Bérêche & Fils Brut Réserve

Bérêche perekonna viinamarjakasvatusele panid aluse aastal 1847 vennad Leon ja Albert. Esialgu müüdi suurem osa viinamarjade saagist teistele majadel ning vaid väike osa jäeti enda tarbeks. Täna tegutsevad majas vennad Raphael ja Vincent, kes mõlemad on õppinud koolis veinivalmistamise teadust ning töötanud teistes šampanjamajades õpipoistena. Vennad lõpetasid ametisse asudes kohe umbrohutõrjevahendite ja pestitsiidide kasutamise ning pöörasid maja ökoloogilisele teele viinamarja kasvatamises ning veinivalmistamises. Maja šampanjade stiil on veidi eksootiline ja puuviljane, suhkruid lisatakse minimaalselt, ei kasutata malolaktilist fermentatsiooni ning julgelt kasutatakse tammevaate. R.Juhlini hinnangul on tegemist 4 tärni majaga (max 5).

Koostises on kasutatud Chardonnay, Pinot Noir ja Meunier viinamarju võrdses koguses.

Pudel oli korgitud 07/2019 ning suhkruid lisatud 7g/l kohta.

Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt hallika varjundiga kuldne toon.

Aroom oli täidlane, väga küps, tunda oli röstitud saia, küpseid õunu ja virsikuid.

Maitsebuketi alguses oli tunda hapet ja õunu, hästi elava ja nobeda iseloomuga jook, keskmaitses ilmusid küpsed noodid. Šampanja oli külluslikult võikreemine, tulvil puuvilju ja rikkalikult koorene. Suhu jäi kauaks kreemine ümar maitse, hape oli tagasihoidlik, kuid siiski olemas. Jook oli lopsakas ja suurepärases tasakaalus, kus iga maitse- ja lõhnanüanss oli täpselt paigas. Ülimaitsev ja igati nauditav šampanja!

Laurent Lequart Millésime 2008

Laurent Lequart maja asub Marne oru südames, Passy-Grigny külas, täna toimetab majas perekonna neljas põlvkond. Alates 2019. aastast on maja viinamarjaaiad klassifitseeritud HEV (High Environmental Value) kategooriasse. See akrediteering tunnustab omanike pühendumust keskkonda säästvale kasvatamisele, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeressursse. Selle saavutamiseks kasutatakse vähe väetisi ja enamik töötlemisviise on orgaanilised. Aedu on neil kokku 11 hektarit ning enamikus aedadest kasvab Meunier. Viinamarju pressitakse kohalikus kooperatiivis Dom Caudron, mille liikmeteks on enam kui 60 väikest viinamarjakasvatajat. Laurent Lequarti aastane toodang on kokku 80 000 pudelit.

Šampanjad jaotuvad 4 erinevasse sarja: “Découverte”, “Gourmande”, “Exception by LL” ja “Vintage”. Esimest kolme sarja olen Eesti poelettidel näinud, aastakäikude sarja veel mitte. Mina sain sünnipäevaks “Exception by LL” sarjast 2008. aastakäigu šampanja ning sellest sai meie esimene tutvus Laurent Lequartiga.

Koostises 50% Meunier, 50% Chardonnay, suhkruid on lisatud 5g/l.

Värvus klaasis oli tumekollane (nagu tumedama tooniga merevaik), lausa pruunikas toon.

Aroomis oli tunda õunaveini ja ahjus küpsetatud õunu ning õunakooki.

Maitses tundsime kukekommi ja kuivatatud puuvilju, hästi täidlane ja küps maitsekooslus, hape oli pigem tagasihoidlik ja lõppmaitse oli lühike. Erksust puudus, jook jättis sügava ja täidlase üldmulje ning tundub, et šampanja oli oma parimas konditsioonis. Paljud maja veinid on eelkõige gastronoomilised, mida annab sobitada erinevate roogadega, nii ka see šampanja lausa nõudis oma kõrvale suupisteid pasteedi või külmade lihalõikudega.

Ayala Brut Majeur Extra Age

Tallink on valinud oma laevade ametlikuks šampanjaks Ayala šampanjamaja Brut Majeur Extra Age. Šampanja on valmistatud kolmest viinamarjast, segus on 40% PN, 40% CH ja 20% Meunieri, suhkruid on lisatud 7g/l. Segus on kasutatud 65 erineval põllulapikesel kasvanud viinamarju ning kõik on eraldi vaatides küpsenud viinamarjade ja aastakäikude kaupa.

Värvus oli klaasis kuldkollane särav toon.

Aroom oli kergelt tolmune, mineraalne, aimatava õunasusega ning viigimarjane.

Maitses domineerisid õunad ja aprikoosid, maitse oli võine ja siidine, hape oli tagasihoidlik ja tasakaalukas. Lõppmaitse oli pikk ja kreemine, natuke oli tunda ka kirbeid noote. Šampanja sobib suurepäraselt aperitiiviks või mereandide ja kalaroogade paariliseks.

Eelmistest kogemustest Ayala šampanjadega ning maja ajaloost saate pikemalt lugeda siit.

IMELIST NAISTEPÄEVA!!!

