Alfred Gratien Brut

Alfred Gratieni šampanjad on lõpuks leidnud tee Eestisse ning loodetavasti näeb neid varsti ka poeriiulitel rohkem. Mulle sattusid seekord näppu NV ning 2009. aastakäigu šampanja, kuid kuuldavasti jõuavad varsti siia ka maja tippveinid Cuvée Paradis.

Maja ise asub Épernays ning ajalugu algab aastast 1864, Richard Juhlini sõnul on tegemist 4 tärni majaga ning ka minu senised kogemused kinnitavad maja šampanjade kvaliteeti ja headust. Mõned aastat tagasi Épernays õnnestus maitsta 2000. aastakäigu šampanjat ja veidi hiljem kodumaal BdB aastast 2007.

Täna peatun pikemalt maja visiitkaardil ehk nn entry level šampanjal – Brut NV

Värvus klaasis oli kuldkollane ja mullijoad tihedad.

Aroom oli üsna intensiivne, kus ilmusid lagedale sidrunid, värske või, veidike lillelisust ja küpsised.

Maitse oli puhas ja klaar, mineraalne ja siidine jook. Esile trügisid õunad ja õunaseemned, hape oli päris intensiivne ning tuntavalt kohal ka lõppmaitses, milline oli pikk ja karge.

Kokkuvõtvalt on tegu oma klassis pretensioonitu ja lihtsalt nauditava joogiga, mille nooruslik särtsakus ja hea tasakaal lubavad seda nautida nii aperitiiviks kui ka näiteks külmade kalasuupistetega.

Moussé Fils “L’Or d’Eugène”

Moussé perekond kasvatab Marne jõe orus peamiselt Meunieri viinamarju juba alates aastast 1629, aiad paiknevad kolmes erinevas külas. Viinamarjade kasvatamise teadmist ja kogemust on edasi antud isalt pojale 12 inimpõlve jooksul ning veini valmistama hakati 3 inimpõlve tagasi. Eugène Moussé, kes sündis aastal 1896, otsustas 1920ndatel lisaks viinamarjade kasvatamisele ka ise veini valmistama hakata. Esimene šampanja valmis 1923, esimene pudel müüdi aastal 1926 ning tootmine ja kauplemine kestis teise maailmasõja alguseni. Kahjuks karm sõda nõudis oma ning Eugène ja tema poeg Edmond viidi Saksamaale Neuengamme koonduslaagrisse, kus Eugène aastal 1945 suri. Pojal õnnestus ellu jääda ning ta naases koju, kus seni tegeles maja juhtimisega tema ema Suzanne. Edmond võttis maja juhtimise emalt üle ning pühendus täielikult veinimaja arendamisele, ta oli tohutu veinientusiast ning veini kvaliteedi tõstmine oli tema jaoks väga oluline. Edmond suri aastal 1990 ning andis teatepulga üle oma pojale Jean Marcile. Täna juhib maja Edmondi pojapoeg Cédric, kes töötas enne perekonna ärisse astumist aastaid erinevates veiniregioonides ja -majades. Ta on väga uuendusmeelne ning tema juhtimisel lõpetati aastal 2014 Moussé Filsi majas täielikult sünteetiliste pestitsiidide kasutamine. Moussé Fils šampanjamaja kuulub Club Tresoirs de Champagne ühendusse ning Special Club šampanjat toodavad nad ühena vähestest 100% Meunierist.

Nüüd aga maitstud šampanja juurde, Bottlescoutsi poest ma selle leidsin

Moussé Fils “L’Or d’Eugène Perpetuelle” Blanc de Noirs

Koostises 80% Meunier, 20% Pinot Noir, suhkruid on lisatud 3,5g/l kohta. Reservveinid pärinevad aastatest 2013-2018, pudeldatud on šampanja aprillis 2019 ja korgitud 11/06/2020.

Joogi värvus oli tumekollane, oranžika alatooniga.

Aroom oli intensiivne, jõuline, ümar, eksootiline, tunda oli ploome ja veidike röstisust.

Maitse tundus esimese hooga veidi vesine, meenus lapsepõlves joodud suhkruvesi, veidi hiljem lisandusid õunakook, ploomid, natuke vürtsi ja punaseid marju. Hape oli hästi tagaplaanil ning üldmulje jäi hästi malbe. Aroomi järgi oleks oodanud intensiivsemat maitserünnakut ja iseloomu, väga üllatav BdN.

Champagne J.M.Labryère PARADOXE Blanc de Noirs

Labruyère perekonna ajalugu algab Burgundia piirkonnas aastal 1850 kui Jean-Marie jäi paikseks Les Thorinsis ning nende veiniistandus sai aastal 1924 osaks Moulin-à-Vent apellatsioonist. Mõned põlvkonnad hiljem, aastal 1988, võttis Jean-Pierre Labruyère koos teiste investoritega üle Burgundia tuntud veinimaja Domaine Jacques Prieuri ning aastal 1992 sai temast esimene Burgundia veiniistanduse omanik, kes investeeris raha Bordeaux piirkonda, ostes 18 hektarit veiniaedu Pomerolis (Château Rouget). Aastal 2008 andis ta teatepulga üle oma pojale Edouardile, kes soetas aastatel 2012-2014 kokku 6 hektarit viinapuuaedu Montagne de Reimsi piirkonda ning aastatel 2016-2017 pani aluse šampanjamajale J.M.Labruyère. Nii et kokku on perekonnal 4 erinevat veinimõisa kolmes erinevas piirkonnas.

