Alfred Gratien Brut

Alfred Gratieni šampanjad on lõpuks leidnud tee Eestisse ning loodetavasti näeb neid varsti ka poeriiulitel rohkem. Mulle sattusid seekord näppu NV ning 2009. aastakäigu šampanja, kuid kuuldavasti jõuavad varsti siia ka maja tippveinid Cuvée Paradis.

Maja ise asub Épernays ning ajalugu algab aastast 1864, Richard Juhlini sõnul on tegemist 4 tärni majaga ning ka minu senised kogemused kinnitavad maja šampanjade kvaliteeti ja headust. Mõned aastat tagasi Épernays õnnestus maitsta 2000. aastakäigu šampanjat ja veidi hiljem kodumaal BdB aastast 2007.

Täna peatun pikemalt maja visiitkaardil ehk nn entry level šampanjal – Brut NV

Värvus klaasis oli kuldkollane ja mullijoad tihedad.

Aroom oli üsna intensiivne, kus ilmusid lagedale sidrunid, värske või, veidike lillelisust ja küpsised.

Maitse oli puhas ja klaar, mineraalne ja siidine jook. Esile trügisid õunad ja õunaseemned, hape oli päris intensiivne ning tuntavalt kohal ka lõppmaitses, milline oli pikk ja karge.

Kokkuvõtvalt on tegu oma klassis pretensioonitu ja lihtsalt nauditava joogiga, mille nooruslik särtsakus ja hea tasakaal lubavad seda nautida nii aperitiiviks kui ka näiteks külmade kalasuupistetega.

Alfred Gratien Brut Rosé

Mõned nädalad tagasi Riias käies jäi poeletil silma Alfred Gratieni Brut Rosé, Eesti poelettidelt miskipärast Gratieni šampanjasid ei leia. Champagnes leiab neid muidugi ka, viimati õnnestus kohapeal maitsta Alfred Gratien Brut Millesimé 2000 ja koju kaasa tulla Blanc de Blancs 2007

Koostises 60% CH, 20% PN ja 20% Meunieri, värvus klaasis oli õrn, läikiv oranž.

Aroomis punased sõstrad, maasikad ja suvised lilled, natuke ka marjakoogi lõhna.

Maitse oli jõuline ja puhas, hape heas tasakaalus ja tuntav. Maits pulbitses küpsetest õuntest, punastest marjadest ja röstistest küpsistest. Lõpus lisandusid diskreetsed magusad noodid, lõpp oli pikk, suitsune ja mineraalne. Väga nauditav jook, mida sobib tarbida koos külmade lihalõikude, singi ja veinimeistri soovitusel ka Champagne regioonist pärit andouillette vorstiga. Tegemist on väga erilise maitseelamusega, paar aastat tagasi kevadel Reimsis jagunes meie reisiseltskond andouillette küsimuses kaheks erinevaks pooleks ning pidasime sel teemal maha tuliseid vaidlusi. Meie tookordse reisi muljeid saab lugeda siit. Mina igatahes soovitan küll andouillette proovida kui Champagnesse satute ja miks mitte siis koos roosa šampanjaga.

Alfred Gratien Blanc de Blancs 2007

Alfred Gratien valmistas oma esimesed šampanjad aastal 1864 ning maja šampanjakeldrid asuvad vaid mõne kilomeetri kaugusel Epernay kesklinnast. Maja veinimeistri ametit on neli põlve pärandatud isalt pojale, esimene selles reas oli Gaston Jaeger, kes asus ametisse 1905. aastal ning kelle surma järel 1951 läks amet tema poja Charlesi kätte. Jean-Pierre hakkas asus ametisse 1966 ja tema poeg Nicolas tuli isale appi 1990. aastal. Nicolas sündis 1972. aastal ning ta kasvas üles keset viinamarjavälju oma isa sünnikohas Reuili regioonis ning Mesnil-sur-Ogeris, kus tema ema perekond omas mõnigaid viinapuid. Isa kõrvalt hakkas ta juba varakult huvi tundma ja õppima šampanjavalmistamist ning isaga koos töötasid nad õlg õla kõrval 17 aastat. Ta on minu meelest väga südamlikult öelnud et: “Ma tunnen end kindlalt, sest ma lihtsalt jäljendan neid tegevusi, mida isa on mulle õpetanud”.

Maja omab 1,56 ha grand ja premier cru aedu Côte des Blancs’s, viinamarju ostetakse juurde ligikaudu sajalt erinevalt kasvatajalt, kellest osad on oma viinamarju Gratieni majale müünud juba mitu põlve. Šampanja valmistamisel kasutatakse eranditult ainult 228-liitriseid tammevaate ning keldrites küpseb korraga 1,3 miljonit pudelit. Richard Juhlini hinnangul on tegemist 4* majaga. NV klassikaline cuvée küpseb keldris 4 aastal, cuvée Paradise 6-7 aastat ja aastakäigu šampanjad 10 aastat.