André Clouet “Un jour de 1911…”

André Clouet šampanjamaja tippvein kannab nime Un jour de 1911. Šampanja looja inspiratsiooniks oli vanatädi Jenny poolt keldrisse pea 80-ks aastaks küpsema jäetud šampanjapudelid ning veinimeister andis tolle kuldse ajastu auks šampanjale nimeks “Ühel päeval 1911”. See šampanja on segu erinevatest aastakäikudest, mille vanus on vähemalt 8 aastat, iga kord valmistatakse korraga ainult 1911 pudelit. 

Koostises 100% Pinot Noir, suhkruid lisatud 5g/l. Värvus klaasis oli kuldkollane.

Aroomis oli tunda küpseid puuvilju ja õunu, kuivatatud ploome ja aprikoose, ka väheke suitsuseid noote.

Maitse oli heas tasakaalus, hape kandis väga hästi, hoidis nö selja sirge. Rikkalik maitse, hästi sügav jook täis rosinaid ning lõpus oli tunda ka kergelt mineraalsust.

Herbert Beaufort BdB

Tänasel pidupäeval tutvustan teile vana tuttava Herbert Beauforti šampanjamaja Blanc de Blancs`i Cuvée du Mélomane:

Koostises 100% Chardonnay.

Värvus klaasis oli kuldkollane, hele toon.

Aroomis tundsime sidrunikooki ja sidrunikoort, samuti suvelilli.

Maitses domineeris sidrun, hape oli päris tugev ja otsekohene. Väga värske ja elav jook. Tunda oli rohelisi õunu (Granny Smith), greipfruuti ja vaevuaimatavaid mandleid. Järelmaitse oli pikk ja mineraalne.

Väga hästi sobib see šampanja austrite kaaslaseks või aperitiiviks.

Head vabariigi aastapäeva!!!

Piot-Sévillano BdB Rebelle

Algselt tegeles Piot perekond viinamarjade ja kirsside kasvatamisega, viinamarjad müüdi kõik kokkuostjatele ning kirsid Pariisi turgudele. Emile Piot (1880-1969) otsustas keskenduda ainult viinamarjade kasvatamisele ning tema poeg Alexis (1921-2008) koos oma abikaasa Jeanninega (1923-1967) alustasid šampanja tootmist aastal 1954. Esimesel aastal valmis 500 pudelit Brut Traditioni, millised õnnestus kõik ka ära müüa.

Aasta 1975 abiellus nende tütar Isabelle Nicolas Sévillanoga ning tol ajal oli maja aastane toodang juba 9000 pudelit. Nicolasel puudus viinamarjade kasvatamise ja veinivalmistamise taust ja kogemus, kuid ta läbis mitmeid kursusi ja koolitusi ning õppis äialt šampanjavalmistamise tarkust. Rosé šampanjat toodeti esmakordselt aastal 1978, esimene aastakäigu šampanja nägi ilmavalgust 1982 ja maja lipulaev Prestige toodi turule 1984. Alexi ajal oli aedu kokku 3 hektari, 25 aasta pärast aga oli aedu kokku juba 7,5 hektaril.
Aastal 2007 andsid Nicolas ja Isabelle pereäri üle tütar Christine ja tema abikaasa Vincentile, kes loobusid ajakirjaniku ja veebidisaineri tööst ning õppisid veini valmistama. Noored investeerisid uutesse ja kaasaegsetesse seadmetesse ning see avas võimaluse toota rohkem šampanjat ja laieneda välisturgudele. Aastane kogutoodang on 60000 pudelit, aedu on kokku 8 hektaril, kus 70% kasvab Meunier, 15% Pinot Noir ja 15% Chardonnay ning portfellis on 11 erinevat šampanjat.

Mina maitsesin mõni aeg tagasi Blanc de Blancs Rebelle:

Koostises 100% CH, 10% veinist on hoitud 12 kuud tammevaadis, suhkruid on lisatud 7,2g/l.

Värvus klaasis oli säravalt kuldkollane, aroomis oli tunda nurmenukke ja teisi suviseid lilli, samuti õrnalt mesisust ja metalseid noote.

Maitse poolest oli pigem tegemist täidlasema BdB-ga, hape oli tugev ja kandis hästi läbi maitse, lõpus oli eriti intensiivne. Maitsemeeli hellitasid röstitud sai, aprikoosid ja virsikud. Lõppmaitse oli väga pikk ja kõige kauem on tunda röstiseid nüansse.

Patrick Soutiran Rosé

Patrick Soutiran on väike šampanjamaja Ambonnay külas ning natuke pikemalt saate maja ajaloost ja esimesena maitstud aastakäigu šampanjast saate lugeda siit. Sõbrapäeval avasime sõbraga roosa šampanja, kuidagi tundus, et sel päeval peaks just roosat jooma.

Koostises 90% CH ja 10% punast veini. Suhkruid on lisatud 11-12g/l.

Värvus klaasis valmistas meile esimese üllatuse – see oli sama oranž kui mandariinikoor. Hästi intensiivne ja tugev toon.

Aroomis oli tunda piimhapet ja kollaseid ploome.

Maitse oli järgmine üllatus – nagu hüppaks ajas tagasi lapsepõlve ja jooks punase sõstra moosist tehtud moosivett. Lisaks sõstardele oli ka tunda küpseid ploome, eriti lõpus. Hape oli äärmiselt tagasihoidlik. Täiesti ebatüüpiline šampanja. Kui seda jooki oleks pakutud pimedegustatsioonil, siis mina oleksin küll läinud Champagne maakonnast hästi kaugele.