Nadine Gublin on Domaine Jacques Prieur veinimeister aastast 1990 ja Domaine Labruyère’s alates 2009. Ta on sündinud Champagne maakonnas ning aastal 2012 sai ta pöörduda tagasi oma juurte juurde, asuda tööle Champagne piirkonna viinamarjadega ning luua Champagne J.M. Labruyère. Ta oli esimene naine Prantsusmaal, kes sai 1998 “Aasta veinimeister” (Winemaker of the Year 1998) tiitli.

J.M.Labruère šampanjamajale kuulub kokku 6 hektari Grand Cru viinapuuaedu Verzenay ja Verzy külades. Aedades kasvab 70% Pinot Noir ja 30% Chardonnay. 

Eesti turule on J.M.Labruère šampanjamaja jõudnud üsna hiljuti ning poelettidelt võib leida kolm erinevat šampanjat. Tänu armsale sõbrannale Kairele õnnestus mul eelmisel nädalal maitsta J.M. Labryère PARADOXE Blanc de Noir. Tegemist on šampanjamaja portfelli kõige uuema šampanjaga.

Koostises 100% Pinot Noir, 2014. aasta korje, 20% on kasutatud 2013 aasta reservveine. Pudelisse on jook villitud 01. septembril 2015 ning korgitud 18. juulil 2018. Suhkruid on lisatud 1,6g/l kohta. Kogu see info on kirjas pudeli tagumisel sildil ning see on äärmiselt teretulnud tava, mis annab šampanjasõpradele väga kasulikku informatsiooni.

Värvus klaasis oli kuldkollane justnagu päikesepaistes kõrbeliiv.

Aroom oli hästi täidlane, tunda oli lilli ja kuivatatud puuvilju, nahka, küpseid aprikoose, röstiseid noote ja küpse ploomi aroome. Ääretult sügav ja nüansirohke aroom, mis tõstis ootuse maitse osas päris kõrgele.

Maitse ei petnud meie lootusi. Maitse oli samaaegselt kergelt mineraalne ja soolakas, aga ka kergelt röstine ja tunda oli punaseid metsamarju ning kirsse. Keskmaitses tundsime küpsetatud sidruneid ja parasjagu hapet, samas lõppmaitse oli huvitavalt suitsune. Üliäge ja külluslik šampanja, mis kindlasti ei jäta külmaks kedagi, kes seda proovib.

Blanc de Noirs austajatele võin soovitada ainult üht – kui soovite seda imelist šampanjat proovida, siis peate kiirelt poodi lippama, sest maja andmetel on kogutoodang ainult 3000 pdl.

Kohtumine Salmoni šampanjamajaga

Erakordselt kuum suvi on minu kirjutamise ja muljetejagamise tuhinale veidike pärssivalt mõjunud, kuid mida samm sügise poole, seda enam luban olla aktiivsem ning kogetud muljed kõik siia kirja panna. Sest šampanja nautimisele ning uute muljete otsimisele ja avastamisele mõjuvad soojad ja päikeselised ilmad jällegi suurepäraselt. Eesti on küll väike riik, kuid kui avatud silmadega ringi vaadata, siis leiab šampanjariiulitelt pidevalt midagi uut ja põnevat.

Maikuu alguses kogunes meie pisike mullinaiskond Pelgulinnas ning maitsesime Salmoni šampanjamaja toodangut. See maja on mulle ja paljudele teistelegi ilmselt vana tuttav, vahepeal on vahetunud maaletooja ning Salmoni šampanjat leiab nüüd Mulligaleeri riiulitelt (mulligalerii.ee).

Paari stiilinäidet maja toodangust olen ka varem maitsnud ning tookordsetest muljetest ning vahva maja ajaloost saate pikemalt lugeda siit. Millest ma eelmine kord ei kirjutanud, on see, et šampanjamaja sümboliks on kuumaõhupall ning selle kujutis ilutseb ka paljudel šampanjapudeli etikettidel. Nii õrn sõiduriist, mille juhtimisega igaüks hakkama ei saa ning sama lugu on ju ka šampanja valmistamisega, et teps mitte igaüks ei oska seda imelist jooki teha. Kuna ca 85%-l maja aedadest kasvab Meunieri viinamari, siis ongi nad oma missiooniks võtnud selle viinamarja hea maine taastamise ning veinimeister valmistab julgelt mitut erinevat ainult Meunierist valmistatud šampanjat.

Degustatsiooni avalöögiks oli Cuvèe Sélection Montgolfière Brut, mille koostis on kolme viinamarja segu. Värvus klaasis oli kergelt oranžikas ja tumekollase helgiga. Aroomis oli tunda õunasust ja küpseid noote. Maitses oli lisaks õuntele ka pirne ja luuvilju, hape oli särtsakas ja elav, järelmaitses oli kõvasti särtsu ja sidrunikoort. Heas tasakaalus elava loomuga šampanja!

Teise joogina valasime klaasidesse „Les Catherines“ Millésime 2014 Zero Dosage. Sa püha püss – see šampanja lõi meid oma eripärasusega jalust nõrgaks ning imestust ja kiidusõnu jagus pikalt. Koostises 100% Meunieri, suhkruid lisatud ei ole. Aroom oli mineraalne, mahlane, tunda oli üleküpsenud melonit ja küpseid pirne. Värvus klaasis oli tumekollane. Esmamulje tegi kergelt nõutuks, sest kontrast aroomi ja maitse vahel oli suur, kuid kui jook sai klaasis aega avaneda, siis ühinesid aroom ja maitse üheks täiuslikuks tervikuks. Maitses oli hapet parasjagu, küpseid noote ja kerge vihje ka männipuule. Värske ja mineraalne jook, suurepärane näide veinimeistri oskusest Meunierist imelist jooki valmistada!

