Ernest Rapeneau Brut

Ernest Rapeneau pani aluse oma veiniärile juba aastal 1901 Hautvillersi külas. Alates aastast 1927 keskendus ta šampanja tootmisele ja kauplemisele. Selleks ajaks kui aastal 1936 anti Champagne piirkonnale ametlik AOC staatus, oli Rapeneau end kenasti üles töötanud ning tema kvaliteetsed šampanjad olid tuntud ja nõutud. Äri sai ainult kasvada ja laieneda. Pärast 50 aastat rasket tööd otsustas Ernest pensionile minna ning maja võtsid isalt üle pojad François ja Bernard. Sarnaselt neile on kõik järgmised põlvkonnad omal ajal pereäriga liitunud.
Rapeneua võttis aastal 1979 üle G.H Marteli maja ning tänaseks kuulub G.H.Martel gruppi minu erinevat maja ja brändi. Mõned neist on ka Eestis müügil, nagu näiteks Charles de Cazanove ja P. Louis Martin. Christophe Rapeneau õppis Reimsi Ülikoolis veiniteadust ning liitus pereäriga kohe pärast ülikooli lõpetamist aastal 1983. Aastas toodab grupp 10 miljonit pudelit šampanjat ning Christophe hoiab täna silma peal kõikide brändide tootmisel.

Ernest Rapeneau Brut on Eestis tuntud šampanja ning eelkõige eelistatud oma soodsa hinna poolest.

Koostises 45% Pinot Noir, 35% Meunier ja 20% Chardonnayd.

Värvus klaasis oli helkiv kuldkollane ning mullijuga klaasis oli üsna tihe.

Aroomis oli tunda õrnalt röstiseid noote, sidrunit ja mineraalsust.

Maitses oli esimese hooga tunda sidrunit ja hapet, keskmaitses muutus maitse täidlasemaks ja suhu ilmusid võiküpsised. Jook oli elav ja terav. Nautisime seda jooki hiljem koos praetud pardifileega ning toit muidugi muutis šampanjat. Koos pardiga ilmusid magusamad ja mesisemad noodid, klaasis soojenedes lisandusid veel täidlased küpsised. Väga hea joodav šampanja, kes on omas hinnaklassis väga tubli tegija! Soovitan igal juhul proovida, kas siis toiduga või niisama nautida.

P.Louis Martin Bouzy Grand Cru Brut

Kohtumine Bouzys asuva P.Louis Martini šampanjamaja järgmise esindajaga oli väga meeldiv ja maitsev kogemus. Eile õhtul maitsesime seda koos värskete, mereveest ja aroomidest tiinete austritega. Õnneks jäi pudelisse paari klaasi jagu šampanjat ka täna nautimiseks ning päikesepaisteses talvepäevas soojast toast lumehangi täis koduaia vaatamise tegi see šampanja küll oluliselt helgemaks. Ehk kevad ei olegi enam nii kaugel? Just alanud lumesadu seda illusiooni kahjuks ei toeta…

Kuniks on šampanjat, häid sõpru ja suurepäraseid roogi, on elu nagu lill! Aga nüüd tagasi peategelase juurde:

Koostises 50% PN ja 50% CH, värvus kuldkollane.

Aroomis oli tunda küpseid röstinoote, lapsepõlve suvedest mälus istuvat viljakuivati tolmusust koos valminud teravilja aroomiga. Samuti jõudsid ninna pähklid, kuivatatud puuviljad, meekook ja karamell.

Maitses tundsime päikesepaistes küpsenud melonit ja virsikuid, lõppmaitse oli kergelt mõruda alatooniga, millele andis omapärase kurvi parajas doseeringus esiletulev metalne happesus. Üldmulje väga positiivne ja nauditav, see šampanja sobib hästi sõbraga jagamiseks kui kindlasti ka õhtusööki täiendama.

P. Louis Martin Bouzy Brut Blanc de Noirs

Montagne de Reimsi südamest, grand cru külast Bouzyst, pärit šampanjamaja asutati aastal 1864. Louis Martin osales aktiivselt Bouzy Kooperatiivi loomisel ning ta oli ka selle ühenduse esimene president. Tema poeg Paul oli tõeline rahvamees ning kogukonnas väga armastatud inimene. Ta arendas šampanjatootmist ning alustas ka punaveinide tootmist. Täna toimetavad majas Pauli tütar ja tütrepoeg ning portfellis on 7 erinevat šampanjat.

Eesti turule jõudsid P. Louisi Martini maja šampanjad üsna hiljuti ning mul on väga hea meel, et ikka jõudsid! Hinna ja kvaliteedi suhe tundub pärast esimest katsetust küll hästi paigas olevat. Mina alustasin proovimist Blanc de Noirsist.

Koostis 100% Pinot Noir.

Värvus tumekollane, mull üsna harv.

Aroom hästi mitmekülgne ja põnev. Esimene mulje täidlane, kus tunda küpseid virsikuid ja kodusküpsetatud vahvleid. Klaasis arenedes tulid aga esile hoopis hapukad aroomid: hapu leib, lambic õlule iseloomuliku nüansid  ja hapukapsas.

Maitses domineerisid hapud õunad, tsitrusviljad ja metsamarjad. Iseloomult mitte väga jõuline ja suruv, heas balansis korralik toiduvein. Lõppmaitse oli üsna lühike, kus domineerisid kerged vürtsid ja röstinüansid. Soovitan proovida ja nautida koos mõne imehea roaga!