Abel Jobart Brut Millésime 2008

Viis aastat tagasi kevadel tellisime Prantsusmaalt kahe väikese maja šampanjasid ning nende kodusest degusteerimisest sündis üks väga vahva mulliklubi, kellega koos oleme nende aastate jooksul paljude šampanjamajadega tuttavaks saanud ja erinevaid šampanjasid degusteerinud. Ka paljuski tänu sellele klubile Mullimaailm õigupoolest eksisteeribki, sest blogipidaja üksi ei jõuaks kõiki neid šampanjasid osta ega ammugi üksinda ära juua.

Pöördun nüüd tagasi aastasse 2014, kui postipakiga saabusid Prantsusmaalt šampanjad ning ühe neist panin keldrisse küpsema – Champagne Abel Jobart Brut Millésime 2008. Kuna 2008 on väga suure potensiaaliga aastakäik, siis lasin šampanjal 5 aastat küpseda ning sel sügisel proovisime ta ära.

Abel Jobart asutas oma šampanjamaja aastal 1975 ning aastal 2002 võtsid tema 3 poega maja juhtimise isalt üle. Laurent vastutab viinapuuaedade eest, Thierry šampanja valmistamise ja Vincent turunduse eest. Aastane kogutoodang on 60 000 pudelit ning nende šampanjat juuakse lisaks Prantsusmaale ka Jaapanis, Belgias, Inglismaal, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Majale kuulub kokku 13 hektarit viinapuuaedu ning neis kasvab 80% Meunier, 10% Pinot Noir ja 10% Chardonnay. Viinamarju korjatakse käsitsi ning šampanja valmistamiseks kasutatakse ainult oma aedadest pärit viinamarju.

Ja nüüd siis šampanjast lähemalt:

Koostises 70% Meunier, 30% CH, värvus klaasis oli tumekollane.

Aroomist kerkisid esimese hooga ninna küpsed õunad, sügisehõng, silo ja koorene jogurt. Klaasis seistes võimendus õunasus veelgi, ilmusid röstised noodid ja aprikoosid.

Maitse oli hästi küps, alguses domineerisid kuivatatud ploomid. Hapet oli keskmaitses üsna tagasihoidlikult, lõpus ilmusid maitsesse aga sidrunid ja järelmaitse oli päris pikk ja happeline. Huvitaval kombel tundsin ma selles šampanjas saepuru maitset, mitte et ma seda kunagi söönud oleksin, aga õigem on vist öelda, et puutolmu tundsin. Just sellist, mis tekib, kui saagida puid ja sae alla tekib hunnik õrna tolmu. Üldmulje oli täidlane ja ümar, maitsekomponendid olid väga hästi paigas. Olen rahul, et lasin sel šampanjal küpseda ning usun, et tabasin õige hetke selle avamiseks. Väga nauditav kohtumine oli!

 

Champagne E.Jamart Tentation Extra Brut

Pagari ametit pidavast Emilien Jamartist sai viinapuuaedade ja nende juurde kuuluvate ehitiste omanik aastal 1930. Tema isa töötas Moet & Chandoni veinikeldris ning ta oli kirglik ja kogenud veinimaailmas tegutseja. Juhuste kokkulangemise tõttu asutas Emilien 6 aastat hiljem omanimelise šampanjamaja ning temast sai viinamarjakasvataja ja veinimeister. Tema poeg Robert võttis maja juhtimise üle aastal 1954. Maja asub Saint Martin d’Ablois külakeses, majas toimetab täna perekonna neljas põlvkond ja aastane kogutoodang on ca 70 000 pudelit. Šampanjasid turundatakse kolme erineva kollektsiooni alt, minul õnnestus maitsta Exceptional collection sarja stiilinäidet Tentation Extra-Brut.

Koostises 50% PN ja 50% Meunier, suhkruid on lisatud 3,5g/l kohta. Šampanja on settel küpsenud minimaalselt 5 aaastat.

Joogi värvus klaasis oli kuldkollane, särava helgiga.