J.Lassalle Special Club 2008

Esimest korda maitsesime J.Lassale Special Club 2008 veidi enam kui 2 aastat tagasi, 2018. aasta sügisel. Šampanja näitas tookord oma põnevaid iseloomujooni ja omadusi, kuid oli veidi tahuline ja tundus, et vajaks arenemiseks veel veidi aega. Kuna 2008 aasta oli suurepärane aasta ning säilitus potentsiaali tundus joogil olevat, siis tundus mõistlik mõte panna üks pudel paariks aastaks seisma ning vaadata, millises suunas šampanja edasi areneb. Möödunud septembris olin väikesel puhkusel Haapsalus, ilmad olid tookord südasuviselt soojad ning ühel päikeselisel päeval korraldasime õues vana tamme all pikniku ja avasime suupistete kõrvale J.Lassalle Special Club 2008:

Klaasis oli kuldkollane intensiivne sädelev toon, aroomis oli tunda rosinaid ja küpseid aprikoose.

Maitse oli õunane, hape oli tuntav, kuid ei tunginud jõuliselt esile. Joogi keskmaitses oli tunda röstitud seemneid, brioche ja mesisust, maitse lõpp oli kuiv ja täis õunaseemneid. Võrreldes eelmise kogemusega oli jook ümaramaks arenenud, maitsed olid sügavamad ja intensiivsemad, hästi küps üldmulje. Suurepärases konditsioonis jook! Tean, et see veinipood on veel sadama juures alles, kust Lassalle tookord ostsin, aga kas seal ka veel Lassalle on, seda peab kontrollima.

Maja ajaloost ja eelmiste kordade muljetest saate lugeda siit.

Clos du Château de Bligny 6 Cépages Brut Nature

Suur enamus šampanjadest valmistatakse kolmest peamisest viinamarjast ning vahel harva satuvad ette šampanjad, mille segus on kasutatud ülejäänud 4 viinamarja või siis vähemalt osasid neist. Hiljaaegu jõudis Eesti poeriiulitele šampanja, milline on valmistatud kuuest viinamarjast. Valmistajaks on Château de Bligny šampanjamaja (maja ajaloost saate lugeda siit) ning koostises on võrdsetes osades: Chardonnay, Pinot Noir, Meunier, Petit Meslier, Arbane ja Pinot Blanc. Huvitaval kombel on veinimeister valinud tee, et viinamarjad pressitakse ja kääritatakse kõik koos, mitte iga sort eraldi.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane, mullijoad tihedad ja keskmise suurusega.

Aroomis oli kreemisust ja lillelisust, veidike oli tunda mett ja küpseid aprikoose.

Maitse oli hästi kontsentreeritud ja ahjus küpsetatud õuntest tulvil, hape oli tarmukalt tagaplaanil. Jook oli keskmise täidlusega ning üldmulje jäi suhteliselt tagasihoidlik.

Kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega

Eelmisel keerulisel aastal juhtus meeldivaid asju tegelikult palju rohkem kui me mäletame ning üks hea uudis Eesti šampanjasõpradele oli kindlasti see, et Mulligalerii hakkas maale tooma Diebolt-Vallois šampanjamaja toodangut.

Minu esimene kohtumine Diebolt-Valloisi šampanjaga toimus mõned aastad tagasi ning tookord leidsime selle šampanja Soomest. Esmamuljed olid positiivsed ja jõudsime ära oodata nende saabumise Eestisse. Esimese korra muljeid ja maja ajaloost saate veidi pikemalt lugeda siit.

Mulliklubi kohtumisõhtule Diebolt-Valloisi šampanjadega eelmise aasta novembris valisime 4 erinevat jooki ning muljed olid igati meeldivad.

Kuna suur osa maja põldudest asuvad Cote de Blancs`i piirkonnas Cramant ja Cuis külades, siis kasvavad nendel põldudel Chardonnay viinamarjad ning suur osa toodangust ongi Blanc de Blancs šampanjad. Esimesena avasime Blanc de Blancs, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli õunane ja õhuline, tunda oli kriiti ja mineraalseid noote. Maitses tundsime mõrudaid mandleid, õunu loomulikult, ka veidi suitsuseid aroome. Hästi nüansirikas maitse, mitmetahuline ja üllatav. Lõppmaitses oli magusat melonit tunda.

Teisena avasime järgmise Blanc de Blancs Prestige, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroomis oli tunda küpsemaid õunu kui eelmisel, palju sügavam ja küpsem aroom. Ka maitse oli küpsem, tundsime röstiseid noote ja ahjuõunu. Lõppmaitse oli veidi vesine, aga hape kandis piisavalt kaua.

Kolmandaks lasime Rosél end üllatada, koostises 63% PN, 27% CH ja 10% Meunier, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli marjane, tunda oli jõhvikaid ja metsmaasikaid. Maitse oli suhteliselt happeline, aga rikkalikum komponentide poolest kui aroom. Aeg-ajalt tundsime suus toomingamarja tolmusust ja lõpus ka kirbeid pihlakaid. Heas tasakaalus jook, suhteliselt intensiivne, aga mineraalne ja põnev!