Kolmandana avasime maja lipulaeva Spécial Club Millésime 2013 Zero Dosage. Koostises 60% Chardonnay, 40% Pinot Noir, suhkruid lisatud ei ole. Värvus klaasis oli helekollane, aroom oli delikaatne ja peen. Nii aroomis kui maitses oli tunda õuna, mineraalsust, virsikuid ja lilli. Hästi mitmekihiline šampanja, mis on nii nauditav, et mõtted lähevad rändama ja ühtäkki avastad end hoopiski Champagne maakonnast…. Special Club oli kindlasti meie õhtu üks lemmikuid, väga heas tasakaalus, peen ja elegantne šampanja!

Järgmine šampanja oli taas midagi väga erilist, Cuvée A.S. (A. Salmon ) Brut. Koostises 50% Chardonnayd ja 50% Pinot Noir, suhkruid lisatud 7g/l kohta. Mõlemat baasveini on hoitud tammevaatides vastavalt 20 ja 8 kuud. Aroomis oli tunda lillelisust ja aprikoose, maitse oli röstine, koorene, küps, rikkalik ja võine, tunda oli küpsiseid ja pähkleid. Hästi kompleksne ja keeruka struktuuriga šampanja, mis sobib hästi tummisemate ja võiste/kooreste roogade kaaslaseks.

Õhtu lõpetasime kahe 100% Meunierist valmistatud šampanjaga. Kõigepealt Cuvée 100% Meunier Brut ja seejärel Cuvée Rosé 100% Meunier Brut. Niisiis mõlemad on valmistatud 100% Meunierist ja suhkruid on lisatud 7g/l kohta. Brut oli aroomilt õunane ja tulvil erinevaid puuvilju sh ka ananassi, lisaks oli tunda ka kukekommi noote. Maitses oli mandleid ja karamelli, veidike mett, mineraalseid noote ja luuvilju. Hape oli läbivalt tuntav ja heas tasakaalus.

Rosés oli ootuspäraselt tunda rohkesti mahlaseid punaseid marju – maasikaid ja punaseid sõstraid, aga ka sidrunikoort õrnalt ja lillelisust. Maitses olid samuti punased marjad, veidike rösti, kuid ka tsitrusvilju ja üleküpsenud pirne.

Mõlemad šampanjad olid taaskord head näited veinimeistri kutsemeisterlikkusest, mida kõike võib Meunierist hea tahtmise ja lihvitud oskustega valmistada. Salmoni maja on väärikas ja hästi eripalgelise šampanjavalikuga, nii et šampanjasõpradel tasub proovida ning oma lemmik välja valida!

Bérêche & Fils Brut Réserve

Bérêche perekonna viinamarjakasvatusele panid aluse aastal 1847 vennad Leon ja Albert. Esialgu müüdi suurem osa viinamarjade saagist teistele majadel ning vaid väike osa jäeti enda tarbeks. Täna tegutsevad majas vennad Raphael ja Vincent, kes mõlemad on õppinud koolis veinivalmistamise teadust ning töötanud teistes šampanjamajades õpipoistena. Vennad lõpetasid ametisse asudes kohe umbrohutõrjevahendite ja pestitsiidide kasutamise ning pöörasid maja ökoloogilisele teele viinamarja kasvatamises ning veinivalmistamises. Maja šampanjade stiil on veidi eksootiline ja puuviljane, suhkruid lisatakse minimaalselt, ei kasutata malolaktilist fermentatsiooni ning julgelt kasutatakse tammevaate. R.Juhlini hinnangul on tegemist 4 tärni majaga (max 5).

Koostises on kasutatud Chardonnay, Pinot Noir ja Meunier viinamarju võrdses koguses.

Pudel oli korgitud 07/2019 ning suhkruid lisatud 7g/l kohta.

Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt hallika varjundiga kuldne toon.

Aroom oli täidlane, väga küps, tunda oli röstitud saia, küpseid õunu ja virsikuid.

Maitsebuketi alguses oli tunda hapet ja õunu, hästi elava ja nobeda iseloomuga jook, keskmaitses ilmusid küpsed noodid. Šampanja oli külluslikult võikreemine, tulvil puuvilju ja rikkalikult koorene. Suhu jäi kauaks kreemine ümar maitse, hape oli tagasihoidlik, kuid siiski olemas. Jook oli lopsakas ja suurepärases tasakaalus, kus iga maitse- ja lõhnanüanss oli täpselt paigas. Ülimaitsev ja igati nauditav šampanja!

Laurent Lequart Millésime 2008

Laurent Lequart maja asub Marne oru südames, Passy-Grigny külas, täna toimetab majas perekonna neljas põlvkond. Alates 2019. aastast on maja viinamarjaaiad klassifitseeritud HEV (High Environmental Value) kategooriasse. See akrediteering tunnustab omanike pühendumust keskkonda säästvale kasvatamisele, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeressursse. Selle saavutamiseks kasutatakse vähe väetisi ja enamik töötlemisviise on orgaanilised. Aedu on neil kokku 11 hektarit ning enamikus aedadest kasvab Meunier. Viinamarju pressitakse kohalikus kooperatiivis Dom Caudron, mille liikmeteks on enam kui 60 väikest viinamarjakasvatajat. Laurent Lequarti aastane toodang on kokku 80 000 pudelit.

Šampanjad jaotuvad 4 erinevasse sarja: “Découverte”, “Gourmande”, “Exception by LL” ja “Vintage”. Esimest kolme sarja olen Eesti poelettidel näinud, aastakäikude sarja veel mitte. Mina sain sünnipäevaks “Exception by LL” sarjast 2008. aastakäigu šampanja ning sellest sai meie esimene tutvus Laurent Lequartiga.

