Grand Champagne Helsinki masterclassid

Helsinki üritusel osalesime mõlemal päeval ühel masterclassil ning jagan teiega siinkohal meie muljeid. Esimene masterclass oli:

Clovis Taittinger: Taittinger Magnum Battle

Maitsmiseks oli Clovis välja valinud kolm Taittingeri šampanjat: Brut Réserve, Brut Millésime 2013, Comtes de Champagne BdB 2007 ning võrdlemiseks valati ühte klaasi tavasuurusega pudelist ja teise klaasi magnumist. Seega said joojad võrrelda kuidas on sama šampanja arenenud erineva suurusega pudelites. Brut Réserve puhul oli tavalises pudelis küpsenud šampanja värv veidi tuhmim, aroom tolmusem ja maitse magusam. Magnum pudelis oli maitse oluliselt teravam, otsekohesem, hapet oli parasjagu ning tunda oli luuvilju. Lõppmaitse oli kergelt magus ja veidi kõrbenud.

Brut Millésime 2013 puhul oli väiksemas pudelis hape teravam, maitses oli küpseid ploome ja aprikoose, samuti kuivatatud luuvilju. Magnum pudel oli seevastu hoopis mahedam ja hapet oli vähem tunda.

Comtes de Champagne BdB 2007.
Aasta 2007 oli ilmastikuolude poolest väga heitlik ja keeruline. Pärast pehmet talve läks varakevadel äkki ebaharilikult soojaks, kuid mais pööras ilm ära ning suvi oli pigem külm.
Comtes de Champagne BdB 2007 segus on kasutatud 5 grand cru külast (Avize, Chouilly, Cramant, Oger, Mesnil-sur-Oger) korjatud viinamarju. 5% veinist hoitakse noortes tammevaatides lisamaks röstiseid noote šampanjasse. Ja seda oli tunda – maitses oli tunda tammevaati ja päris tugevaid vaniljenoote. Aroomis oli valgeid lilli ja mineraalsust, maitses sidruneid ja soolakust. Väga intensiivne ja täidlane šampanja. Magnum pudelis küpsenud jook oli täidlasem ja sügavam. Väga lahe kogemus, kahjuks ainult oli aeg limiteeritud ning pikalt ei saanud lasta jookidel klaasides avaneda ning maitsenüansse tabada.

Järgmisel päeval tutvusime lähemalt Laurent-Perrieri majaga:

Nicole Snozzi: Laurent-Perrier Vintages in Magnum

Masterclassis osalejatele pakuti nelja erineva aastakäigu šampanjat: 2004, 2006, 2007, 2008 ning kõik nad olid magnumpudelites. Nicole Snozzi on töötanud šampanjamajas enam kui 30 aastat ning ta rääkis päris palju ka maja ajaloost ja inimestest. Aastal 2010 suri Bernard de Nonancourt, kelle tütred Alexandra ja Stéphanie omavad täna 61% majast. Nicole sõnul on LP veinimeistri moto: no oxidation, no heaviness. Eesmärgiks on valmistada värkseid ja kergeid šampanjasid.

Aastakäigu šampanjade koostises on 50% CH ja 50% PN.

Aastakäik 2004 on joomiseks valmis juba täna, aroomis oli tunda kuivatatud luuvilju, mesisust ja röstinoote. Maitses oli ploome ja rösti, hapet oli parasjagu. Aastakäik 2006 aroomis olid mandlid, maitse oli tugevalt röstine ja vaniljenootidest pungil.

2007. aastakäik oli sutsu toores, hästi rohune ja värske, aroomis sidrunid ja maitses soolakus. 2008. aastakäik oli heas tasakaalus, röstise aroomiga, kus oli tunda ka greipfruuti. Elav šampanja, täis värskeid noote ja lõppmaitses sidruneid.
Oli põnev võimalus võrrelda erinevaid aastakäike, selliselt maitstes saab hästi aru kui erinevad on aastad ja kuidas samast aiast korjatud viinamarjadest arenevad erinevate maitseomaduste ja iseloomuga joogid.

Advertisements

PERTOIS-MORISET “Les Quatre Terroirs” Blanc de Blancs

Eelmisel nädalal viis töö mind Riga ning ühel õhtul oli õnneks isegi niipalju vaba aega, et õnnestus kolleegidega külastada Modernistsi šampanjabaari. Valik on neil jätkuvalt põnev, riiulitel võib leida kümneid erinevaid väiketootjate šampanjasid. Tol õhtul degusteerisime erinevaid rosésid sh Pertois-Moriseti roséd, kuid sellest kirjutan kunagi hiljem. Koju kaasa tõin hoopiski nende “Les Quatre Terroirs” Blanc de Blancs poolpudeli ning nädalavahetusel õnnestus see Läänemere kaldal pikniku pidades ära proovida.