Viimasena valasime klaasidesse Millésime 2012 BdB Extra Brut, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Lõhn oli õunane, mahlane, tundsime ka küpseid kollaseid ploome. Maitse oli mitmetahuline ja kihiline, täis röstiseid päevalilleseemneid ja pähkleid. Hape oli väga heas tasakaalus ning kõik maitsed moodustasid kokku ühtse nauditava terviku. Aasta 2012 oli suurepärane aasta just Chardonnay viinamarjade jaoks, nii et tasub mõned pudelid koju varuda ja lasta küpseda ning mõne aasta pärast vaadata kui kaugele šampanja oma arenguga jõudnud on.

Loodetavasti ei jää see kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega viimaseks, sest Mulligalerii valikus on veel kolm võimsat Fleur de Passion aastakäigu šampanjat, nn maja kroonijuveeli, millega ka kindlasti tahaks tutvust teha.

Kokkuvõtteks ütlen, et Diebolt-Vallois veinimeister valmistab nauditavaid šampanjasid, mida on lihtne sobitada õhtusöögil erinevate käikude kõrvale ja siis end hea toidu ja joogiga hellitada. Sest sa oled seda väärt!

Milliseid šampanjasid juua aastal 2021?

Igasugused pingeread ja edetabelid meeldivad inimestele ning aasta lõpus tavaliselt ilmub neid igast valdkonnast, ka veinimaailmast. Kindlasti on selline reastamine subjektiivne ja vägivaldne ja vaieldav, aga põnev lugemine ikkagi. Mulle sattus silma üks šampanjade edetabel, mille on kokku pannud veebileht Champagne Magazine koostöös tastingbook.com-ga. Tabelisse on järjestatud pimedegustatsiooni tulemuste alusel 100 šampanjat aastal 2021 tarbimiseks. Taoline edetabel pandi kokku juba kümnendat korda ning üldise tabeli TOP10 on järgmine:

  1. Taittinger Comtes de Champagne 2008
  2. Laurent-Perrier Grand Siècle No.24
  3. Dom Pérignon 2010
  4. Maison Mumm Cuvée Lalou 2006
  5. Dom Ruinart Blanc de Blancs 2007
  6. Moët & Chandon MCIII 001.14
  7. Louis Roederer Cristal 2012
  8. Rare Champagne Rosé Millésime 2008
  9. Laurent-Perrier Blanc de Blancs Brut Nature
  10. Palmer & Co Vintage 2012

Esikohal on selleks aastaks Taittingeri Comtes de Champagne 2008 ning see peab ikka vägev jook olema. Aasta 2008 oli ulmeliselt hea ning Taittinger oli üks viimaseid maju, kes oma 2008 alles eelmise aasta oktoobris välja tõi. Algselt oli lansseerimine plaanitud kevadesse, aga covid mõjutas ka seda.

Kohal number 5 platseeruva Dom Ruinart Blanc de Blancs 2007 jõime liiga vara ära 😉 eelmisel suvel, aga see oli tõesti nii võimas jook, et me olime pahviks löödud ja segaduses. Väga võimas jook, tekitas maitsjates vastakaid tundeid ning kindla soovi seda veelkord proovida. Tookordsed muljed on kirjas siin.

TOP 10 ainus NV jook on Laurent-Perrier Blanc de Blancs Brut Nature, teises kümnes on juba 3 NV šampanjat: üks Palmer & Co ja kaks Piper-Heidsiecki majast. Aga lisaks üldisele edetabelile on oma TOP10 igale šampanjatüübile, nii et avastamist ja maitsmist jagub tõesti terveks aastaks. Head maitsmist ja avastamist!

Taittinger Comtes de Champagne 2007

Umbes täpselt aasta tagasi sain sünnipäevaks Taittingeri Comtes de Champagne 2007 ning on viimane aeg need muljed paberile panna, sest uus aastakäik 2008 on alates eelmisest sügisest saadaval. Muide esimest korda toodeti Comtes de Champagne 1952. aastal. 2019. aasta mais Helsinki šampanjaüritusel osalesime degustatsioonil, kus pakuti Taittingeri Comtes de Champagne 2007 võrdluseks tavapudelist ja magnumist ning tookordseid muljeid saate lugeda siit.

Comtes de Champagne 2007 segus on kasutatud 5 grand cru külast (Avize, Chouilly, Cramant, Oger, Mesnil-sur-Oger) korjatud viinamarju, 5% veinist on hoitud 3-4 kuud noortes tammevaatides.

Koostises 100% Chardonnay.

Värvus oli helekollane ja mullijoad klaasis olid tihedad.

Aroom oli väga rikkalik ja mitmekülgne: tunda oli võiküpsiseid väga tugevalt, valgeid lilli, mineraalsust, rosinaid, küpseid pirne ja kergelt suitsu.

Maitse oli alguses keelel üllatavalt pehme, hape oli suhtelistelt nõrguke ja tagasihoidlik. Ka maitses oli meie meelest väga palju komponente ning need tekitasid suus kerge segaduse, väga kihvt nüanss oli soolase või maitse. Üldmulje oli täidlane, ümar ja väga rikkalik. Võimas jook ning jään huviga ootama kohtumist super aastakäik 2008-ga!

