Philipponnat Royale Réserve Rosé

Philipponnati degustatsioonil jätsid kõik neli erinevat šampanjat väga hea ja positiivse mulje ning suure huviga ootasime, et millega üllatab rosé.

Koostises 75% PN, 20% CH, 5% Meunieri. Reservveine, mida lisatakse segusse 25%-30%, säilitatakse tammevaatides solera meetodil.

Punast rahulikku Pinot Noirist valmistatud veini lisatakse 7%-8%, mõjutab see peamiselt muidugi värvi, kuid lisab ka maitsele põnevaid nüansse. Suhkrut on lisatud 9g/l ning jook on keldris küpsenud 3 aastat.

Värvus klaasis oli ilus särav telliskivi oranž, meenutas südasuvist küpse virsiku koort.

Aroomis oli tunda suviseid marju ja valmivaid vilju: virsikuid, kirsse ja maasikaid. Kuskil kaugel olid võib-olla ka vaevuaimatavad tsitrused ja nõrgad vihjed meele.

Maitse esimene mulje oli puhtus ja selgus, hästi klaar maitse, mis meenutas karget, puhast allikavett. Suhu jõudsid pigem vaoshoitult peenetundelised maitsenoodid: punased marjad, kergelt mõru klaaskomm ja mandlid, keskmaitses tulid välja ka happelised toonid. Maitsekooslus mängis hästi kokku ning jättis kokkuvõttes selge, värske ja marjase üldmulje.

See rosé sobiks hästi suitsukala või suitsusinkide paariliseks, samuti tasub seda proovida koos vasika- või tallelihaga. Aga miks mitte ka suvise marjakoogi või magustoiduga.

Louis Roederer Rosé 2009

Sel aastal avasime meie pere traditsioonilisel roosal päeval Roedereri 2009. aastakäigu rosé. Mõned aastad tagasi õnnestus maitsta Roederi 2004. aastakäiku ning tookord saime võimsa elamuse osaliseks. Palju vett on vahepeal merre voolanud, uued aastakäigud pudelitesse villitud ning isegi šampanjapudeli sildi kujundust on Roederer vahepeal uuendada jõudnud. Seekordne eksemplar jõudis Eestisse Londoni lennujaamast, aga kindlasti leiab seda ka lähemalt.

Kui enne veini juurde asumist veidi süübida sügavamalt 2009. aastasse, siis kuuldavasti oli talv tol aastal külm ja kuiv, kevad seevastu aga ebaühtlaste vihmahoogudega ja üsna soe. Alates juulist kuni korjeni septembri keskel oli kliima Champagne regioonis väga kuum, kontinentaalne ja kuiv. Roedereri maja on ülestähendanud isegi korjeajad tol aastal: Pinot Noiri korje Vallée de la Marnes ja Chardonnay korje Côte des Blancsis algas 10. septembril ning Pinot Noiri korje Montagne de Reimsis algas 15. septembril. Mitte et neil kuupäevadel šampanja maitsmisel ja hindamisel meie jaoks suur tähtsus oleks, mulle lihtsalt meeldib siin blogis ka numbreid jagada.

Nüüd aga siirdume loo peategelase juurde – Louis Roederer Rosé 2009:

Koostises 62% Pinot Noir ja 38% Chardonnay, veinist 7% on küpsenud tammevaatides malolaktilise fermentatsioonita.

Louis Roederer kasutab rosé šampanjade valmistamisel saignée meetodit, kus roosa värvus saadakse veinivirde hoidmisel koos viinamarjakestadega. Rosé 2009 on küpsenud 4 aastat settel ning pärast korkimist veel minimaalselt 6 kuud pudelist. Suhkrut on lisatud 9 g/ kohta.

Värvus klaasis oli tõeliselt särav, päikesepaistes sädelev lõhekala oranž.

Aroomis oli tunda punaseid marju ja kirsse, kergelt karamelli ja küpsetiste hõngu.

Maitses oli alguses mõrudaid tsitrusvilju ja sidrunikoort, keskmaitses tulid esile mõnusalt mahlased kirsid. Tõeliselt tugev ja domineeriv kirss oli seekord klaasis. Maitse oli mahlane, samas parajalt värske ja püsiva happega. Mõrudad noodid domineerisid, punased marjad ja ka kerged rohused ürdid. Hästi puhta maitsega šampanja, millel on koospüsiv maitsebukett, kus ükski detail ära ei kuku järgmises klaasis või järgmises sõõmus. Meie nautisime seda roséd koos sushiga, klassikaline kooslus, mis taaskord hästi kokku kõlas. Ilus vein oli!

 

Georges Cartier Brut Tradition

Georges Cartieri šampanjamaja asub Epernays ning maa-alused keldrid pärinevad 18. sajandist. Tegemist on väikese majaga, kus korraldatakse huvilistele ekskursioone ja degustatsioone ning valmistatakse viit erinevat šampanjat.

Minuni jõudis Brut Tradition Prantsusmaa supermarketist, Eestis selle maja toodangut minu teada veel ei müüda.