Koostises 50% Meunier, 50% Chardonnay, suhkruid on lisatud 5g/l.

Värvus klaasis oli tumekollane (nagu tumedama tooniga merevaik), lausa pruunikas toon.

Aroomis oli tunda õunaveini ja ahjus küpsetatud õunu ning õunakooki.

Maitses tundsime kukekommi ja kuivatatud puuvilju, hästi täidlane ja küps maitsekooslus, hape oli pigem tagasihoidlik ja lõppmaitse oli lühike. Erksust puudus, jook jättis sügava ja täidlase üldmulje ning tundub, et šampanja oli oma parimas konditsioonis. Paljud maja veinid on eelkõige gastronoomilised, mida annab sobitada erinevate roogadega, nii ka see šampanja lausa nõudis oma kõrvale suupisteid pasteedi või külmade lihalõikudega.

Ayala Brut Majeur Extra Age

Tallink on valinud oma laevade ametlikuks šampanjaks Ayala šampanjamaja Brut Majeur Extra Age. Šampanja on valmistatud kolmest viinamarjast, segus on 40% PN, 40% CH ja 20% Meunieri, suhkruid on lisatud 7g/l. Segus on kasutatud 65 erineval põllulapikesel kasvanud viinamarju ning kõik on eraldi vaatides küpsenud viinamarjade ja aastakäikude kaupa.

Värvus oli klaasis kuldkollane särav toon.

Aroom oli kergelt tolmune, mineraalne, aimatava õunasusega ning viigimarjane.

Maitses domineerisid õunad ja aprikoosid, maitse oli võine ja siidine, hape oli tagasihoidlik ja tasakaalukas. Lõppmaitse oli pikk ja kreemine, natuke oli tunda ka kirbeid noote. Šampanja sobib suurepäraselt aperitiiviks või mereandide ja kalaroogade paariliseks.

Eelmistest kogemustest Ayala šampanjadega ning maja ajaloost saate pikemalt lugeda siit.

IMELIST NAISTEPÄEVA!!!

André Clouet “Un jour de 1911…”

André Clouet šampanjamaja tippvein kannab nime Un jour de 1911. Šampanja looja inspiratsiooniks oli vanatädi Jenny poolt keldrisse pea 80-ks aastaks küpsema jäetud šampanjapudelid ning veinimeister andis tolle kuldse ajastu auks šampanjale nimeks “Ühel päeval 1911”. See šampanja on segu erinevatest aastakäikudest, mille vanus on vähemalt 8 aastat, iga kord valmistatakse korraga ainult 1911 pudelit. 

Koostises 100% Pinot Noir, suhkruid lisatud 5g/l. Värvus klaasis oli kuldkollane.

Aroomis oli tunda küpseid puuvilju ja õunu, kuivatatud ploome ja aprikoose, ka väheke suitsuseid noote.

Maitse oli heas tasakaalus, hape kandis väga hästi, hoidis nö selja sirge. Rikkalik maitse, hästi sügav jook täis rosinaid ning lõpus oli tunda ka kergelt mineraalsust.

Herbert Beaufort BdB

Tänasel pidupäeval tutvustan teile vana tuttava Herbert Beauforti šampanjamaja Blanc de Blancs`i Cuvée du Mélomane:

Koostises 100% Chardonnay.

Värvus klaasis oli kuldkollane, hele toon.

Aroomis tundsime sidrunikooki ja sidrunikoort, samuti suvelilli.

Maitses domineeris sidrun, hape oli päris tugev ja otsekohene. Väga värske ja elav jook. Tunda oli rohelisi õunu (Granny Smith), greipfruuti ja vaevuaimatavaid mandleid. Järelmaitse oli pikk ja mineraalne.

Väga hästi sobib see šampanja austrite kaaslaseks või aperitiiviks.

Head vabariigi aastapäeva!!!

Piot-Sévillano BdB Rebelle

Algselt tegeles Piot perekond viinamarjade ja kirsside kasvatamisega, viinamarjad müüdi kõik kokkuostjatele ning kirsid Pariisi turgudele. Emile Piot (1880-1969) otsustas keskenduda ainult viinamarjade kasvatamisele ning tema poeg Alexis (1921-2008) koos oma abikaasa Jeanninega (1923-1967) alustasid šampanja tootmist aastal 1954. Esimesel aastal valmis 500 pudelit Brut Traditioni, millised õnnestus kõik ka ära müüa.

Aasta 1975 abiellus nende tütar Isabelle Nicolas Sévillanoga ning tol ajal oli maja aastane toodang juba 9000 pudelit. Nicolasel puudus viinamarjade kasvatamise ja veinivalmistamise taust ja kogemus, kuid ta läbis mitmeid kursusi ja koolitusi ning õppis äialt šampanjavalmistamise tarkust. Rosé šampanjat toodeti esmakordselt aastal 1978, esimene aastakäigu šampanja nägi ilmavalgust 1982 ja maja lipulaev Prestige toodi turule 1984. Alexi ajal oli aedu kokku 3 hektari, 25 aasta pärast aga oli aedu kokku juba 7,5 hektaril.
Aastal 2007 andsid Nicolas ja Isabelle pereäri üle tütar Christine ja tema abikaasa Vincentile, kes loobusid ajakirjaniku ja veebidisaineri tööst ning õppisid veini valmistama. Noored investeerisid uutesse ja kaasaegsetesse seadmetesse ning see avas võimaluse toota rohkem šampanjat ja laieneda välisturgudele. Aastane kogutoodang on 60000 pudelit, aedu on kokku 8 hektaril, kus 70% kasvab Meunier, 15% Pinot Noir ja 15% Chardonnay ning portfellis on 11 erinevat šampanjat.