Minu varasematest kohtumistest Taittingeri šampanjadega ja maja ajaloost saate huvi korral lugeda siit.

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut

Head uut aastat armsad šampanjasõbrad!!! Soovin teile südamest imelisi avastusi uuel aastal, maitsvaid elamusi ja head tervist!!!

Aasta esimese postituse teen Guy Charlemagne šampanjamajast, eelmisel sügisel maitsesime nende üheaia šampanjat Cuvée Les Coulmets.

Guy Charlemagne šampanjamaja asub Côte des Blancsi südames, väikeses külas Mesnil sur Oger. Isalt pojale on veinitarkust edasi antud aastast 1892 ning nad kasutavad tootmiseks ainult enda aedades kasvanud viinamarju. Aastane kogutoodang on 130 000 pudelit ning 70% šampanjast eksporditakse. Aedades kasvab 87% Chardonnay ja ülejäänud alal Pinot Noir. Grand Cru Cuvée valmistamiseks kasutatakse ainult parimate üheaia (single vineyard) viinamarju, aedade keskmine vanus on 42 aastat. Meil õnnestus maitsta:

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut 

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Värvus oli kuldkollane, kergelt tumedate varjunditega.

Aroomis oli tunda küpseid õunu, röstiseid noote, kuivatatud luuvilju, röstitud päevalilleseemneid ja küpseid ploome.

Maitse oli täidlane, hästi jõuline ja tulvil küpseid õunu. Samuti oli tunda küpsiseid ja kooresust. Šampanja sobis ideaalselt kokku kalamarjasaiadega, millele oli rohkelt võid määritud. Lõppmaitse oli pikk ja siidine, pehme, aga samas ka jätkuvalt täidlane. Veinimeister soovitab seda nautida lõhe või foie gras kõrvale, ma kordan, et ka kalamarjaga oli väga maitsev. Hästi eriline ja iseloomuga jook.

Ilusat uut aastat ja põnevaid šampanjaelamusi aastal 2021!

Champagne Francis Orban

Aastal 2020 jõudis Eesti turule uus šampanjamaja Francis Orban. Maja asutas aastal 1929 Léopold Orban väikeses külakeses Leuvrignys, milline asub Marne oru südames, 15 km kaugusel Epernayst. Léopoldi poolt alustatut jätkasid tema poeg Gaëtan ja pojapoeg Pol ning täna toimetab majas neljanda põlvkonna esindaja Francis. Pinnas on sealkandis savi-lubjakivine, mis on eriti hea Meunieri kasvatamiseks ning see mari ongi Francis Orbani aedade staar.

Francis sündis aastal 1980 Reimsis ning kuna mõlemad tema vanemad olid veinivalmistajad, siis oli üsna loogiline, et ka tema läks veiniteadust õppima ning pärast õpingute lõppu asus tööle perekonna ettevõttesse. Aastal 2007 otsustas Francis hakata šampanjat tootma omanimelise brändi alt. Valikus on täna 6 erinevat šampanjat ning 4 neist on valmistatud 100% Meunierist. Täna tutvustan teile kahte Francis Orbani stiilinäidet:

Extra Brut – koostises 100% Meunier, kasutatud on 50% reservveine ja suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Värvus oli klaasis tumekollane, selline tume merevaigu toon. Aroomis olid üleküpsenud viljad, maitses oli väga tugevalt tunda punaseid marju, tamme ja keskmiselt tugevat hapet, üldmulje oli jõuline ja mõru. Tegemist on jõulise veiniga, nii et aperitiiviks on ta minu meelest liiga jõuline, kuid näiteks külmade lihalõikude või veiseliha kõrvale võiks seda serveerida küll.

Brut Prestige – koostises 60% Meunieri ja 40% Chardonnayd. Segus kasutatakse 50% määral reservveine ning suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane kergelt roheka varjundiga. Aroom oli värske, särtsakas, metalne, tunda oli pirne ja õrnalt õuna. Maitse oli hästi lilleline, hape nõrk, lõppmaitse lühike ja vesine kergelt. Klaasis seistes jook soojenes, muutus ümaramaks ja karamellisemaks. Jook sobib hästi aperitiiviks, praetud valge kalaga või vasikaliha lõikudega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist on häid gastronoomilisi šampanjaid tootva majaga, mida tasub erinevate roogadega siduda küll.

Kaunist saabuvat aastavahetust!

Champagne HENRIOT

Majale pani aluse Nicolas Henriot lesk Apolline aastal 1808 ning visa töö tulemusena oli Henriot šampanja õige pea armastatud märjuke mitmes erinevas Euroopa kuningakojas. Aastal 1880 abiellus Paul Henriot kauni nooriku Marie Marguetiga, kelle kaasavara hulka kuulusid ka mõned Chardonnay aiad Côte des Blancs piirkonnas. Sestpeale on perekonna erinevad põlvkonnad majas toimetanud ning oma oskusi lihvinud. 2020. aasta veebruaris asus maja juhi kohale Alice Tétienne, kelle oskused ja teadmised täiendavad Henrioti perekonna kogemusi ning üheskoos on plaanis maja filosoofiat ning nägemust šampanja olemusest ja elamusest edasi arendada.

