Õhtupoolik Louis de Sacy šampanjadega

Sellesuvine mulliklubi väljasõit toimus juuli keskel Andineeme ning seekord tegime lähemat tutvust Louis de Sacy šampanjadega. Maja toob Eestis maale Avallone ning nende valikus on kaheksa erinevat Louis de Sacy šampanjat. Majas alustati šampanjatootmist aastal 1962, ajaloost olen enne ka kirjutanud, lähemalt saate lugeda siit.

Louis de Sacy maja jaotab oma šampanjad kolme erinevasse sarjasse: great classic, grand cru ja vintage. Pudelite tagaküljel on kenasti olemas informatsioon baasveinide vanuse ja korkimise aja kohta ning üllatavalt pärinesid baasveinid vahemikust 2008-2016, mis tähendab, et neil on olnud piisavalt pikk aeg pudelis küpsemiseks. Aga nüüd jookidest veidi lähemalt.

Alustasime oma teekonda joogiga Cuvée Nue Brut Nature – koostises 75% PN ja 25% CH, baasvein aastast 2012 ja suhkruid lisatud ei ole. Pudeldatud on jook 05/2013. Joogi värvus klaasis oli kahvatu kollane, kergelt kuldse helgiga, mullijoad olid peened ja erksad. Aroomis oli tunda virsikuid, ploome ja mandleid, veidi aja pärast oli tunda ka kriiti, mett, küpseid aprikoose ja pirne. Maitse oli värske ja kreemine, kerge happesus ja apelsinid. Joogis olid heas tasakaalus värsked noodid ja küpsed luuviljad, samas oli tunda ka mineraalsust. Äärmiselt nauditav jook, millega meie oma õhtut alustasime, aga ta sobib suurepäraselt ka valge kala ja mereandide kaaslaseks.

Teisena avasime Andineeme päikesepaistes Rosé de Saignée Brut – koostises 60% PN ja 40% CH, baasvein pärineb aastast 2015 ja pudeldatud on jook 06/2016. Suhkruid on lisatud 3g/l kohta. Värvus oli jõhvikaroosa ning aroomis oli tunda punaseid marju, kuivatatud kirsse, metsmaasikaid ja vaarikaid. Maitses domineerisid maasikad ja vaarikad, samuti oli tunda toomingamarju ja veidike vaniljet. Kuiv ja paraja happega jook, lõppmaitse keskmisest pikem ja marjane. Sobib samuti aperitiiviks või külmade lihalõikude kaaslaseks.

Järjekorras kolmas oli Cuvée “Les Courtisols” Millésime 2014 Extra Brut – koostises 75% PN ja 25% CH, suhkruid lisatud 2g/l kohta. Viinapuud on istutatud aastal 1984 ja šampanja on pudeldatud 05/2015. Šampanjal oli kuldkollane toon, kerge roheka helgiga. Aroomis oli esimese hooga tunda ploome ja aprikoose, veidike sidrunit ja mandleid. Õhuga koostöös ilmusid aroomi veel ka lillelisus ja küpsed virsikud. Maitse oli kreemine ja pehme, samas värske. Üldmulje puuviljane koos kriidiste nootidega, isegi veidi soolasust oli tunda, eriti lõppmaitses. Sügav ja majesteetlik jook.

Inédite Blanc de Blancs Brut oli kõikidest teistest erineva iseloomuga ning üllatas meid kõiki. Koostises 100% CH, suhkruid lisatud 3g/l kohta. Baasvein pärineb aastast 2014 ja pudeldatud on jook 05/2015. Aroom oli täis piimhappe ja malolaktilise fermentatsiooniga seostatavaid lõhnu, ääretult tugev ja jõuline aroom, meenutas rääsunud võid. Maitse oli samuti väga täidlane, võine ja tugev, jõuline kombinatsioon puuviljadest ja võiküpsistest, hästi intensiivne. See šampanja eristus teistest oma iseloomuomaduste poolest väga, hoopis robustsem ja tahulisem jook. Üllatav!