Mina maitsesin mõni aeg tagasi Blanc de Blancs Rebelle:

Koostises 100% CH, 10% veinist on hoitud 12 kuud tammevaadis, suhkruid on lisatud 7,2g/l.

Värvus klaasis oli säravalt kuldkollane, aroomis oli tunda nurmenukke ja teisi suviseid lilli, samuti õrnalt mesisust ja metalseid noote.

Maitse poolest oli pigem tegemist täidlasema BdB-ga, hape oli tugev ja kandis hästi läbi maitse, lõpus oli eriti intensiivne. Maitsemeeli hellitasid röstitud sai, aprikoosid ja virsikud. Lõppmaitse oli väga pikk ja kõige kauem on tunda röstiseid nüansse.

Patrick Soutiran Rosé

Patrick Soutiran on väike šampanjamaja Ambonnay külas ning natuke pikemalt saate maja ajaloost ja esimesena maitstud aastakäigu šampanjast saate lugeda siit. Sõbrapäeval avasime sõbraga roosa šampanja, kuidagi tundus, et sel päeval peaks just roosat jooma.

Koostises 90% CH ja 10% punast veini. Suhkruid on lisatud 11-12g/l.

Värvus klaasis valmistas meile esimese üllatuse – see oli sama oranž kui mandariinikoor. Hästi intensiivne ja tugev toon.

Aroomis oli tunda piimhapet ja kollaseid ploome.

Maitse oli järgmine üllatus – nagu hüppaks ajas tagasi lapsepõlve ja jooks punase sõstra moosist tehtud moosivett. Lisaks sõstardele oli ka tunda küpseid ploome, eriti lõpus. Hape oli äärmiselt tagasihoidlik. Täiesti ebatüüpiline šampanja. Kui seda jooki oleks pakutud pimedegustatsioonil, siis mina oleksin küll läinud Champagne maakonnast hästi kaugele.

J.Lassalle Special Club 2008

Esimest korda maitsesime J.Lassale Special Club 2008 veidi enam kui 2 aastat tagasi, 2018. aasta sügisel. Šampanja näitas tookord oma põnevaid iseloomujooni ja omadusi, kuid oli veidi tahuline ja tundus, et vajaks arenemiseks veel veidi aega. Kuna 2008 aasta oli suurepärane aasta ning säilitus potentsiaali tundus joogil olevat, siis tundus mõistlik mõte panna üks pudel paariks aastaks seisma ning vaadata, millises suunas šampanja edasi areneb. Möödunud septembris olin väikesel puhkusel Haapsalus, ilmad olid tookord südasuviselt soojad ning ühel päikeselisel päeval korraldasime õues vana tamme all pikniku ja avasime suupistete kõrvale J.Lassalle Special Club 2008:

Klaasis oli kuldkollane intensiivne sädelev toon, aroomis oli tunda rosinaid ja küpseid aprikoose.

Maitse oli õunane, hape oli tuntav, kuid ei tunginud jõuliselt esile. Joogi keskmaitses oli tunda röstitud seemneid, brioche ja mesisust, maitse lõpp oli kuiv ja täis õunaseemneid. Võrreldes eelmise kogemusega oli jook ümaramaks arenenud, maitsed olid sügavamad ja intensiivsemad, hästi küps üldmulje. Suurepärases konditsioonis jook! Tean, et see veinipood on veel sadama juures alles, kust Lassalle tookord ostsin, aga kas seal ka veel Lassalle on, seda peab kontrollima.

Maja ajaloost ja eelmiste kordade muljetest saate lugeda siit.

Clos du Château de Bligny 6 Cépages Brut Nature

Suur enamus šampanjadest valmistatakse kolmest peamisest viinamarjast ning vahel harva satuvad ette šampanjad, mille segus on kasutatud ülejäänud 4 viinamarja või siis vähemalt osasid neist. Hiljaaegu jõudis Eesti poeriiulitele šampanja, milline on valmistatud kuuest viinamarjast. Valmistajaks on Château de Bligny šampanjamaja (maja ajaloost saate lugeda siit) ning koostises on võrdsetes osades: Chardonnay, Pinot Noir, Meunier, Petit Meslier, Arbane ja Pinot Blanc. Huvitaval kombel on veinimeister valinud tee, et viinamarjad pressitakse ja kääritatakse kõik koos, mitte iga sort eraldi.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane, mullijoad tihedad ja keskmise suurusega.

Aroomis oli kreemisust ja lillelisust, veidike oli tunda mett ja küpseid aprikoose.

Maitse oli hästi kontsentreeritud ja ahjus küpsetatud õuntest tulvil, hape oli tarmukalt tagaplaanil. Jook oli keskmise täidlusega ning üldmulje jäi suhteliselt tagasihoidlik.

Kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega

Eelmisel keerulisel aastal juhtus meeldivaid asju tegelikult palju rohkem kui me mäletame ning üks hea uudis Eesti šampanjasõpradele oli kindlasti see, et Mulligalerii hakkas maale tooma Diebolt-Vallois šampanjamaja toodangut.

Minu esimene kohtumine Diebolt-Valloisi šampanjaga toimus mõned aastad tagasi ning tookord leidsime selle šampanja Soomest. Esmamuljed olid positiivsed ja jõudsime ära oodata nende saabumise Eestisse. Esimese korra muljeid ja maja ajaloost saate veidi pikemalt lugeda siit.

Mulliklubi kohtumisõhtule Diebolt-Valloisi šampanjadega eelmise aasta novembris valisime 4 erinevat jooki ning muljed olid igati meeldivad.