Henriot šampanjasid oleme ennegi joonud ja kiitnud, mälu värskendamiseks maitsesime ja võrdlesime ühel õhtul erinevaid Signature Cuvée sarja kuuluvat šampanjat:

Blanc de Blancs – maja ise peab seda šampanjat Signature sarja nurgakiviks. Viinamarjad pärinevad nii grand cru kui premier cru aedadest ja segus kasutatakse vähemalt 40% reservveine. Suhkruid on lisatud 8g/l kohta ning väikeses koguses on segule lisatud ka maja tippšampanjat Cuve 38. Aroomis oli jõuliselt tunda hapukapsast, röstiseid noote ja mineraalsust. Joogi värvus klaasis oli tumekollane. Maitses domineeris tugev röstisus, väga tugev kohe, samuti oli tunda küpseid ahjuõunu. Kuigi jook oli jahutatud ja õigel temperatuuril, siis ta oli iseloomult nii tugev, et tundus klaasis veidike soe ja karamellkommine. Väga äge ja kihvt jook, lõi meid oma tugeva iseloomuga kujundlikult pikali. Šampanja kõrvale nautisime lõhe tartari sinepise kastme, hapusaia ja kornišonidega ning kooslus oli lihtsalt suurepärane! Olen ka enne BdB maitsnud ning tookordsega võrreldes oli seekordsele šampanjale oli antud rohkem aega pudelis küpseda ja toonust koguda. Ja see oli talle mõjunud hästi.

Brut Souverain – veinimeister iseloomustab seda jooki kui täpset ja tasakaalukat. Koostises 50% Chardonnay, 45% Pinot Noir ja 5% Meunieri. Segus kasutatakse enam kui 25 erineva aia viinamarju, koguni 30% segust on reservveinid ning ka siia segusse on lisatud veidike tippšampanjat Cuve 38. Kui suur kogus see on ja miks veinimeister seda teeb, ei oska ma täna öelda. Huvitav oleks küsida, et kas tõesti mikrokogus seda šampanjat muudab midagi olulist Souverian jt segus. Aroom oli kergelt jahune, lilleline ja mineraalsus tuli selles joogis palju paremini esile. Veidi oli ka röstisust ja vahvleid. Maitses olid magusad noodid, aprikoosimoos, küpsed aprikoosid ning lõpp oli pähkline. Võrdluses BdB-ga jäi Souverain seekord kaotajaks, ta tundus tagasihoidlikum ja väiksema ambitsiooniga.

Rosé – elegantne ja intensiivne nagu ütleb veinimeister. Koostises 50% Pinot Noir, 10% Meunier ja 40% Chardonnay, reservveine on segus vähemalt 35%. Suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Värvus klaasis oli oranž, aroomis oli tunda punaseid marju (vaarikaid ja maasikaid), natuke piimhapet, küpsiseid ja rösti. Maitses oli kergelt Põltsamaa Kosmose marmelaadi ehk siis punase sõstra marmelaadi ning üldiselt oli maitse ümar, täidlane ja külluslik. Hape oli lõppmaitses tuntav ja mõjus.

Kokkuvõttes võtame mütsi maha Henriot šampanjamaja ees, veinimeister teeb head tööd ning joogid on igati nauditavad! Salute!

André Jacquart Blanc de Blancs Brut Experience

André Jacquart oli maja tänase juhi ja veinimeistri Marie Doyardi emapoolne vanaisa. Marie mõlema vanema perekonnad tegelesid viinamarjakasvatusega: emapoolne suguvõsa tegutses Grand Cru alal paiknevas Mesnil-Sur Oger külas ja isapoolne suguvõsa tegutses Premier Cru alal paiknevas Vertus külas.

1958. aastal tootis André Jacquart oma Mesnil-sur-Ogeri külas paiknevas mõisas esimese pudeli šampanjat. Alates aastast 2004 koliti maja peakontor Vertusesse ning maja asus juhtima perekonna 5. põlvkonna esindaja Marie. Kokku kuulub majale 24 hektarit viinapuuaedu. Nüüd aga lähemalt šampanjast: EXPERIENCE Brut Blanc de Blancs Premier Cru

Koostises 100% Chardonnay, millest 60% on korjatud Vertuse külast ning mahl on käärinud roostevabast terasest mahutites. 40% viinamarjadest on korjatud Mesnil-sur-Ogerist ning mahl on küpsenud burgundia tammevaatides. Suhkruid on lisatud 3-4 g/l kohta.

Šampanja aroom oli võine ja kreemine, ninna jõudis ka röstsaia lõhna. Värvus klaasis oli tumekollane veidi tuhmi varjundiga.

Maitse oli mineraalne, kreemine ja samuti röstiste nootidega. Hape oli päris jõuline, lõppmaitse oli pikk ja tugevalt tammene. Nautisime šampanjat koos röstitud ja marineeritud silmuga ning kooslus oli põnev, sest joogi ja suupiste maitsekomponendid täiendasid üksteist. Silmu maitse iseenesest on paljude jaoks pikantne või üldse vastuvõetamatu, kuid kui silmud maitsevad, siis soovitan küll neid šampanjaga koos nautida.