Pertois-Moriset pereärile panid aluse 1951. aastal Yves Pertois ja Janine Moriset. Nende poeg Dominique abiellus kauni neiu Florence Launoisiga ning täna toimetab majas nende tütar Cécile koos oma abikaasa Vincentiga. Viinapuud on keskmiselt 30 aastat vanad, 2/3 aedadest asuvad Côte des Blancsis sh neljas grand cru külas: Cramant, Avize, Oger ja Mesnil. Ülejäänud aiad asuvad kaugemal lõunas, Sezannais piirkonnas. Pertois-Moriset maja kuulub ka Club Trésors de Champagne ühendusse.

Nüüd aga lähemalt “Les Quatre Terroirs” BdB:

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 3g/l kohta. Viinamarjad pärinevad neljast erinevast külast: Le Mesnil sur Oger (60%), Oger (20%), Cramant (10%) ja Chouilly (10%).

70% šampanjast on 2014. aasta vein ning 30% on segus reservveine, pudeldatud on šampanja 29. juulil 2015 ning korgitud 2 aastat hiljem – 31. juulil 2017.

Aroomis õunad,  mineraalsust ja veidi kreemisust.

Maitses oli röstitud brioche õunamoosiga, hästi palju küpseid õunu, veidike ka sidrunit ja võid. Šampanjal oli võimas keha ning hea ja kandev hape. Lõppmaitse oli pikk ja veidike kirbete nootidega. Ülimaitsev šampanja, mis mõjus hästi terviklikult ja peaaegu et täiuslikult, joojatele igatahes meeldis väga.

R.Juhlin oma raamatus soovitab Pertois-Moriseti osas valvas olla ja silmad lahti hoida, Le Mesnili piirkonna kohta on nende šampanjad ebaharilikult rikkalikud ja võimsad. Neid šampanjasid võib tegelikult leida ka Eesti turult, ei peagi Lätti sõitma, vaadake Chocolate&Champagne riiulitelt.

 

 

Grand Champagne Helsinki

Mullimaailm kutsus sõbrad kaasa ning külastas eelmisel nädalavahetusel üritust Grand Champagne Helsinki. Üritus toimus juba viiendat korda ning ürituse üks eestvedaja on põhjanaabrite Master of Wine Essi Avellan. Üritusel olid esindatud ca 80 erinevat šampanjamaja ning külalistel oli võimalus maitsta ca 400-450 erinevat šampanjat ning lisaks veel osaleda master class loengutel ja degustatsioonidel. Meie väisasime üritust kahel päeval ning mõlemal päeval võtsime kavva ka ühe masterclassi.

Šampanjamajadest olid väljas kõik tuntud nimed: Krug, Bollinger, Louis Roederer, Lanson, Piper-Heidsieck, Henriot, Pol Roger, Ruinart, Pommery, Taittinger, Laurent-Perrier jne.
Aga oli ka palju väiksemaid tegijaid: Bruno Paillard, Pierre Paillard, Paul Bara, Dumangin J.Fills, Leclerc Briant, Jacques Selosse, Chartogne-Taillet, Francis Orban jpt.

Väljapanek võttis silme eest kirjuks ning esimesel päeval keskendusime eelkõige vanade aastakäikude maitsmisele. Haruldasi ja erilisi šampanjasid avati vastavalt ajakavale kindlal kellaajal, nii et soovi korral sai end selleks ajaks leti ette sättida. Minu jaoks oli üllatav osalejate suur hulk – mõlemal päeval oli lõpuks ruum rahvast nii täis, et võimatu oli liikuda. Ilmselt said ka korraldajad aru, et viimane aeg on üritus vanast üliõpilasmajast (Vanha Ylioppilastalo) suuremale pinnale kolida.

Mõned šampanjad võtsid jalust nõrgaks, mõni jättis ka päris külmaks või lausa valmistas pettumuse ja vanade tuttavad ei vedanud alt. Siinkohal jagan teiega muljeid mõnedest eredamatest hetkedest.