Kuna suur osa maja põldudest asuvad Cote de Blancs`i piirkonnas Cramant ja Cuis külades, siis kasvavad nendel põldudel Chardonnay viinamarjad ning suur osa toodangust ongi Blanc de Blancs šampanjad. Esimesena avasime Blanc de Blancs, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli õunane ja õhuline, tunda oli kriiti ja mineraalseid noote. Maitses tundsime mõrudaid mandleid, õunu loomulikult, ka veidi suitsuseid aroome. Hästi nüansirikas maitse, mitmetahuline ja üllatav. Lõppmaitses oli magusat melonit tunda.

Teisena avasime järgmise Blanc de Blancs Prestige, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroomis oli tunda küpsemaid õunu kui eelmisel, palju sügavam ja küpsem aroom. Ka maitse oli küpsem, tundsime röstiseid noote ja ahjuõunu. Lõppmaitse oli veidi vesine, aga hape kandis piisavalt kaua.

Kolmandaks lasime Rosél end üllatada, koostises 63% PN, 27% CH ja 10% Meunier, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli marjane, tunda oli jõhvikaid ja metsmaasikaid. Maitse oli suhteliselt happeline, aga rikkalikum komponentide poolest kui aroom. Aeg-ajalt tundsime suus toomingamarja tolmusust ja lõpus ka kirbeid pihlakaid. Heas tasakaalus jook, suhteliselt intensiivne, aga mineraalne ja põnev!

Viimasena valasime klaasidesse Millésime 2012 BdB Extra Brut, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Lõhn oli õunane, mahlane, tundsime ka küpseid kollaseid ploome. Maitse oli mitmetahuline ja kihiline, täis röstiseid päevalilleseemneid ja pähkleid. Hape oli väga heas tasakaalus ning kõik maitsed moodustasid kokku ühtse nauditava terviku. Aasta 2012 oli suurepärane aasta just Chardonnay viinamarjade jaoks, nii et tasub mõned pudelid koju varuda ja lasta küpseda ning mõne aasta pärast vaadata kui kaugele šampanja oma arenguga jõudnud on.

Loodetavasti ei jää see kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega viimaseks, sest Mulligalerii valikus on veel kolm võimsat Fleur de Passion aastakäigu šampanjat, nn maja kroonijuveeli, millega ka kindlasti tahaks tutvust teha.

Kokkuvõtteks ütlen, et Diebolt-Vallois veinimeister valmistab nauditavaid šampanjasid, mida on lihtne sobitada õhtusöögil erinevate käikude kõrvale ja siis end hea toidu ja joogiga hellitada. Sest sa oled seda väärt!

Milliseid šampanjasid juua aastal 2021?

Igasugused pingeread ja edetabelid meeldivad inimestele ning aasta lõpus tavaliselt ilmub neid igast valdkonnast, ka veinimaailmast. Kindlasti on selline reastamine subjektiivne ja vägivaldne ja vaieldav, aga põnev lugemine ikkagi. Mulle sattus silma üks šampanjade edetabel, mille on kokku pannud veebileht Champagne Magazine koostöös tastingbook.com-ga. Tabelisse on järjestatud pimedegustatsiooni tulemuste alusel 100 šampanjat aastal 2021 tarbimiseks. Taoline edetabel pandi kokku juba kümnendat korda ning üldise tabeli TOP10 on järgmine:

  1. Taittinger Comtes de Champagne 2008
  2. Laurent-Perrier Grand Siècle No.24
  3. Dom Pérignon 2010
  4. Maison Mumm Cuvée Lalou 2006
  5. Dom Ruinart Blanc de Blancs 2007
  6. Moët & Chandon MCIII 001.14
  7. Louis Roederer Cristal 2012
  8. Rare Champagne Rosé Millésime 2008
  9. Laurent-Perrier Blanc de Blancs Brut Nature
  10. Palmer & Co Vintage 2012

Esikohal on selleks aastaks Taittingeri Comtes de Champagne 2008 ning see peab ikka vägev jook olema. Aasta 2008 oli ulmeliselt hea ning Taittinger oli üks viimaseid maju, kes oma 2008 alles eelmise aasta oktoobris välja tõi. Algselt oli lansseerimine plaanitud kevadesse, aga covid mõjutas ka seda.

Kohal number 5 platseeruva Dom Ruinart Blanc de Blancs 2007 jõime liiga vara ära 😉 eelmisel suvel, aga see oli tõesti nii võimas jook, et me olime pahviks löödud ja segaduses. Väga võimas jook, tekitas maitsjates vastakaid tundeid ning kindla soovi seda veelkord proovida. Tookordsed muljed on kirjas siin.

TOP 10 ainus NV jook on Laurent-Perrier Blanc de Blancs Brut Nature, teises kümnes on juba 3 NV šampanjat: üks Palmer & Co ja kaks Piper-Heidsiecki majast. Aga lisaks üldisele edetabelile on oma TOP10 igale šampanjatüübile, nii et avastamist ja maitsmist jagub tõesti terveks aastaks. Head maitsmist ja avastamist!

Taittinger Comtes de Champagne 2007

Umbes täpselt aasta tagasi sain sünnipäevaks Taittingeri Comtes de Champagne 2007 ning on viimane aeg need muljed paberile panna, sest uus aastakäik 2008 on alates eelmisest sügisest saadaval. Muide esimest korda toodeti Comtes de Champagne 1952. aastal. 2019. aasta mais Helsinki šampanjaüritusel osalesime degustatsioonil, kus pakuti Taittingeri Comtes de Champagne 2007 võrdluseks tavapudelist ja magnumist ning tookordseid muljeid saate lugeda siit.