Aroomis olid küpsed õunad, natuke oli tunda rösti ja õrnalt sidrunikoort.

Maitse oli suitsune, rustikaalne, natuke kirbe ja kõige enam domineerisid küpsed (aga mitte väga magusad) luuviljad. Maitses oli piisavas koguses värskust ja ümarat hapet, lõppmaitse oli päris pikk. Nautisime seda šampanjat koos vasikakarbonaadiga ning nad täiendasid üksteist hästi. Vasikaliha kerge magusus ja šampanja õrn suitsune nüanss moodustasid põneva duo.

PERTOIS-MORISET Cuvée ROS&BLANC Grand Cru Brut NV

Sel kevadel tutvusin Club Trésors de Champagne ühendusse kuuluva šampanjamajaga Petrois-Moriset, lähemalt saab sellest kohtumisest ja majast lugeda siit. Riiast tõin kaasa nende ROS&BLANC šampanja ning kohtumine oli väga maitsev ja elamusterohke.

Koostises 92% CH ja 8% PN, suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Tegemist on 2014. aasta korjega (70% ulatuses, ülejäänud on reservveinid) ning pudeldatud on vein 29.07.2015.

Aroom meenutas esimese hooga vanast ajast mälusopis olevat kodust punasesõstraveini, mis oli tüünelt täis punaseid küpsed marju, rohttaimi, roosilehti ja lillelisust. Väga mitmetahuline aroom!

Maitse oli kreemine ja tuntavalt mineraalne, esile kerkisid pähklid ja virsikud. Lõppmaitse oli väga pikk, mõru ja täis tooreid pihlakamarju.

Nautisime seda šampanjat koos vana cheddar juustuga ning nad sobisid ülihästi. Juustu kreemisus tõi varjust välja maasikad ja pohlad. Šampanja sobib lisaks koos juustuga nautimisele ka partneriks külmadele lihalõikudele, valgest lihast roogadele või magustoitudele nt maasikakoogile.

Bollinger Rosé 2006

Eile oli Global Champagne Day 2019 ning kui keegi on võtnud vaevaks ja kalendrisse välja mõelnud sellise tähtsa päeva, siis tuleb seda loomulikult ka vääriliselt tähistada.

Meie avasime Kievist Eestisse jõudnud Bollinger Rosé 2006, mis oli oma aega ja väärilist sündmust mõnda aega juba oodanud. Juba ainuüksi selle joogi pakend äratab tähelepanu ja imetlust, õnneks nii vorm kui sisu osutusid mõlemad maailmaklassi kuuluvaks. Tegemist on limited editioniga ning see aastakäik on maja ja veinimeistri poolt pühendatud Bollingeri rosé šampanjade auks.

Koostises 72% Pinot Noir, 28% Chardonnay, sh 7% on lisatud punast veini. Kasutatud on ainult 9 erineva aia viinamarju, millest 84% pärineb Grands cru aedadest ja 16% Premier cru aedadest. Suhkruid on lisatud 6g/l kohta ning šampanja on keldris küpsenud enam kui 10 aastat.

Värvus oli särav oranž, hele apelsinikoore toon.

Aroomis oli tunda kuivatatud puuvilju, kohviube, kergelt röstiseid noote ning ka kuivatatud taimi ja lilli. Natuke isegi kriiti ja tolmu. Kui lasime šampanjal klaasis seista ja soojeneda, siis ilmus selgesti tuntav küpse juustu lõhn.

Maitse oli väga heas tasakaalus ja täiuslik, täis küpseid maitseid ja erinevaid nüansse.  Natuke oli tunda mett ja küpseid puuvilju, samal ajal olid kohal ka mandariinid ja kuivatatud tsitrusviljakoorte täidlus. Hape oli viisakalt tagasihoidlik ja tagaplaanil, lõppmaitses eristusid selgelt kibuvitsamarjad.

Ülihea šampanja, kõik oli täpselt balansis ning kooskõlas, super elamus!