Bruno Paillard N.P.U 2002 “Nec Plus Ultra”. Koostises on 50% PN ja 50% CH, suhkruid on lisatud 3g/l kohta, värvus kuldkollane. Aroomis oli üleküpsenud puuvilju ning kuna šampanja on küpsenud väikestes tammevaatides 10 kuud ja siis järgmised 10 aastat seisnud pärmisettel pudelis, siis on tegemist küpse ja sügava joogiga. Hape oli tagasihoidlik ja veidi oli tunda mineraalsust. Hästi omapärane šampanja, millist valmistatakse vaid erakordsetel aastatel, siiani on seda tehtud 6 korda, viimati aastal 2003.

Lanson 1979 – koostises 48% CH ja 52% PN. Korgitud on see šampanja alles eelmise aasta septembris! Tegemist oli magnum pudeliga ning šampanja on pudelis seisnud peaaegu 40 aastat. Maitse oli väga täidlane, täis küpseid puuvilju, oksüdatsiooni ja kergelt kummiseid noote. Värvus oli tumekollane, kusjuures klaasis olid mullijoad päris tihedad. Aroomis oli mädaõuna, veidike sõnnikut ja üllatav oli sellise vanuse kohta nii tugev hape. Ääretult põnev šampanja, vanim, mida ma siiani maitsnud olen ning see kogemus oli seda väärt! Ma läksin tol aastal esimesse klassi 🙂 ja keegi hea inimene valmistas samal aastal šampanja kellega kohtusime 40 aastat hiljem. Milline vedamine!

Bollinger La Grande Année Rosé 2007. Bollinger mu arm – kindlasti üks minu lemmikmaja, milles kunagi ei pettu. Samas letis sai maitsta ka La Grande Année 2008, millel on kindlasti suur potensiaal arenemiseks, kuid hetkel oli ta veel väga toores ja nooruke. Rosé oli küpsem ja juba praegu väga nauditav, kuigi ka sel joogil on veel potensiaali arenemiseks küll ja küll. Koostises 72% PN ja 28% CH, lisatud on 6% punast veini. Suhkruid on lisatud 7g/l kohta. Värvus klaasis oli särav oranž, aroomis oli punaseid sõstraid ja kuivatatud lilli. Maitses domineerisid kirsid, maasikad ja veidike röstiseid noote.

 

de Venoge Millésime 2002. Aroom oli puuviljane, röstine ja tunda oli brioche. Maitse oli täidlane, heas tasakaalus, hape keskmine ja suu oli täis kuivatatud puuvilju. Küpsenud ja väärikas šampanja, põnev kohtumine oli! 

Need olidki mõned eredamad hetked neist kahest päevast, järgmine kord jagan teiega masterclassi muljeid.

Perrier-Jouët Blason Rosé

Perrier-Jouët šampanjamaja asutas Joseph Perrieri onu Pierre Nicolas, kes lisas segaduste vältimiseks maja nimele ka oma abikaasa neiupõlvenime Jouët. Maja ajaloost saate lähemalt lugeda siit.

Belle Epoque maitsmiseni ma siiani ikka veel jõudnud ei ole, küll ma ükskord loodetavasti ikka jõuan, seekord lubage esitleda – Blanson Rosé:

Selle šampanja baasiks on Grand Brut, millele on lisatud 12-15% punast veini.

Koostises 50% PN (koos punase veiniga), 25% Meunier, 25% CH. Suhkruid on lisatud 8-11g/l kohta.

Värvus oranž, selline kesksuvise pihlaka toon, hästi särav toon.

Aroomis olid tunda pirnid, aprikoosid ja granaatõunad, samuti ka saia ja õrnu röstiseid noote. Kui šampanja sai klaasis veidi seista ja avaneda, siis oli tunda ka mustsõstart ja kirsse.

Maitse oli sirgjooneline, hape tugev, lõpp lühike ja tulvil kirsse. Tegemist on kindlasti gastronoomilise joogiga. Veinimeister soovitab seda paari panna lõhega, pardirinna või lambalihaga. Meie nautisime Blason roséd värskest tuunikalast valmistatud pokega ning nad sobisid kokku ülihästi! Maitses oli maasikaid ja ka jõhvika toormoosi, enne lõppu tõusis esile kerge magusus, millele kohe järgnes kirbe noot.

Tegemist oli nauditava šampanjaga, nii et kui plaanite pidulikumat õhtusööki, siis otsige talle sobiv kaaslane ning pange menüüsse. Pettumust ta kindlasti ei valmista.