Värvus oli šampanjal õlgkollane, mull klaasis oli  keskmise suurusega, klaasis olid harvad mullijoad. Koostises on võrdsetes osades kolme erinevat viinamarjasorti.

Aroomis oli tunda küpseid õunu, pirne, suviseid äsjavalminud virsikuid, veidike mandariinikoort ja sarapuupähkleid.

Maitse oli kergelt mineraalne, värskust oli vähe, hape oli üsna madal, lõppmaitse kirbe ja suitsuste nootidega.

Tegemist on toidušampanjaga, milline sobib kenasti paari panna valgete kala- ja liharoogadega.

Ayala Blanc de Blancs 2008

Paar aastat tagasi õnnestus mekkida Ayala BdB 2005 aastakäiku ning selle aasta alguses oli põhjust avada uuem aastakäik 2008. Šampanjal lastakse rahulikult keldrites küpseda 6 aastat, vein küpseb mõnusalt mineraalseks ja täidlaseks.

Koostises 100% CH, millised kõik on kasvanud grand cru aladel, 60% Chouillyst ja 40% Le Mesnil-sur-Ogerist. Suhkrut on lisatud 6g/l kohta.

Värvus klaasis oli särav helekollane, mull keskmise tihedusega.

Aroom klaasis oli intensiivne ja jõuline, tunda karamelli, magusaid küpseid luuvilju ploome ja aprikoose. Kergelt tunda ka piimhappe nüansse.

Maitses samuti domineerimas karamellised noodid, röstitud sai, samas on mineraalsed nüansid heas tasakaalus ja jätavad suhu täidlaselt ühtlase maitse. Maitse on selgelt röstisem kui aroomist aimata võis. Väga heas tasakaalus šampanja, mis on juba praegu juues väga hea buketiga kuid kindlasti omab potensiaali küpseda keldris veel vähemalt 5-10 aastat.

La Chouette de Champillon Brut (Champagne Autréau)

Kaubamaja letil hakkas ükskord silma alla 20€-se hinnaga šampanja La Chouette de Champillon Brut. Lähemalt uurima hakates tuleb välja, et selle private label šampanja tootja on Autréau šampanjamaja ning jook on toodetud Soomes aastast 2003 tegutseva Viinitie Oy tellimusel.

Perekonna ajalugu Champilloni piirkonnas ulatub aastasse 1670. Gérard Autréau otsustas šampanjat hakata tootma aastal 1953, endal oli hetkel vaid 3ha viinapuuaedu. Tema poeg Eric Autréau õppis viinamarjakasvatust ja veiniteadust ning kohe pärast kooli lõpetamist aastal 1980 hakkas pereäris aktiivselt kaasa lööma. Tolleks ajaks kuulus majale 15ha aedu ning aastane toodang oli 150 000 pudelit.

Laurent Autréau liitus isa ja vanaisaga aastal 2009 ning tema hakkas hoogsalt Autréau de Champillon brändi arendama. Tänasel päeval kuulub majale 35ha viinapuuaedu kokku viies erinevas külas: Champillon, Dizy ja Hautvillers (Premier Cru) ning Chouilly ja Aÿ (Grand Cru).

Haarasime šampanja letilt kaasa ning nüüd veidike sellest joogist lähemalt.

 

Värvus oli kuldse helgiga tumedate toonidega kollane.

Aroomis oli tunda tooreid virsikuid, õunakompotti, ahjus küpsetatud õunu ja tibake kaneeli.

Maitse oli puuviljane ja õunane, hape tagasihoidlik ja heas tasakaalus. Lõppmaitses olid magusad noodid ja karamell. Kokkuvõttes oli tegemist väga meeldiva tasakaalus joogiga, selline sametine tunne jäi pikalt suhu maitsemeeli hellitama.

 

Taaskohtumine Mailly šampanjamajaga

Kui me nüüdseks juba enam kui 5 aastat tagasi esimest korda Champagnes käisime, siis külastasime ka Mailly šampanjamaja. Ehitis oli väga moodne ja modernne ning nooruke müüjanna üllatas meid tõeliselt oma veinieelistustega, aga nii sellest reisist kui vahepealsetest kohtumisest Maillyga saate pikemalt lugeda siit.

Ühel peaaegu kevadisel laupäeval oli meil korraline klubiõhtu ning ürituse perenaine otsustas seekord teha sügavama sissevaate täna Eesti turul pakutavatesse Mailly šampanjadesse. Laua katsime erinevate suupistete ja eelroogadega: soolakalad, krevetid, avokaadosalat, marineeritud angerjas, erinevad pasteedid, lihalõigud, foie gras, erinevad käsitöö leivad-saiad ja juustud.

Mailly valmistab kõik oma šampanjad ainult grand cru alal kasvanud viinamarjadest, 70ha maad on jagunenud 280 põllulapiks, millest 75%-l kasvab Pinot Noir ja 25%-l Chardonnay. Mailly kooperatiivi kuulub täna ca 80 viinamarjakasvatajat ning kokku valmistatakse enam kui 10 erinevat šampanjat. Neid kõiki me muidugi maitsta ei jõudnud, aga osasid küll ja nüüd kõigest järjepanu.