Comtes de Champagne 2007 segus on kasutatud 5 grand cru külast (Avize, Chouilly, Cramant, Oger, Mesnil-sur-Oger) korjatud viinamarju, 5% veinist on hoitud 3-4 kuud noortes tammevaatides.

Koostises 100% Chardonnay.

Värvus oli helekollane ja mullijoad klaasis olid tihedad.

Aroom oli väga rikkalik ja mitmekülgne: tunda oli võiküpsiseid väga tugevalt, valgeid lilli, mineraalsust, rosinaid, küpseid pirne ja kergelt suitsu.

Maitse oli alguses keelel üllatavalt pehme, hape oli suhtelistelt nõrguke ja tagasihoidlik. Ka maitses oli meie meelest väga palju komponente ning need tekitasid suus kerge segaduse, väga kihvt nüanss oli soolase või maitse. Üldmulje oli täidlane, ümar ja väga rikkalik. Võimas jook ning jään huviga ootama kohtumist super aastakäik 2008-ga!

Minu varasematest kohtumistest Taittingeri šampanjadega ja maja ajaloost saate huvi korral lugeda siit.

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut

Head uut aastat armsad šampanjasõbrad!!! Soovin teile südamest imelisi avastusi uuel aastal, maitsvaid elamusi ja head tervist!!!

Aasta esimese postituse teen Guy Charlemagne šampanjamajast, eelmisel sügisel maitsesime nende üheaia šampanjat Cuvée Les Coulmets.

Guy Charlemagne šampanjamaja asub Côte des Blancsi südames, väikeses külas Mesnil sur Oger. Isalt pojale on veinitarkust edasi antud aastast 1892 ning nad kasutavad tootmiseks ainult enda aedades kasvanud viinamarju. Aastane kogutoodang on 130 000 pudelit ning 70% šampanjast eksporditakse. Aedades kasvab 87% Chardonnay ja ülejäänud alal Pinot Noir. Grand Cru Cuvée valmistamiseks kasutatakse ainult parimate üheaia (single vineyard) viinamarju, aedade keskmine vanus on 42 aastat. Meil õnnestus maitsta:

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut 

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Värvus oli kuldkollane, kergelt tumedate varjunditega.

Aroomis oli tunda küpseid õunu, röstiseid noote, kuivatatud luuvilju, röstitud päevalilleseemneid ja küpseid ploome.

Maitse oli täidlane, hästi jõuline ja tulvil küpseid õunu. Samuti oli tunda küpsiseid ja kooresust. Šampanja sobis ideaalselt kokku kalamarjasaiadega, millele oli rohkelt võid määritud. Lõppmaitse oli pikk ja siidine, pehme, aga samas ka jätkuvalt täidlane. Veinimeister soovitab seda nautida lõhe või foie gras kõrvale, ma kordan, et ka kalamarjaga oli väga maitsev. Hästi eriline ja iseloomuga jook.

Ilusat uut aastat ja põnevaid šampanjaelamusi aastal 2021!

Champagne Francis Orban

Aastal 2020 jõudis Eesti turule uus šampanjamaja Francis Orban. Maja asutas aastal 1929 Léopold Orban väikeses külakeses Leuvrignys, milline asub Marne oru südames, 15 km kaugusel Epernayst. Léopoldi poolt alustatut jätkasid tema poeg Gaëtan ja pojapoeg Pol ning täna toimetab majas neljanda põlvkonna esindaja Francis. Pinnas on sealkandis savi-lubjakivine, mis on eriti hea Meunieri kasvatamiseks ning see mari ongi Francis Orbani aedade staar.

Francis sündis aastal 1980 Reimsis ning kuna mõlemad tema vanemad olid veinivalmistajad, siis oli üsna loogiline, et ka tema läks veiniteadust õppima ning pärast õpingute lõppu asus tööle perekonna ettevõttesse. Aastal 2007 otsustas Francis hakata šampanjat tootma omanimelise brändi alt. Valikus on täna 6 erinevat šampanjat ning 4 neist on valmistatud 100% Meunierist. Täna tutvustan teile kahte Francis Orbani stiilinäidet:

Extra Brut – koostises 100% Meunier, kasutatud on 50% reservveine ja suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Värvus oli klaasis tumekollane, selline tume merevaigu toon. Aroomis olid üleküpsenud viljad, maitses oli väga tugevalt tunda punaseid marju, tamme ja keskmiselt tugevat hapet, üldmulje oli jõuline ja mõru. Tegemist on jõulise veiniga, nii et aperitiiviks on ta minu meelest liiga jõuline, kuid näiteks külmade lihalõikude või veiseliha kõrvale võiks seda serveerida küll.

Brut Prestige – koostises 60% Meunieri ja 40% Chardonnayd. Segus kasutatakse 50% määral reservveine ning suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane kergelt roheka varjundiga. Aroom oli värske, särtsakas, metalne, tunda oli pirne ja õrnalt õuna. Maitse oli hästi lilleline, hape nõrk, lõppmaitse lühike ja vesine kergelt. Klaasis seistes jook soojenes, muutus ümaramaks ja karamellisemaks. Jook sobib hästi aperitiiviks, praetud valge kalaga või vasikaliha lõikudega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist on häid gastronoomilisi šampanjaid tootva majaga, mida tasub erinevate roogadega siduda küll.

Kaunist saabuvat aastavahetust!