 

Grower Champagne veiniõhtu Pazzos

Eelmisel nädalal toimus Pazzo veinibaaris põnev veiniõhtu, mille teemaks oli Grower Champagne. See termin tähendab, et šampanjat valmistatakse enda poolt kasvatatud viinamarjadest. Ürituse viisid läbi Kristjan Peäske ja Ketri Leis, noor daam on hetkel valitsev Eesti parim sommeljee. Maitsta sai kuue erineva maja šampanjat, kõik olid väga eripalgelised ja põnevad. Ja nüüd kõigest järjekorras:

Dehours Grande Reserve Brut. Tegemist on Marnes oru väiketootjaga, kelle jaoks on väga oluline jätkusuutlik viinamarjakasvatus. Joogi koostises on kolme viinamarja segu, kõige enam on Meunieri. Suhkruid on lisatud 4,5g/l kohta. Vein on settel küpsenud enam kui 2 aastat. Värvus oli õlekollane, aroomis oli tunda sügisel õunapuuaias vedelevaid mustaks kuivanud mädaõuna lõhna. Maitses oli hape keskmine, tunda oli pirne, lõppmaitse oli suht lühike ja lame.

Laherte Fréres Les Vignes D’Autrefois 2014. Maja ajalugu ulatub tagasi aastasse 1889. Alastes 2005. aastast juhib maja seitsmenda põlve esindaja Aurélien Laherte. 80% veinist küpseb tammevaatides. See šampanja on valmistatud 100% Meunierist, viinapuud on istutatud 1940-1950ndatel. Aroom oli aromaatne, tunda oli lillelisust ja puuviljasust. Maitses oli alguses hape päris terav, üldmulje oli röstine ja karamelline.

Egly-Ouriet les Vignes de Vrigny 1er Cru Brut. Egly-Ourietita ei möödu ühtegi grower champagne õhtut ja nii peabki, sest tegemist on ühe tuntuima récoltant-manipulantiga ning nende šampanjad on üliägedad ning tippkvaliteediga. Seekord 100% Meunierist valmistatud šampanja, millest olen ennegi mitu korda kirjutanud. Mõnusalt täidlane, puuviljane ja veidi karamelline šampanja. Järelmaitses on soolakust ja mineraalsust. Segus kasutatakse kolme järjestikuse aasta baasveine, malolaktilist fermentatsiooni ei kasutata.

Chartogne-Taillet Couarres Extra Brut 2012. Koostises 100% Pinot Noir, aroom oli tolmune, täis mandleid ja kuivatatud lilli. Maitse oli kreemine, veidike suitsune ja röstine.  Tunda oli punaseid marju, lõppmaitse oli kergelt soolane ja mineraalne. Hästi fokusseeritud ja sirgjooneline šampanja! Chartogne-Tailleti perekonna šampanjamaja alguseks saab lugeda aastat 1870 ja pikemalt saab maja ajaloost lugeda siit. 

Tarlant Cuvée Louis Brut Nature, koostises 50% CH ja 50% PN. Segus on kasutatud nelja erineva, 1996-1999, aastakäigu baasveine, suhkruid on lisatud 2g/l kohta. Jook on pandud pudelisse mais 2000 ja korgitud 2013. aastal. Aroomis oli hästi tugevalt tunda võililli, kreemisust ja võid ning natuke musti ploome. Maitse oli täidlane ja rikas, tunda oli kerget kummi ja lõppmaitse oli pisut mõrkjas. Hästi põnev ja mitmekülgne šampanja, rikkaliku buketiga, midagi sellist polegi varem kogenud.

Jacques Selosse Grand Cru Initial. Karismaatiline Anselme Selosse on elav legend, kes on olnud mitmeski mõttes pioneer ning olnud grower champagne eestkõnelejaks ja eeskujuks ka teistele väikestele majadele. Teda on palju mõjutanud õpingud Burgundias Lycée Viticoles ning ta võttis endale eesmärgiks valmistada šampanjat sarnaselt veinivalmistamisele Burgundias. Tema isa Jacques omas mitmeid suurepäraseid veiniaedu, sealhulgas vanu viinapuid Cote de Blancsis, nii et Anselmel oli suurepärane võimalus oma ideid ellu viia. Täna omab maja aedu paljudes erinevates külades ning 30 erineva Chardonnay veiniaia veinid küpsevad kõik eraldi väikestes tammevaatides. Anselme välistab kategooriliselt malolaktilise fermentatsiooni ning šampanjad küpsevad pudelis vähemalt 8 aastat enne korkimist. Suhkruid lisab ta minimaalselt, et šampanjad oleksid võimalikult  naturaalsed. Selosse stiil on R.Juhlini sõnul avanud Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanjadele teise dimensiooni.