Esimesena avasime Extra Brut šampanja, millist toodetakse juba aastast 1955.
Koostises 75% PN ja 25% CH, suhkrut  juurde lisatud ei ole.

Värvus oli kuldse läikega ning kergelt oranžika varjundiga. Aroomis oli tunda õunu ja viirpuu õisi, röstised noodid olid vaevuaimatavad.

Maitses domineeris õunasus, hästi karge šampanja, mille lõppmaitses tuli esile kreeka pähkli kirbe maitsetoon. Suurepärane kaaslane külmade kalaroogadega kõrvale. Kahjuks meil seekord austreid ei olnud, millega Extra Brut sobiks kindlasti imeliselt.

Teisena avasime maja prestige cuvée sarja kuuluva L’Intemporelle 2010. Šampanja lebas  imekaunis, kriiskavvalges karbis, mis tekitas meis mingil põhjusel kohe assotsiatsiooni pulmade ja piduliku vastuvõtuga. Jook ise oli ka väga trendikas ning eristus teistest šampanjadest oma stiili ja maitsekompositsiooni poolest.

Värvus kuldkollane, koostises 60% PN ja 40% CH. Suhkrut on lisatud 8g/L.

Aroomis mineraalsed, lillelised ja luuviljade aroomid: aprikoosid, valged lilled ja kevadine mullapind.

Maitse on limonaadine, kreemjas, kerge, õhuline, kus värsked noodid segunevad küpsete ploomidega. Esmakordselt valmistati seda jooki aastal 1990 ning veinimeister soovitab seda tarbida koos suupistetega, kammkarpide või kalaroogadega.

Kolmas šampanja oli Millésimé 2009, tõeliselt tugev ja jõuline šampanja.
Koostises 75% PN ja 25% CH, suhkruid on lisatud 6g/L, värvus kuldkollane.

Aroomis oli küpsed noodid, puuviljad, brioche, kerged vaniljenoodid. Maitse oli hästi täidlane, kreemjad ja võised noodid segunesid küpsete virsikute ja magusamaitseliste tsitrusviljadega. Mõnusalt jõulise kehandiga jook, mis kõva häälega nõudis enda kõrvale tõsisemaid suupisteid või lihast rooga. Lõppmaitse oli pikk ja nüansirikas, hape segunes soolaste nootidega ja jäi üsna pikalt kestma. 

Järgmisena avasime Les Échansons 2006, mille koostises on samuti 75% PN ja 25% CH. Klaasis väreles merevaigukollast tooni peene mulliga jook. Tegemist oli tolle õhtu kõige vanema šampanjaga, mille aroomis oli tunda sügavust ja küpsust, esile tulid (üle)küpsenud pirnid, kollased ploomid, pähklid ja karamell.

Maitse oli heas tasakaalus, hästi küps ja rahulik vein täis võiseid ja küpseid maitseid. Mesi, viigimarjad ja õrnad vürtsikad noodid, millised segunesid mineraalsete nootidega, hape oli nõrk, peaaegu mittetuntav.

Degustatsiooni viimane šampanja oli vana tuttav Brut Rosé mille koostises on 90% PN ja 10% CH. Joogi värvust oli särava läikega lõheroosa. Aroomis olid suvised marjanoodid: vaarikad, punased sõstrad ja maasikad. Maitses oli mineraalseid noote ja samuti punaseid marju, suhu jättis hästi siidise tunde ja lõppmaitses lisandus veidi mõrusust. See rosé sobib paari panna külmade lihalõikude ja sinkidega, kookide puudumisel jäi magustoiduga sobivus seekord proovimata.

Veuve Doussot Sélection Brut 

Sõbrapäevaks pani Rimi oma riiulitele soodushinnaga Veuve Doussot šampanjad, Sélection Brut maksis 14,99€. Tegemist on tuttava šampanjamajaga, Bestwine poest saab osta mitmeid erinevaid šampanjasid ning paarist olen enne kirjutanud ka: Brut Tradition ja Grande Cuvée Brut.

Põnevusega avasime Sélection Bruti, nägemaks millega šampanja veel üllatab lisaks oma soodsale hinnale.

Koostises 85% PN ja 15% CH, värvus tumekollane, mull klaasis tihe.

Aroomis täidlased, küpsed röstinoodid, ninna jõudis kergelt käärivate puuviljade lõhn, tunda oli küpseid virsikuid ja virsikumoosi.

Maitses tulid esimese hooga esile küpsed pirnid, aprikoosid, röstisus ning sügisesed üleküpsenud ja kergelt mädanevad õunad. Lõppmaitses tuli välja kerge hape ja kirbed noodid. Šampanja jättis täidlase, kergelt magusa üldmulje, selline hästi küps, raske ja isegi natuke robustne. Kindlasti tasub seda šampanjat tarbida koos sobiva suupiste või roaga, näiteks pasteedi või lihalõikudega.