 

Kohtumine Bruno Paillardi šampanjadega

Bruno Paillard sündis 1953. aastal Reimsis, tema esivanemad oli viinamarjakasvatajad ja kauplejad ning perekonna ajalugu ulatub aastani 1704. Esiisade eeskujul alustas ka Bruno viinamarjakaupmehena, kuid aastal 1981 tekkis tal soov ise šampanjat valmistama hakata. Ta müüs oma vana Jaguari maha ning asutas ettevõtte. Aastal 1994 ostis Bruno Paillard oma esimese, 3 hektari suuruse viinamarjaaia Oger külakeses Côte des Blancsis. Täna on majal kokku 32 hektarit viinapuuaedu, millest 12 hektarit paiknevad grand cru alal. Oma aedadest saadakse 50-60% vajalikust viinamarjakogusest, ülejäänud ostetakse kokku maja pikaajalistelt partneritelt. Aastal 1983 oli Bruno Paillard esimene, kes hakkas pudeli tagumisele etiketile märkima ümberkorkimise (disgorgement) kuupäeva. Pärast ümberkorkimist lähevad pudelid tagasi keldritesse, kus nad küpsevad veel 5-18 kuud.

Aastal 2007 liitus pere ettevõtmisega ka Bruno tütar Alice Paillard ning täna juhivad nad maja isaga kahasse. Kogutoodangust 75% eksporditakse 30-sse erinevasse riiki ning on suur rõõm, et nende riikide seas on nüüd ka tilluke Eesti!

Bruno Paillardi šampanjad on oma stiililt väga puhta ja klaari maitsega, mineraalsed ja  heas tasakaalus. Šampanjade valmistamisel kasutatakse ainult esimese pressi mahla, iga “cru” käärib eraldi mahutis või vaatides, reservveine lisatakse 25-50%  ning eriti sümpaatne on see, suhkrut lisatakse minimaalselt ning kõik šampanjad on extra brut.

Meie degusteerisime 4 erinevat šampanjat ning nüüd siis nendest ja meie emotsioonidest lähemalt.

Esimene käik oli Blanc de Blancs Grand Cru. Nagu nimigi viitab, siis on koostises ainult Chardonnay viinamarjad, millised kõik on kasvanud grand cru alal. Segus on kasutatud 25 erineva aastakäigu reservveine. Settel on šampanja olnud 4 aastat ja pärast ümberkorkimist veel 10 kuud keldris rahunenud. Värvus klaasis oli hästi hele, valkjaskollane võiks selle tooni kohta öelda. Aroomis oli tunda luuvilju, kergelt sidruneid ja lilli. Maitses tundsime estragoni, aprikoosikivi, mineraalsust ja veidike tsitrusvilju. Hape oli hästi delikaatne, hoidis end varjus, lõppmaitse oli keskmise pikkusega ning kergelt jäi suhu toomingamarja mekk. Väga heas tasakaalus šampanja!

Teisena valasime klaasidesse Dosage Zero, kuhu pole üldse suhkruid juurde lisatud. Jook on settel olnud 3-4 aastat ja hiljem pudelis veel 6 kuud. Selle joogi värvus oli helekollane koos kerge roheka varjundiga. Aroom oli suhteliselt nõrk, veidike kukekommine. Maitse oli alguses üsna äkiline, tunda oli mahlaseid punaseid sõstraid ja hiljem lisandus kreeka pähkel.

Kolmas käik oli Blanc de Blancs 2006. Šampanja on settel olnud 9 (!) aastat ja hiljem veel aasta pudelis küpsenud. Imekauni etiketi on kujundanud Rootsi kunstnik Jockum Nordström. Värvus klaasis oli kuldkollane ning mullijoad olid imepeened. Aroomis oli kuivatatud ploome ja kuivatatud apelsinikoort. Maitse oli erakordne ja äärmiselt huvitav, luuviljane ja üleküpsenud viinamarjad tulid silme ette. Kohati meenutas dessertveini maitset, hästi mineraalne ja kompleksne. Väga kihvt ja eriline šampanja!