Nicolas Feuillatte šampanjade degusteerimine

Sel nädalal sattusin esimest korda Tallinnas Aia tänaval asuvasse salongi Biblioteq, kus peamiselt korraldatakse erinevaid üritusi ja kuhu saab vist ka niisama dringile minna. Tol õhtul toimus seal Nicolas Feuillatte šampanjade degustatsioon ning suupisted šampanjade kõrvale valmistas Põhjala catering.

Nicolas Feuillatte asutas oma maja aastal 1971 ning 1986. aastal müüs ta maja CVC-le (Centre Vinicole de Champagne), kuhu kuulub ca 80 kooperatiivi enam kui 5000 viinamarja kasvatajaga ning nad toodavad 7% kogu Champagne maakonna toodangust. Nicolas Feuillatte on enimmüüdud šampanjabränd Prantsusmaal ning maailmas ollakse 5. kohal.

Tervitusjoogiks pakuti Réserve Exclusive Bruti normaalsuurusest pudelist ning esimese käiguna sama šampanjat magnumpudelist. See oli hea õpikunäide sellest, kuidas sama šampanja areneb erinevas tempos erineva suurusega pudelites. Tavapudeli rüübe oli hästi täidlane, röstine ja üleküpsenud puuviljade maiguline. Magnumist välja valatud šampanja aroom oli värskem, elavam, puuviljad olid erksad ja tunda oli apelsinikoort. Maitses oli hape elavam, kergelt karamelline ja tunda oli punaseid marju. Lõppmaitse oli lühike ja klaasis seistes vajus jook üsna kiirelt ära. Šampanja kõrvale pakuti sous vide maisikana, punase sibula tšatni ja kuskusi suupistet. Kokk oli tabanud naelapea pihta, suupiste töötas selle šampanjaga suurepäraselt.

Teine käik oli Grande Réserve Rose Brut koos tuunikala tartari, tomatikonsomee ja avokaadokreemiga. Sellel šampanjal oli jõhvika värvus, aroomis oli tunda barbarissi ja pohli. Maitse oli võrreldes esimese šampanjaga palju otsekohesem, sirgjoonelisem ja vähem nüansirohke. Keskmaitses kerkis esile mõnus jõhvikas ning lõpus jäi suhu kerge tolmumaitse. Tuunikala tartar oli kergelt suitsuse puudutusega ning sobis šampanjaga taaskord väga hästi.

Kolmas käik oli Blanc de Blancs Collection Vintage 2014 koos graavikoha, valge redise, kapsamahla ja ürtidega. Aroom oli hästi sametine, pehme, kergelt magusa noodiga ja ka hapukapsane kergelt. Graavikoha suupiste oli üsna jõuline ja ürtidest rohune, kuid suupiste lõppmaitse ja šampanja mängisid hästi kokku. Ma arvan, et kapsamahl oli selle kokkumängu võti. Šampanja lõppmaitse oli mõnusalt õunane, ka kergelt kirbe õunakoorene. Meie seltskonna hinnangul oli see õhtu parim šampanja.

Õhtu lõpetuseks oli Grand Cru Blanc de Noir 2010 kokku sobitatud lõhe tartari, mango panna cotta ja kaaviariga. Šampanja aroomis oli tunda sügislilli ja üleküpsenud õunu. Maitse oli alguses kergelt idamaine, aasiapärane, hiljem rohkem koorene. Üldmulje oli kahvatu, duett suupiste ja joogi vahel ei kõlanud nii hästi kui eelmistes käikudes. 2010. aasta iseenesest oli ka väga keeruline aasta just Pinot Noirile ja paras väljakutse veinimeistritele. Mõned aastad tagasi maitsesin BdB 2006 ja tookordsed muljed olid väga positiivsed. Ühtegi fotot ma tol õhtul ei teinud, nii et fotosid näha ja eelmiste kordade muljeid saate lugeda siit.

Champagne Salmon

Maja asutajaks on Chaumuzy külas sündinud Michel Salmon, kes nooruses tegeles peamiselt viinamarjade kasvatamisega ning võimaluse korral muudkui aga suurendas oma aedade pindala, ostes kokku erinevaid põllulappe. Oma esimesed 500 pudelit šampanjat valmistas ta aastal 1958. Michel on veel tänagi majas ametist ning abiks on talle tema poeg Olivier (liitus 1980ndatel) ja pojapoeg. Viinamarjaaedu on majal kokku 10 hektaril, millest 85%-l kasvab Meunier. Aja jooksul on veinimeister õppinud aina paremi tundma seda imelist punast viinamarja ning tema iseloomujooni. Salmoni perekond on võtnud oma südameasjaks Meunieri hea maine taastamise ning uhkusega serveeritakse šampanjasõpradele ainult Meunierist valmistatud šampanjasid.

Maja kuulub koos 27 väikese šampanjamajaga ühendusse Club Trésors de Champagne ning Salmoni šampanjad on jaotatud kolme erineva sarja alla: Collection Montgolfier, Collection Meunier ja Collection Club.

