Forget-Brimont Millésime 2004

Neli aastat tagasi jõudis põgusaks perioodiks Eesti turule Forget-Brimonti šampanjamaja ning siis õnnestus meil tutvuda mitme erineva šampanjaga sellest majast.
2004 aastakäigu šampanjaga tegin nii, et ühe pudeli maitsesin ära kohe ning teise panin veidikeseks seisma ning nüüd, neli aastat hiljem, tundus olema õige hetk seda šampanjat uuesti proovida. Põnev kogemus oli võrrelda kahte kirjeldust ning vaadata mismoodi šampanja vahepeal arenenud on.
Niisiis lubage esitleda – Forget-Brimont Millésime 2004 Premier cru:

Koostises 50% PN ja 50% CH.

Välimuse kirjeldus oli mõlemal korral täpselt sama: kuldkollane värvus, mullijoad klaasis  olid väga tihedad.

Aroomis oli varasemas versioonis rohkem leiba, röstisust, pähkleid ja seeni, isegi kerget merelõhna ja soolasust. Röstisus, või ja küpsetised ei olnud kuhugi kadunud, seeni ja merehõngu ma enam klaasist üles ei leidnud, nende asemel tulid nüüd välja õunakoogised noodid.

2013. aastal oli maitses leiba ja mett, hapet oli piisavalt ja jook oli väga heas tasakaalus – oli piisavalt magusust ja ka piisavalt täidlust. Tunda oli tikreid, küpseid pirne ja kreemjaid pähkleid. Lõppmaitse oli pikk ja lõpus oli tunda mõrudaid noote.

Seekord nautisin šampanjat koos kergelt apelsiniga maitsestatud pardipasteediga. Hape oli endiselt heas konditsioonis ning šampanja oli jätkuvalt hästi kooskõlavas maitsete tasakaalus. Šampanja klaasis oli ikka veel värske ja piisavalt terav, samas röstine ja küps. Natuke mõrudaid noote viskas sisse, tunda oli küpseid luuvilju ja lõppmaitse oli pikk ja kergelt magusate nootidega. Igati hästi arenenud ja küpsenud šampanja, mis ei olnud nende aastatega kaotanud grammigi oma headest iseloomuomadustest. Kahju lausa, et ma omal ajal kolmandat pudelit ei ostnud, põnev oleks nelja aasta pärast veelkord kohtuda.

Forget-Brimont Brut Premier Cru

Seekord tutvustan teile Forget-Brimont šampanjamaja valikust pärinevat Brut 1er cru’d.

Koostis: 40% PN, 40% PM, 20% CH.

Värvus kahvatukollane, mullijuga oli klaasides väga aktiivne ja elav.

Klaasis oli korraga tunda nii magusate puuviljade aroomi, suviste lillede puudutust, valgeid sõstraid kui ka õunakoore kargust. Mida soojemaks jook klaasis muutus, seda magusamad aroomid välja ronisid. Kohati tundus isegi kergelt moosine nüanss ninna jõudvat.

Maitses tundsin läbiva joonena aprikoose (või olid need ikkagi virsikud?), veidi oli tunda ka õunasust. Hape oli tugeva selgrooga, õnneks mitte väga domineeriv ning seda jagus sobivas koguses kuni järelmaitse lõpuni välja.

Šampanja sobib õhtusöögi eel maitseloojaks, samas on seda kerge sobitada ka heledatest lihadest valmistatud roogade kõrvale.

Forget-Brimont Blanc de Blancs Grand Cru

Suvi on täies hoos, mõned ütlevad, et lõppemas, aga mina seda ei kinnita, sest suvi ei ole kalendris, vaid ikka peas ja südames!
Õnneks on olnud ilus ja sündmusterohke suvi, on mida tähistada ja on õhtuid, mida lihtsalt nautida. FB šampanjamajast olen ennegi juttu teinud, seekord siis muljed BdB Grand Cru-st.

Valmistatud 100% Chardonnay viinamarjadest, ca 20-40% ulatuses on kasutatud reservveine, et anda edasi veini iseloomukust.

Värvus kuldkollane, ilusa heleda sidruni helgiga.
Mull soliidne (st paraja suurusega) ja keskmiselt tihe.

Aroomis oli tunda võid, mett ja karamellkomme, isegi veidi valgeid lilli.
Mind tõsiselt üllatas nn tüüpilise chardonnay aroom, polegi varem ühegi šampanja puhul nii tugevat äratundmist olnud. Kui nuusutad klaasi, siis aroomi võiks vabalt viibata ka mullita kerge tammevaadi puudutust tundnud chardonnayle. Lisaks oli aroomis tunda ka kerget suitsusust ja valge sõstra puudutust. Mõnusalt balansis vein, mida tasub ja peab nautima hea toidu juurde ning meil oli hea toit – kergelt võis koos ürtidega praetud kammkarbid!