Õhtul lõpetasime traditsiooniliselt roosas toonis, Rosé Premiere Cuvée. Koostises peamiselt Pinot Noir, aga veidi on lisatud ka Chardonnayd. Settel on šampanja olnud 3 aastat ja hiljem pudelis veel 5 kuud. Värvus oli õrnalt oranž, aroomis tulid esile pihlakamarjad, punased sõstrad ja õrn sidrun. Maitse oli hästi värske, täis punaseid marju ja mõrudaid noote.

Kohtumine Bruno Paillardi šampanjadega oli tõeliselt nauditav ja elamusterohke ning kindlasti ei jää see meie viimaseks kohtumiseks.

Lanson Extra Age Brut

Lansoni maja ajalugu sai alguse aastal 1760 ning kuni aastani 1976 oli maja sama perekonna kätes. Pikemalt saab ajaloost ja maja arengust lugeda siit. Täna on veinimeistri ametis Hervé Dantan, kes ametisse asudes võttis hoogsamalt kasutusele tammevaadid ja malolaktilist kääritamist kasutab aina vähem.

Lanson Extra Age NV toodi turule aastal 2009 ning segu sisaldab alati kolme erineva aastakäigu veine. Hetkel müügilolev Extra Age koosneb 2004, 2005 ja 2006 aastakäigu veinidest.

Koostises 60% PN ja 40% CH, suhkruid on lisatud 7g/l.

Värvus oli tumeda helgiga kuldkollane.

Aroom oli pärmine ja mesine, tunda oli pärmitainast, küpseid õunud ja mõnusalt küpseid ja mahlaseid pohli.

Maitses oli tunda meekooki, suvist esimest meekärge, hape oli tugev ja stoiline. Lõppmaitse oli väga pikk, lõpus ilmus tugev marjasus. Rühikas ja elav, kergelt kreemise puudutusega, kuid siiski pigem sirgjooneline, marjane ja happest tulvil. Igati nauditav šampanja!

 

 

Gosset Grand Rosé Brut

Gosset maja müüs punast veini juba aastal 1584, tegemist on vanima teadaoleva veinimajaga Champagne piirkonnas. Aastast 1994 kuulub maja Cointreau grupile ning maja tegevust juhib Béatrice Cointreau. Tema juhtimise all kasvas maja kogutoodang 20 aastaga  kahekordseks ning pärast 16 inimpõlve ja 400 aastat Aÿ külas kolis Gosset oma keldrid aastal 2010 Épernaysse. Gosseti šampanjade valmistamisel ei kasutata malolaktilist fermentatsiooni ning noored šampanjad võivad vahel olla väga otsekohased ja teravad ning ei pruugi kõikidele meeldida. Majal on kolm erinevat sarja: Antique, Héritage ja Celebris, meie tegime tutvust esimesse sarja kuuluva Grand Rosé Brutiga:

Koostises 50% CH ja 50% PN, millest 8% on punavein.

Suhkruid on lisatud 8g/l.

Värvus oli väga intensiivne! Lausa võiks öelda, et erkoranž – lõhe ja virsiku segu.

Aroomis domineerisid maasikad, kuid oli tunda ka mõningast lillelisust, punaseid sõstraid ja rohusust.

Maitses tulid esile punased sõstrad ja maasikad. Keskmaitsesse ilmusid pihlakamarjad, hapet oli piisavalt ning lõppmaitse oli pikk ja mahlane. Maitses tervikuna oli heas tasakaalus värskus ja punaste marjade jõulisus, iga maitsenüanss täiendas teist ja ei mänginud üle. Seda šampanjat saab nautida punase kala või grillitud vasikalihaga või hoopiski koos marjamagustoitudega (maasikas, vaarikas). Meie nautiseme seda jooki koos värskete maasikatega ning maitses imehästi!

Mõned aastad tagasi oli mul juhust proovida ka Gosset Grand Millésime 1999, täpsemalt saate tookordsest elamusest lugeda siit.