Täna tutvustan kahte Salmoni šampanjat, esimesena Collection Montgolfiere Sélection Brut:

Koostises 50% Meunieri, 25% Chardonnay, 25% Pinot Noir. Suhkruid on lisatud päris palju, 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli tumekollane küps toon. Pudel on korgitud 12/12/2019

Aroomis oli esimese hooga tunda pirne ja küpseid õunu, ka kergeid vürtsiseid noote. Avanedes ilmusid tugevamalt röstisus, kuivatatud aprikoosid ja kergelt üleküpsenud melon.

Maitse oli täidlane, ümar ja hästi mahedalt, aga parasjagu röstine. Tunda oli karamelli, õunakooki, melonit, hapet oli joogis tagasihoidlikult. Nautisime seda šampanjat Viljandis kohaliku juustumeistri poolt valmistatud lambapiima juustuga ning jook ja juust sobisid omavahel väga hästi! Meie arvates oli see jook tol hetkel ideaalses konditsioonis. Imemaitsev!

Teisena tutvustan Collection Meunieri sarjast 100% Meunier Brut:

Värvus tumekollane, kergelt isegi pruunikas. Suhkruid on lisatud 7g/l kohta.

Aroomis oli tunda kõrvenõgest, küpseid õunu, aprikoose ja virsikuid. Kui šampanjale klaasis aega andsime, siis jõudsid ninna kuivatatud õunad, suitsused noodid ja karamelli. Päris tühjas klaasis ninaga lõhnu taga ajades tundsime silo ja röstitud leiba. Nii et väga mitmekihilise aroomibuketiga jook.

Maitse oli samuti rikkalik ja tugevalt röstine, alguses oli rohkem tunda luuvilju ja mineraale. Hape oli päris tugev ning püsis sellisena läbi kogu maitse pika ja kirbe alatooniga lõpuni välja.

Kokkuvõttes saan öelda, et veinimeistril on põnev käekiri ning ehk kunagi õnnestub maitsta ka nende Special Clubi šampanjasid, kolmest kahte valmistavad nad 100% Meunierist.

Bauchet Cuvée Origine

Baucheti šampanjamajale pandi alus eelmise sajandi alguses ning pikemalt saab maja ajaloost lugeda siit. Lisaks Tallinki laevadele on võimalik Baucheti maja šampanjasid osta Eestis ka kuivalt maalt ning valikus on 5-6 erinevat jooki. Seekord haarasime väljasõidule ja väikesele soolaleivapeole riiulilt kaasa Cuvée Origine.

Värvus klaasis oli hästi helekollane, peaaegu nähtamatu toon, mullijoad klaasis olid tihedad ja mullid väikesed.

Aroomis domineerisid alguses jõuliselt õunad, pirnid ja lillelisus jäid tarmukalt tahaplaanile. Kui šampanja klaasis aegamööda avanes, siis tõusid esile küpsemad aroomid: õunakook, võitaignast valmistatud küpsised ja röstitud pähklid.

Maitses domineeris samuti õunasus, alguses kirbe õunakoor ja hiljem küpsem õunakook. Värskust oli täpselt parasjagu ning pika lõppmaitse jooksul ilmus veidike suitsust karamelli. Hästi sügisehõnguline šampanja, mis sobis suurepäraselt krabisevate värviliste puulehtedega kaetud päikeselises hoovinurgas nautimiseks. Tasub teinekordki see šampanja poeletilt kaasa haarata, serveerida seda aperitiivina või proovida sobitada näiteks köögiviljagratääni või suvekõrvitsa roogadega.

Imelist sügist kõikidele!

Paul Bara Extra Brut

Kevadise isolatsiooni ajal sattus minu postkasti pakkumine osta Paul Bara šampanjasid ning see üleskutse kõnetas mind, sest esiteks on tegemist väga vahva majaga ning teiseks tuleb maaletoojaid jõudumööda ikka toetada. Paul Baraga oleme kohtunud siin ja seal, tegemist on hinnatud väiketootjaga, kelle veinimeistril on hea vaist ning šampanjades ei ole siiani pidanud pettuma. Varasematest kogemustest saate lugeda siit, kevadel ostetud Extra Bruti võtsime paar nädalat tagasi kaasa Haapsalusse ning nautisime seda imelist jooki ja vananaiste suve ühel õhtul Väikse Viigi ääres. Kus siis veel, kui mitte seal, eks?

Koostises 80% Pinot Noir ja 20% Chardonnay. Suhkruid on lisatud minimaalselt, ainult 2g/l kohta.

Extra Bruti ja Réserve valmistatakse täpselt samast segust, kuid viinamarjad tulevad Extra Bruti jaoks vanematelt viinapuudelt ja parematest aedadest. Veinimeister kasutab segus kuni 50% reservveine.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane.

Aroomis oli jõuliselt tunda tugevamaid lõhnakomponente nagu küpsed aprikoosid, ploomikompott ja õunakook, hästi küpsed noodid. Samuti sai aimu sidrunist, värsketest pirnidest ja pähklitest.

Maitse oli hästi värske ja nooruslikult jõuline, samas ka parasjagu kreemine ja piisavalt elav. Hästi puuviljane, mineraalsus oli eksimatult äratuntav, ka kergelt soolane nüanss. Lõppmaitse oli pikk ja heas tasakaalus. Austritest tundsime selle šampanja kõrvale puudust, koos oleksid nad maitsnud väga hästi. Aga ikkagi oli jook väga nauditav, Paul Bara oma tuntud headuses!