Maitses oli tunda kerget suitsusust, mõrkjat hapet ja isegi veidi mädanenud õunu, mis justkui rõhutasid šampanja mitmekülgsust. Üsna pikk järelmaitse, kus õrnalt tunda vaniljenüansi puudutust. Igati nauditav ning proovimistväärt šampanja!

Forget-Brimont Rosè Grand Cru

Üsna hiljuti jõudis Eesti poelettidele ja veinikaartidele Forget-Brimonti valik, esimesena maitsesin Blanc de Blancs 1er crud. Tore väike maja, mille veinid on heas tasakaalus ja igati nauditavad. Õnneks on valik üsna lai ning teisena tegin tutvust rosè grand cru-ga. Igati paslik emadepäeva jook, õhtu oli ilus ning kallis kaasteeline Marita aitas mul seda mullijooki hinnata.

Koostis: 76% Pinot Noir ja 24% Chardonnay, millised pärinevad Mailly`s ja Verzenay`s asuvatest aedadest.

Värvuselt punase sõstra roosa, selline toorem mari, mitte üleküpsenud. Mull oli klaasis üsna väike ja tihe.

Aroomis oli tunda esimese hooga tsitrusvilju, domineeris sidrun, tunda ka mõrudat greibinooti. Samuti tungisid ninna hapud sõstrad, ikka vist rohkem punased kui valged sõstrad. Hästi värske iseloomuga ja õhukese kehaga šampanja, selline peen ja elegantne, mis tantsib tsitruste ja sõstarde piiril. Vähem oli tunda jõhvikat ja teisi punaseid metsamarju, pigem olid need vaevuaimatavad.

Veinimeister soovitab rosèd nautida koos metslindudega, röstitud valgest lihast roogadega või hoopiski Champagnest pärit küpsiste Biscuits roses de Reims-ga. Neid roosat värvi küpsiseid süüakse neid šampanjasse kastes ning esimest korda valmistati neid juba 17.sajandil. Head nautimist!

p.s Kui sa märkasid, et pildil oleva joogi värvus on pigem lõheroosa, kui punane sõstar, siis jah, tundub tõesti nii. Erakordselt palusin seekord maaletooja Mareki abi, kuna endal ununes täispudelist pilti teha ja tühja pudeli pilt pole poolt nii kõnekas. Minu pudelis jook küll nii oranž ei olnud või mulle vähemasti tundus nii 🙂 Kena kevadet!

Forget-Brimont Blanc de Blancs Premier Cru

Champange Forget-Brimont paikneb Ludes’i külas, Premier Cru aladel, Montagne de Reimsi piirkonnas. Michel Forget on oma suguvõsa 6. põlve esindaja, kes viib edasi perekonna traditsioone alates aastast 1978. Mõisa asutas esiisa Loius 19. sajandil ning tema järeltulija Eugéne jätkas brändi arendamist 1920ndatel. Tol ajal valmistati aastas umbes 100 pudelit šampanjat. Täna kuulub mõisa valdusesse 18 ha viinamarjaaedu ning kõik viinamarjad korjatakse käsitsi. Täna toodetake mõisas tagasihoidlikud 300 000 pdl/ aastas ning pool toodangust juuakse ära Prantsusmaal. NV šampanjad küpsevad keldrites vähemalt 24 kuud ning aastakäigu šampanjad isegi kuni 8 täisaastat.

Forget-Brimonti maja on Eesti turul uus tulija, esmakordselt sain nende šampanjasid proovida eelmise aasta novembrikuus Prantsuse veinide tutvustusõhtul. Nüüdseks on need jõudnud nii hästivarustatud poodidesse kui ka vinoteekidesse. Mina proovisin esimesena Blanc de Blancs Premier Cru’d:

Värvus: helkiv, läikiv, särav helekollane, kergelt roheka varjundiga. Ääretult särava tooniga jook!

Koostis 100% Chardonnay.

Aroomis tunda ennekõike õuna, rohelise õuna koort, kerge rohusust, lillelisust ja virsikuid.

Maitse väga mitmekülgne ja keerukas. Õnneks Marek hoiatas mind šampanja keeruka iseloomu eest, seega olin valmis teda meelitama end avama. Nagu öeldud, siis tegemist on trikitava ja mitmetahulise joogiga, iga sõõm laseb end isemoodi avastada. Tunda värskelt keedetud õunamoosi magusust, kohati mineraalsust, keskmaitses karamelli ja valget virsikut. Järelmaitse üllatavalt pikk ning esile tuleb mõru noot. Tootja soovitab šampanjat nautida koos austrite, suitsetatud lõhe või vana Parmesaniga.
Jään huviga ootama järgmist kohtumist Forget-Brimontiga!