Grand Cru Extra Brut – koostises 80% PN ja 20% CH, suhkruid lisatud 1,6g/l kohta. Baasvein pärineb aastast 2016, pudeldatud on jook 06/2017. Joogi värvus oli helkiv kuldkollane ja mull klaasis peenike. Aroomis domineerisid punased marjad, lisaks veel ka tsitrusviljad, vürtsid ja röstsai. Maitse oli delikaatne ja keskmise happega, röstised ja marjased maitsenüansid moodustasid suus ümara terviku. Suurepärane šampanja, üks meie tolle õhtu lemmikutest.

Õhtu lõpetas seekord Grand Soir Millésime 2008 – koostises 60% PN ja 40%CH, suhkruid oli lisatud 3g/l kohta. Joogi värvus klaasis on helekollane helkiv toon. Aroomis on tunda mineraalsust, veidike sidrunit, röstsaia, martsipani, kuivatatud puuvilju ja aimatavalt pähkleid. Maitse oli värske ja kreemine, siidjas, hape oli heas tasakaalus puuviljasusega. Elegantne ja põneva mineraalse alatooniga jook. Olen varem maitsnud Grand Soir 2003 ning tookordseid muljeid saate lugeda siit.

Oli meeleolukas ja väga maitsev õhtu. Tuleb tunnustada veinimeistri käekirja, mis oli seekord iga šampanja puhul veidi erinev, huvitavate alatoonide ja nüanssidega. Kindlasti mängis rolli ka see, et kõikide šampanjade puhul on kasutatud vanu baasveine ja pudeldamisest on tänaseks ka juba aastaid mööda läinud, sestap on olnud aega neil keldrite sügavuses küpseda. Meie jäime väga rahule ning igatahes julgeme küll soovitada selle maja toodanguga lähemalt tutvuda!


Louis de Sacy Cuvée XII Édition Limitée

Louis de Sacy maja asub Montage de Reimsi piirkonnas Verzy külas ning majas toimetab täna perekonna 13. põlvkond. Viinamarju hakati kasvatama juba aastal 1633, kuid otsuse šampanjat tootma hakata tegi André Sacy aastal 1962. Algselt oli brändi nimi Champagne Sacy Père et Fils, kuid aastast 1986 kannab maja nime Champagne Louis de Sacy perekonna esiisa auks. André poeg Alain Sacy hakkas isa kõrval maja arendama ning suunas oma tähelepanu lisaks Prantsusmaa turule ka ekspordile. Noorima põlvkonna esindajad Yaël ja Jonathan Sacy liitusid pereäriga aastal 2013.

Maja omab tänasel päeval 18ha viinapuid, mis kasvavad 23 erineval põllulapil. Punaseid marju kasvab 70% (65% Pinot Noir ja 5% Meunier) ning 30% Chardonnayd. Viinapuude keskmine vanus on 30 aastat.

Maja esimene üheaia šampanja Cuvée les Courtisols 2013 tutvustati šampanjasõpradele aastal 2019.

Minu armsad sõbrad taliujujad kinkisid mulle sünnipäevaks ühe väga erilise šampanja – Louis de Sacy Édition Limitée XII D.12.15.

Tegemist on Louis de Sacy veinimeistri eksperimendiga, kes otsustas segada kokku parimad veinid ja jätta segu 12 pikaks aastaks magnum pudelites keldrisse settele seisma. Vein segati kokku 75% 2003 aastakäigust ja 25% 2002 aastakäigust ning kasutati 55% Pinot Noir ja 45% Chardonnay viinamarju. Suhkruid lisati 6,4g/L kohta ning ümber korgiti need pudelid detsembris 2015.

Värvus klaasis oli tumedama kollane merevaigu toon.

Aroomis olid kreeka pähklid, küpsed virsikud ja mandilid, hästi jõulise aroomiga jook.

Maitse oli väga täidlane, sõstrane, suitsune ja kummine. Hape oli ergas, tunda oli viinamarja seemnete mõrkjust, lõppmaitses oli ka maasikaid. Lõpus hape kadus päris kiiresti ning suhu jäi pikaks ajaks küpse saia noodid, mesisus ja karamell. Hästi sügava maitsebuketiga võimas jook! Usun, et veinimeister jäi ka ise oma eksperimendiga rahule. Eestis on see jook täiesti saadaval (Avallone.ee), nii et proovige järele!

