P.Louis Martin Bouzy Grand Cru Brut

Kohtumine Bouzys asuva P.Louis Martini šampanjamaja järgmise esindajaga oli väga meeldiv ja maitsev kogemus. Eile õhtul maitsesime seda koos värskete, mereveest ja aroomidest tiinete austritega. Õnneks jäi pudelisse paari klaasi jagu šampanjat ka täna nautimiseks ning päikesepaisteses talvepäevas soojast toast lumehangi täis koduaia vaatamise tegi see šampanja küll oluliselt helgemaks. Ehk kevad ei olegi enam nii kaugel? Just alanud lumesadu seda illusiooni kahjuks ei toeta…

Kuniks on šampanjat, häid sõpru ja suurepäraseid roogi, on elu nagu lill! Aga nüüd tagasi peategelase juurde:

Koostises 50% PN ja 50% CH, värvus kuldkollane.

Aroomis oli tunda küpseid röstinoote, lapsepõlve suvedest mälus istuvat viljakuivati tolmusust koos valminud teravilja aroomiga. Samuti jõudsid ninna pähklid, kuivatatud puuviljad, meekook ja karamell.

Maitses tundsime päikesepaistes küpsenud melonit ja virsikuid, lõppmaitse oli kergelt mõruda alatooniga, millele andis omapärase kurvi parajas doseeringus esiletulev metalne happesus. Üldmulje väga positiivne ja nauditav, see šampanja sobib hästi sõbraga jagamiseks kui kindlasti ka õhtusööki täiendama.

Blanc de Noirs õhtusöök

Lõpuks ometi õnnestus mul täita oma ammune unistus ning degusteerida erinevaid Blanc de Noirs (edaspidi BdN) šampanjasid imelise õhtusöögi käigus. Ootused olid kõrged ja need said täidetud, kuid kõigest aga järjekorras.

Esimene käik oli André Clouet Grande Réserve BdN Brut koos keedetud soovähkidega. Sulatatud soovähid olid tõelised iludused, tumeda tulipunase värvusega, kuid suhteliselt maitsetud ning suviste Soome või Eesti vähkidega võrdlust ei kannata. Kuid tühja sest, koos šampanjaga maitsesid nad ikkagi hästi.

André Clouet Grande Réserve valmistatakse 100% PN-st, viinamarjad on korjatud Bouzy ja Ambonnay küla grand cru aedadest. Värvus virsikukarva, kergelt hallika varjundiga. Maitse oli väga küps ja täidlane, hapet oli üsna vähe, tunda oli punaseid marju. Lõppmaitses oli tunda mõrudat šokolaadi. Täidlane ja küpsenud šampanja.

Teine käik  olid värsked austrid ja Joseph Perrier Cuvée Royale BdN Brut Nature 2008. Tegemist on vana tuttava veinimajaga ning BdN kinnitas taaskord maja kõrget taset. Värvus kergelt oranžikas kollane. Aroom mineraalne, tunda oli mustõstraid ja mett. Maitse oluliselt teravam kui aroom, tunda oli suitsuseid nüansse ja küpseid virsikuid, samuti tsitrusvilju. Austrite meresus ja šampanja mineraalsus mängisid kenasti kokku. 

Kolmas käik oli kordus paar nädalat tagasi proovitud kooslusest: foie gras ja Pierre Paillard BdN. Seekord andis maitsekooslusele erilise krutski juurde  Muhu Leib pagarikojast päeval ostetud must leib šokolaadi ja aprikoosidega. Kergelt magusa alatooniga tumedast kakaost tulvil leib sobis ideaalselt foie grasiga. Ja šampanja ainult täiendas seda paari.

Järgmisena ilutses meie taldrikuil kergelt praetud imeõrn kanamaks rohelisel salatipadjal. Saatjaks sedakorda Champagne P.Louis Martin Bouzy Brut BdN. Aroom oli sarnaselt eelmisele korrale hästi röstine, lausa kõrbenud nootidega. Maksaga koos tulid maitses esile mustad ploomid, šokolaadi puudutus ning järelmaitses piprased noodid. Kokku sobisid nad igatahes hästi ning maitsebukett oli nauditav.

Meie õhtusöögi pearoaks oli mooritud jänes ahjus röstitud köögiviljadega, mille kõrvale avasime Egly-Ouriet Grand Cru BdN Vieilles Vignes. Tegemist on maja tippveiniga, kõik viinamarjad pärinevad ühest, grand cru külas Ambonnays asuvast Les Crayèresi nimelisest aiast. Viinapuud on istutatud aastal 1946 ning kuna mullapind on üsna õhuke, siis see võimaldab viinapuude juurtel minna sügavale kriidikihini ning tulemuseks on mineraalne, võimas, rikkalik ja küps vein. Suhkrut on lisatud minimaalselt 2g/l.

Värvus oli oranžikas kollane, kergelt isegi roosaka varjundiga. Aroom oli väga täidlane, domineerisid küpsed röstised noodid ja mustsõstar, meenutas dessertveini aroomibuketti. Maitses oli tunda tammenoote, küpseid tumedaid marju, metskirsse ja mineraalsust. Hästi tammine, kompleksne ja väga heas tasakaalus vein, väga pika lõppmaitsega. Uskumatu elamus, ohhetasime ja ahhetasime päris pikalt, jänes pakkus šampanjale kenasti seltsi, kuid minu jaoks jäi toit ikkagi veini varju.

Tegemist oli vapustava šampanjaga, minu jaoks kõikidest senini kogetuist vägevaim ja huvitavaim šampanjaelamus. Absoluutne lemmik! Majast ja ükskord varem maitstud 100% Meunierist valmistatud šampanjast saab lugeda siit.

Õhtusöögi lõpetas Gonet-Medeville BdN ning tõstsime toosti kõikide tublide ja andekate veinimeistrite auks. Kogu õhtu oli üks suur nauding!

 

P. Louis Martin Bouzy Brut Blanc de Noirs

Montagne de Reimsi südamest, grand cru külast Bouzyst, pärit šampanjamaja asutati aastal 1864. Louis Martin osales aktiivselt Bouzy Kooperatiivi loomisel ning ta oli ka selle ühenduse esimene president. Tema poeg Paul oli tõeline rahvamees ning kogukonnas väga armastatud inimene. Ta arendas šampanjatootmist ning alustas ka punaveinide tootmist. Täna toimetavad majas Pauli tütar ja tütrepoeg ning portfellis on 7 erinevat šampanjat.

Eesti turule jõudsid P. Louisi Martini maja šampanjad üsna hiljuti ning mul on väga hea meel, et ikka jõudsid! Hinna ja kvaliteedi suhe tundub pärast esimest katsetust küll hästi paigas olevat. Mina alustasin proovimist Blanc de Noirsist.

Koostis 100% Pinot Noir.

Värvus tumekollane, mull üsna harv.

Aroom hästi mitmekülgne ja põnev. Esimene mulje täidlane, kus tunda küpseid virsikuid ja kodusküpsetatud vahvleid. Klaasis arenedes tulid aga esile hoopis hapukad aroomid: hapu leib, lambic õlule iseloomuliku nüansid  ja hapukapsas.

Maitses domineerisid hapud õunad, tsitrusviljad ja metsamarjad. Iseloomult mitte väga jõuline ja suruv, heas balansis korralik toiduvein. Lõppmaitse oli üsna lühike, kus domineerisid kerged vürtsid ja röstinüansid. Soovitan proovida ja nautida koos mõne imehea roaga!