes Aÿ küla piirkonnast pärit šampanjades, kuna Aÿ küla on maakonna Pinot Noiri pealinn. Zero dosage tähendab seda, et šampanjale ei ole enne korkimist lisatud suhkrut ning kogu maitsebukett ja nüansid on nö puutumatud.

Koostis: 67% Pinot Noir, 26% Chardonnay, 7% Meunier.

Värvuselt kuldkollane, mull üsna õrnake.

Aroomis oli tunda pärmi, õunasust ja mineraalsust.

Maitse oli heas tasakaalus, tunda troopilisi puuvilju. Joogil oli mõnus täidlane kuivus, mitte väga terav happelisus, järelmaitse oli jõuline ja kestis keskmisest kauem. Parim kaaslane kindlasti mereandidele, näiteks austritele või kammkarpidele, samuti kalaroogadele.

Valge silt vahetus musta vastu umbes aasta tagasi, mulle isiklikult meeldib must rohkem.

Head nautimist šampanjasõbrad!

20140316-181218.jpgIMG_2255

Ayala Brut Majeur

Ayala veinimõis – Juhlini hinnang 3*, aastane kogutoodang 750 000 pdl.

Champagne Ayala asub Aÿ külakeses, Champagne maakonna Montage de Rheims veiniala südames. Kui Edmond de Ayala, kes oli Kolumbia diplomaadi poeg, liitus 1860 Aÿ kogukonnaga, pani ta aluse šampanjamajale, millest sai kiiresti üks piirkonna populaarseim. Enne Teist Maailmasõda varustas Ayala nii Suurbritannia kui ka Hispaania õukondasid oma veinidega.
2005.  aastal ostis Ayala veinimaja Societe Jacques Bollinger ning Ayala keldrimeister oli rohkem kui 25 aastat Nicolas Klym, kelle jaoks kõige olulisem suursuguse šampanja valmistamiseks on veinimarjade kõrgeim kvaliteet. Alates 2012 on Ayala uus keldrimeister noor ja andekas Caroline Latrive, kes on varasemalt töötanud nii Bollingeris kui ka Roedereri majas.

Tootja suurus ja personaalne lähenemine võimaldavad toota nn. “haute couture” veine, saades veinimarjad põhiliselt Grand Cru (17 aeda) ja Premier Cru veiniaedadest (44 aeda).

Oli aasta 2012 1. jaanuari õhtupoolik, oli uus aasta, olid sõbrad, oli õhtusöök, oli kaminatuli ja oli jääkülm Ayala Brut Majeur… kõik oli täiuslik ja ma avasin oma elu esimese Magnum pudeli.

Nüüd sain teada, mida õieti tunnevad kõik need ralli- ja vormelivõitjad, kes võitu tähistades suuri šampanjapudeleid raputavad ja vahujoa publikusse suunavad. Vahujoast sõbrad seekord pääsesid, sest nii väärt kraami ei saa mööda ilma laiali pritsida, ammugi siis veel oma elutoas.

Nüüd aga šampanja juurde:

Koostis: 67% Pinot Noir, 26% Chardonnay ja 7% Pinot Meunier.

Värvuselt päikseliselt kuldkollane, mull peen ja tihe.

Maitse: rikkalik ja täidlane, kergelt puuviljane, üsna pika järelmaitsega.

Meie nautisime seda aperitiiviks ja hiljem värske lõhe kõrvale.

Tootja soovitab Ayalat tänu oma unikaalsele karakterile  serveerida läbi terve lõuna- või õhtusöögi, nii eelroogade, põhiroogadega kui ka magustoitudega. Väga hästi sobib Ayala mereandide, kammkarbiga, homaariga, krabilihaga, värske või grillitud kalaga, lõhelõikude või loomaliha carpaccio’ga.  Samuti saab väga hea kombinatsiooni luua valge lihaga. Magustoitudest puuviljade baasil valmistatud dessertidega, küpsetatud õunte või pirnidega, virskutordiga, mandlikreemiga või lehttaignaküpsetistega.

Juhlini hinnang šampanjale 73 punkti, arenedes 79 punkti.