Minu varemaid muljeid Louis de Sacy šampanjade kohta saate lugeda siit.

Louis de Sacy ORIGINEL

Originel jõudis Eestisse Ukrainast, sealne šampanjaturg on teistsuguse valikuga kui Eesti turg ning vahelduseks on võimalus leida uusi põnevaid maju ja veel proovimata šampanjasid. Louis de Sacy maja ajalugu ulatub kaugele minevikku, lähemalt kirjutasin sellest paar aastat tagasi ning  lugeda saate siit.

Koostises PN 57%, CH 36% ja Meunieri 7%. Viinamarjad on kasvanud Bligny, Cernay ja Tresloni külades.

Värvus oli beežikas ja kreemiselt kollane.

Aroomis oli tunda mandariine, pirne ja metalsust.

Maitse oli väga tugev, isegi vänge, mõruda rohususe nootidega. Hästi jõuline šampanja, tõeline toiduvein, kus oli aimata suitsuseid noote, küpseid ploome ja rosinaid. Lõpp oli tugevalt alkohoolne ja kandva happega. Kindlasti tasub seda šampanjat nautida koos maitsva toiduga, nt valgest lihast või punasest kalast valmistatud roogadega.

 

 

Louis de Sacy Grand Soir 2003

Louis de Sacy maja asub Montage de Reimsi piirkonnas Verzy külas ning majas toimetab täna perekonna 13. põlvkond. Viinamarju hakati kasvatama juba aastal 1633, kuid otsuse šampanjat tootma hakata tegi André Sacy aastal 1962. Algselt oli brändi nimi Champagne Sacy Père et Fils, millest aastal 1986 sai perekonna esiisa auks nimetatud Champagne Louis de Sacy. André poeg Alain Sacy hakkas isa kõrval maja arendama ning suunas oma tähelepanu lisaks Prantsusmaa turule ka ekspordile. Noorima põlvkonna esindajad Yaël ja Jonathan Sacy liitusid pereäriga aastal 2012.

Maja omab 18 ha viinamarjaaedu (neljas erinevas külas), kus kasvab 65% Pinot Noir, 30% Chardonnay ja 5% Meunier. Veinimeister kasutab enamikes šampanjades 2/3 PN ja 1/3 CH, mõnesse lisatakse ka veidi Meunieri.

Maja sortimendis on kümmekond erinevat šampanjat, Eestis olen näinud 2-3 erinevat ning seekord õnnestus mul maitsta maja aastakäigu šampanjat Grand Soir 2003:

Koostises 60% Pinot Noir ja 40% Chardonnay.

Värvus klaasis oli tumedam kollane ja mullijoad olid üsnagi laisad.

Ninna jõudsid esimesena röstised noodid, hiljem lisandusid kuivatatud puuviljad ja ploomimoos.

Maitse oli täidlane ja (üle)küpsenud, kus hapet oli tunda, aga mitte teravalt, vaid kogunenud aastatele omaselt, üsna ümaralt. Järelmaitses oli ka röstiseid noote, eriti põnevana tundus suhu jõudnud arahhiisi maitse.

Tuleb tõtt tunnistada, et 2003. aastakäik ei olnud tippaasta oma tingimuste poolest ning selle kohta ütlevad asjatundjad järgmist: “Veinide iseloom väljendab aasta erilisi tingimusi. Öökülmad tegid kevadel palju kahju, sellele järgnesid rahehood ja eriti kuum suvi. Sademeid oli minimaalselt, mille tulemuseks olid täidlased ja küpsed marjased veinid, millel puudub värskus ja tugev selgroog. Eriti ebatüüpiline aastakäik ning vananemispotensiaali oli vähestel šampanjadel”. 

Mulle tundus, et selle aastakäigu šampanja oleks võinud avada juba mõned aastad varem, sest teravust ja särtsu oli liiga vähe, domineerima jäi üleküpsenud mulje. Ehk õnnestub järgmine kord avada mõni noorem aastakäik.