Canard-Duchêne Rosé

Eelmisel nädalavahetusel veetsime 3 päeva Pariisis, kindlasti ühes minu lemmiklinnas ning seekord käisime seal lihtsalt head toitu ja jooki, kunsti, imekaunist linnapilti ning veidi soojemat kliimat nautimas. Igavesti vahva oli, prantslased ikka oskavad elu nautida ning seal olles hakkad ise ka justkui vähem kiirustama, muretsema ning elu nautima. Reisides meeldib meile alati käia ka kohalikes toidu- ja veinipoodides ning šampanjaletiski ei saa ju külmalt ja midagi kaasa haaramata mööda jalutada. Esimesel õhtul haarasime kaasa Canard-Duchêne Rosé poolpudeli ning järgmisel päeval pärast pikka, ca 30 000 sammust koosnevat jalutuskäiku, oli seda kosutuseks just väga vaja.

Canard-Duchêne on tuttav maja, kuigi Eestis väga tihti selle brändi otsa ei satu, mõne restorani veinikaardil siiski võib neid kohata. Minevikus paar korda varem olen maitsnud nende šampanjasid ning maja ajaloost saate lugeda siit. Aastal 1968 tähistati maja sajandat aastapäeva ning selle puhul valmistati esimest korda Charles VII cuvéed. Täna jaotuvad maja šampanjad viie erineva kategooria alla, Rosé kuulub esimesse nn Requisite Collection-sse.

Koostises 30% PN, 40% Meunier ja 30% CH, reservveine on kasutatud 10% ja suhkruid on lisatud 8g/l kohta.

Värvus klaasis oli lõheroosa, selge oranžikas toon.

Aroom oli värske ja marjane, ennekõike oli tunda maasikaid ja vaarikaid.

Maitse oli parajalt värske, hästi julge ja otsekohene. Keskmaitses domineeris väga tugevalt kirsikompott, kirsid oli väga võimsad, hape ehitas tugeva selgroo. Tunda oli veidi ka maasikaid, metsmaasikaid ja lõpus ilmusid kerged suitsused noodid. Üldmulje oli delikaatne ja võiks öelda, et isegi täiuslik. Sellist roséd jooks veel!

Veinimeister iseloomustab seda jooki kui delikaatset ja suvist, otsustavalt elegantset ning soovitab nautida koos grillitud valge liha, Serrano singi või punaste marjadega panna cotta kõrvale. Meie nautisime seda aperitiiviks ning oli väga hea!

Canard-Duchêne Authentic Brut

Kaks noort ja armsat inimest Victor Canard ja Lèonie Duchêne kohtusid Ludesis ning abiellusid aastal 1860. Šampanja oli nende mõlema kirg ning aastal 1868 panid nad ühiselt aluse päris oma šampanjamajale – nimeks sai loomulikult Canard-Duchêne. Tänu sidemetele Vene tsaari õukonnaga oli neil privileeg kasutada Vene Impeeriumi vappi šampanja pudeli siltidel. Sestap ongi keiserlik kahepealine kotkas kaunistanud Canard-Duchêne silte alates 19. sajandist.
Tänapäeval ulatub mõisa aastatoodang ca 6 miljoni pudelini ning maa-alustes 12-48 m sügavusel asuvates keldrites küpseb korraga 10 miljonit pudelit.

Mina proovisin esimesena Authentic Brut`i, märtsikuises Pärnus koos Kaire ja Ingaga ning meie kokkuvõte on siin:

20130612-215832.jpgKoostis: 45% PN, 30% PM,
25% CH

Värvus õlgkollane, mull keskmise suurusega ning üsna tihe.

Aroom puuviljane, tunda Valget Klaari, virsikut, küpset puuviljasust. Domineerivaks jääb siiski õunasus, värske ja hästi mahlane.

Maitses tunda samuti värskelt magusat ja mahlast õuna, kerge rohususe puudutus, aprikoosid ja virsikud. Õrnalt on tunda heledat karamelli, aimatavat röstisust, kuid lõppmaitses ikkagi domineerub värskus ja õunasus. Tegemist on kerge, värske ja puuviljase šampanjaga.