Tol õhtul õnnestus meil maitsta Jacques Selosse Grand Cru Initial, millise koostises on 100% CH. Šampanjat oli enne serveerimist dekanteeritud, mille käigus ohverdati mullid, aga maitse avanes olulisel määral. Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt oranžika alatooniga. Aroomis oli tunda rosinaid ja küpseid õunu. Küps ja ümar, kriidise maitsega šampanja, ääretult põnev ja eriilmeline šampanja. Kogu õhtu oli ääretult sisukas, maitsev ja põnev rännak grower champagne maailmas.

Denis Frézier Trois Crus Brut

Champagne Denis Frézieri ajalugu sai alguse aastal 1823 ning on siiani kestnud tänu seitsmele põlvele viinamarjakasvatajatele ja veinimeistritele. Varem müüdi kogu saak kokkuostjatele, kuni aastal 1935 otsustas Alfred Frézier ise šampanja valmistamist proovida ning enda nime alt seda ka müüma hakata. Aastal 1975 võttis maja juhtimise üle tema poeg Denis ning omakorda tema poeg Sébastian võttis maja üle aastal 2003. Tema on viimastel aastakümnetel maja kõvasti arendanud ja kaasajastanud. Tänaseks on maja saanud endale ka ökoloogilise veini tootmiseks vajalikud sertifikaadid “Viticulture Durable en Champagne” (Sustainable wine growing in Champagne) ja “Haute Valeur Environnementale” (High Environmental Value).  Šampanjad küpsevad keldrites pärast pudeldamist 2-8 aastat, olenevalt segust ning pärast korkimist rahunevad nad minimaalselt 3 kuud keldrites enne kui nad müügile paisatakse.

Mina leidsin Denis Frézieri šampanjad Chocolate & Champagne riiulitelt, kus oli muljetavaldavalt suur valik poolpudeleid ning haarasingi proovimiseks kaasa 375ml suuruse pudeli Denis Frézier Trois Crus Brut:

Viinamarjad on korjatud Monthelon, Mancy ja Chavot-Courcourt küladest.

Koostises 70% Meunieri ja 30% Chardonnay.

Värvus oli õlgkollane, helkiv tume toon.

Aroomis oli tunda kuivatatud puuvilju, luuvilju, alkoholi oli ka päris tugevalt tunda.

Maitse alguses oli keskmise tugevusega hape, lõpus oli magusad noodid ja lõppmaitse oli väga pikk ja kirbe. Tunda oli üleküpsenud õunu ja pirne, moosine alatoon, õrnalt oli aimata ka vaniljenoote. Mõnus, igapäevane šampanja, milline sobib niisama nautimiseks või õhtusöögi kaaslaseks.

 

Vollereaux Cuvée Marguerite 2008

Vollereauxi šampanjamaja on meie vana tuttav ning Eesti turul võib selle maja šampanjasid jätkuvalt leida hästivarustatud poodidest ja vinoteekidest. Olen varem kirjutanud Vollereaux Blanc de Blancs Brut muljetest ning ka Vollereaux Brut Réservest. Seekord jagan teiega Cuvée Marguerite 2008 emotsioone ning olgu kohe öeldud, et muljed on positiivsed.

Koostises 75% CH ja 25% PN, suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Šampanja on keldris küpsenud 7 aastat! Värvus oli klaasis tugev kollane.

Aroomis oli veidi rohusust, hästi natuke metalli (vist alumiinium), mineraalsust ning kindlasti valgeid luuvilju ja lilli.

Maitses üllatas meeldivalt väga tugev kirss, oli nii kirsikompotti kui lõppmaitses kirsikivi õrna mõrkjust. Maitse algfaasis oli tunda kreemisaia ja võiroosi, mõnusalt küps ja koorene maitse koos kergete vaniljenootidega. Keskmaitse oli heas tasakaalus koos kergelt torkava happega, samas lõppmaitse oli pikk, tulvil magusaid noote ning hääbuvat hapet.

Aasta 2008 oli väga hea aasta Champagnes, suure potensiaaliga ning see šampanja kinnitab seda, tegemist oli suurepärase šampanjaga!