Maikuus šampanjas olles maitsesime üheskoos Alfred Gratien Brut Millesimé 2000 täna avab end Blanc de Blancs Grand Cru 2007

Koostises 100% CH, värvus kuldkollane.

Aroomis aprikoosid, küpsed luuviljad, brioche ja õrnad valged lilled.

Maitses oli tunda mineraalseid toone, küpsiseid ja kergelt röstiseid noote. Alguses oli kerge hape, mis hiljem kenasti taandus, suus oli mõnus siidine tunne. Väga heas tasakaalus šampanja! Imeliselt sobib kaaslaseks homaarile, vähkidele ja valgest kalast roogadele.

Kevadel Champagnes osa 3

Suur suvi, pisike puhkus ja kiired tööajad on hõivanud kogu minu aja ning sestap on siin blogis valitsenud hapukurgihooajale iseloomulik vaikus. Täna lõpuks tõmban meie kevadisele reisile joone alla ning järgmine kord siis jätkan uute maitsete ja elamustega.

Oma reisi kolmandal päeval võtsime suuna Épernayle ning esimese peatuse tegime Eestis hästi teada Charles Mignoni šampanjamajas. Tegemist on moodsa sisustusega uuemat sorti majaga, mida juhib täna Bruno Mignon. Vaatasime veidi ringi ning mekkisime Premium Reserve Bruti.

Seejärel jalutasime linnas veidi ringi ning kuna oli saabunud lõuna aeg, siis otsustasime pargis korraldada pikniku. Ostsime krabiliha salatiga täidetud poolikud greipfruudid, erinevaid pasteete, juustu ja pikka saia. Joogiks muidugi šampanjat, millised pandi poes jää ja külma veega täidetud kottidesse, et joogid ikka külmad püsiksid. Pärast kerget kehakinnitust tegime jalutuskäigu mööda Avenue de Champagnet, sealhulgas toimus kohustuslik pildistamine Dom Perignoni kuju ees. Épernays on kaks väga laia valikuga šampanjapoodi, kus on hinnad paari euro võrra madalamad kui Reimsis. Meie tutvusime Cave Salvatori (11 rue Flodoard) poega, mille perenaine on veiniäriga tegelenud juba 50 aastat. Pood on  seestpoolt muhedasti veidike segamini ning sortimendiga tutvumiseks ulatas perenaine klade nimetuste ja hindadega. Aastakäigu šampanjasid oli väga suur valik ning ühtteist sai ka kaasa ostetud sh Alfred Gratien Brut Millesimé 2000. Tegemist oli hästi täidlase ja küpse šampanjaga, mille aroomis oli tunda pähkleid, röstitud küpsiseid, kaneeli ja kohvinoote. Maitse oli samuti rikkalik ja ümar, hape oli tagasihoidlik ja püsis tagaplaanil. Saime suurepärase elamuse ja veel millise hinnaga (48€)!

Päev jätkus Reimsiga tutvudes, külastasime turuhoone taga asuvat Club Tresors de Champagne kauplust, kus on müügil kõikide ühendusse kuuluvate majade šampanjad. Õhtusööki nautisime ehedas brasseriis Le Boulingrin kus mina sõin imemaitsvaid seajalgu ja julgemad maitsesid veelkord kohalikku rupskivorsti Andouillette. 

Reisi viimane päev tervitas meid imelise päikesepaistega ning sättisime end katedraali vastas asuva šampanjapoe laudade ümber. Nad ise pakuvad kohapeal joomiseks vaid kahte sorti šampanjat, kuid tegelikult saab väikese korgimaksuga kohapeal tarbida kogu poe valikut. Me otsustasime tol hommikul roosade kasuks ning degusteerisime Charles Heidsiecki Rosé Réserve, Bollinger Rosé ning Deutz Rosé 2009. Bollinger rabas meid kõiki jalust oma punaste metsamarjade maitsega -tugev jõhvikas esireas domineerimas ning samas oli tunda ka kerget vürtsikust. Kindlasti oli see šampanja reisi TOP3 kuuluv elamus.

Oli ilus ja maitseid täis reis, statistika ütleb, et seitse inimest maitsesid ühtekokku 43 erinevat šampanjat. Õppisime ka ühtteist ning järgmine kord ajastame oma reisi paremini, et mitte sattuda Prantsusmaale riigipühade nädalavahetusel ning kindlasti tahaks jõuda Cote des Blancsi küladesse, kuhu paraku seekord ajapuuduse tõttu ei jõudnud. Hetkel siis naudime suve ja sügisel hakkame järgmist reisi planeerima. Mullitavaid elamusi kõikidele!