Champagne HENRIOT

Majale pani aluse Nicolas Henriot lesk Apolline aastal 1808 ning visa töö tulemusena oli Henriot šampanja õige pea armastatud märjuke mitmes erinevas Euroopa kuningakojas. Aastal 1880 abiellus Paul Henriot kauni nooriku Marie Marguetiga, kelle kaasavara hulka kuulusid ka mõned Chardonnay aiad Côte des Blancs piirkonnas. Sestpeale on perekonna erinevad põlvkonnad majas toimetanud ning oma oskusi lihvinud. 2020. aasta veebruaris asus maja juhi kohale Alice Tétienne, kelle oskused ja teadmised täiendavad Henrioti perekonna kogemusi ning üheskoos on plaanis maja filosoofiat ning nägemust šampanja olemusest ja elamusest edasi arendada.

Henriot šampanjasid oleme ennegi joonud ja kiitnud, mälu värskendamiseks maitsesime ja võrdlesime ühel õhtul erinevaid Signature Cuvée sarja kuuluvat šampanjat:

Blanc de Blancs – maja ise peab seda šampanjat Signature sarja nurgakiviks. Viinamarjad pärinevad nii grand cru kui premier cru aedadest ja segus kasutatakse vähemalt 40% reservveine. Suhkruid on lisatud 8g/l kohta ning väikeses koguses on segule lisatud ka maja tippšampanjat Cuve 38. Aroomis oli jõuliselt tunda hapukapsast, röstiseid noote ja mineraalsust. Joogi värvus klaasis oli tumekollane. Maitses domineeris tugev röstisus, väga tugev kohe, samuti oli tunda küpseid ahjuõunu. Kuigi jook oli jahutatud ja õigel temperatuuril, siis ta oli iseloomult nii tugev, et tundus klaasis veidike soe ja karamellkommine. Väga äge ja kihvt jook, lõi meid oma tugeva iseloomuga kujundlikult pikali. Šampanja kõrvale nautisime lõhe tartari sinepise kastme, hapusaia ja kornišonidega ning kooslus oli lihtsalt suurepärane! Olen ka enne BdB maitsnud ning tookordsega võrreldes oli seekordsele šampanjale oli antud rohkem aega pudelis küpseda ja toonust koguda. Ja see oli talle mõjunud hästi.

Brut Souverain – veinimeister iseloomustab seda jooki kui täpset ja tasakaalukat. Koostises 50% Chardonnay, 45% Pinot Noir ja 5% Meunieri. Segus kasutatakse enam kui 25 erineva aia viinamarju, koguni 30% segust on reservveinid ning ka siia segusse on lisatud veidike tippšampanjat Cuve 38. Kui suur kogus see on ja miks veinimeister seda teeb, ei oska ma täna öelda. Huvitav oleks küsida, et kas tõesti mikrokogus seda šampanjat muudab midagi olulist Souverian jt segus. Aroom oli kergelt jahune, lilleline ja mineraalsus tuli selles joogis palju paremini esile. Veidi oli ka röstisust ja vahvleid. Maitses olid magusad noodid, aprikoosimoos, küpsed aprikoosid ning lõpp oli pähkline. Võrdluses BdB-ga jäi Souverain seekord kaotajaks, ta tundus tagasihoidlikum ja väiksema ambitsiooniga.

Rosé – elegantne ja intensiivne nagu ütleb veinimeister. Koostises 50% Pinot Noir, 10% Meunier ja 40% Chardonnay, reservveine on segus vähemalt 35%. Suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Värvus klaasis oli oranž, aroomis oli tunda punaseid marju (vaarikaid ja maasikaid), natuke piimhapet, küpsiseid ja rösti. Maitses oli kergelt Põltsamaa Kosmose marmelaadi ehk siis punase sõstra marmelaadi ning üldiselt oli maitse ümar, täidlane ja külluslik. Hape oli lõppmaitses tuntav ja mõjus.

Kokkuvõttes võtame mütsi maha Henriot šampanjamaja ees, veinimeister teeb head tööd ning joogid on igati nauditavad! Salute!

André Jacquart Blanc de Blancs Brut Experience

André Jacquart oli maja tänase juhi ja veinimeistri Marie Doyardi emapoolne vanaisa. Marie mõlema vanema perekonnad tegelesid viinamarjakasvatusega: emapoolne suguvõsa tegutses Grand Cru alal paiknevas Mesnil-Sur Oger külas ja isapoolne suguvõsa tegutses Premier Cru alal paiknevas Vertus külas.

1958. aastal tootis André Jacquart oma Mesnil-sur-Ogeri külas paiknevas mõisas esimese pudeli šampanjat. Alates aastast 2004 koliti maja peakontor Vertusesse ning maja asus juhtima perekonna 5. põlvkonna esindaja Marie. Kokku kuulub majale 24 hektarit viinapuuaedu. Nüüd aga lähemalt šampanjast: EXPERIENCE Brut Blanc de Blancs Premier Cru

Koostises 100% Chardonnay, millest 60% on korjatud Vertuse külast ning mahl on käärinud roostevabast terasest mahutites. 40% viinamarjadest on korjatud Mesnil-sur-Ogerist ning mahl on küpsenud burgundia tammevaatides. Suhkruid on lisatud 3-4 g/l kohta.

Šampanja aroom oli võine ja kreemine, ninna jõudis ka röstsaia lõhna. Värvus klaasis oli tumekollane veidi tuhmi varjundiga.

Maitse oli mineraalne, kreemine ja samuti röstiste nootidega. Hape oli päris jõuline, lõppmaitse oli pikk ja tugevalt tammene. Nautisime šampanjat koos röstitud ja marineeritud silmuga ning kooslus oli põnev, sest joogi ja suupiste maitsekomponendid täiendasid üksteist. Silmu maitse iseenesest on paljude jaoks pikantne või üldse vastuvõetamatu, kuid kui silmud maitsevad, siis soovitan küll neid šampanjaga koos nautida.