Champagne HENRIOT

Majale pani aluse Nicolas Henriot lesk Apolline aastal 1808 ning visa töö tulemusena oli Henriot šampanja õige pea armastatud märjuke mitmes erinevas Euroopa kuningakojas. Aastal 1880 abiellus Paul Henriot kauni nooriku Marie Marguetiga, kelle kaasavara hulka kuulusid ka mõned Chardonnay aiad Côte des Blancs piirkonnas. Sestpeale on perekonna erinevad põlvkonnad majas toimetanud ning oma oskusi lihvinud. 2020. aasta veebruaris asus maja juhi kohale Alice Tétienne, kelle oskused ja teadmised täiendavad Henrioti perekonna kogemusi ning üheskoos on plaanis maja filosoofiat ning nägemust šampanja olemusest ja elamusest edasi arendada.

Henriot šampanjasid oleme ennegi joonud ja kiitnud, mälu värskendamiseks maitsesime ja võrdlesime ühel õhtul erinevaid Signature Cuvée sarja kuuluvat šampanjat:

Blanc de Blancs – maja ise peab seda šampanjat Signature sarja nurgakiviks. Viinamarjad pärinevad nii grand cru kui premier cru aedadest ja segus kasutatakse vähemalt 40% reservveine. Suhkruid on lisatud 8g/l kohta ning väikeses koguses on segule lisatud ka maja tippšampanjat Cuve 38. Aroomis oli jõuliselt tunda hapukapsast, röstiseid noote ja mineraalsust. Joogi värvus klaasis oli tumekollane. Maitses domineeris tugev röstisus, väga tugev kohe, samuti oli tunda küpseid ahjuõunu. Kuigi jook oli jahutatud ja õigel temperatuuril, siis ta oli iseloomult nii tugev, et tundus klaasis veidike soe ja karamellkommine. Väga äge ja kihvt jook, lõi meid oma tugeva iseloomuga kujundlikult pikali. Šampanja kõrvale nautisime lõhe tartari sinepise kastme, hapusaia ja kornišonidega ning kooslus oli lihtsalt suurepärane! Olen ka enne BdB maitsnud ning tookordsega võrreldes oli seekordsele šampanjale oli antud rohkem aega pudelis küpseda ja toonust koguda. Ja see oli talle mõjunud hästi.

Brut Souverain – veinimeister iseloomustab seda jooki kui täpset ja tasakaalukat. Koostises 50% Chardonnay, 45% Pinot Noir ja 5% Meunieri. Segus kasutatakse enam kui 25 erineva aia viinamarju, koguni 30% segust on reservveinid ning ka siia segusse on lisatud veidike tippšampanjat Cuve 38. Kui suur kogus see on ja miks veinimeister seda teeb, ei oska ma täna öelda. Huvitav oleks küsida, et kas tõesti mikrokogus seda šampanjat muudab midagi olulist Souverian jt segus. Aroom oli kergelt jahune, lilleline ja mineraalsus tuli selles joogis palju paremini esile. Veidi oli ka röstisust ja vahvleid. Maitses olid magusad noodid, aprikoosimoos, küpsed aprikoosid ning lõpp oli pähkline. Võrdluses BdB-ga jäi Souverain seekord kaotajaks, ta tundus tagasihoidlikum ja väiksema ambitsiooniga.

Rosé – elegantne ja intensiivne nagu ütleb veinimeister. Koostises 50% Pinot Noir, 10% Meunier ja 40% Chardonnay, reservveine on segus vähemalt 35%. Suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Värvus klaasis oli oranž, aroomis oli tunda punaseid marju (vaarikaid ja maasikaid), natuke piimhapet, küpsiseid ja rösti. Maitses oli kergelt Põltsamaa Kosmose marmelaadi ehk siis punase sõstra marmelaadi ning üldiselt oli maitse ümar, täidlane ja külluslik. Hape oli lõppmaitses tuntav ja mõjus.

Kokkuvõttes võtame mütsi maha Henriot šampanjamaja ees, veinimeister teeb head tööd ning joogid on igati nauditavad! Salute!

Henriot Blanc de Blancs

Viimati jõin ma Henrioti šampanjat paar aastat tagasi mais, kui avasime Reimsist kaasatoodud Millésime 1996. Hiljaaegu õnnestus laevalt endale hankida järgmine Henrioti maja esindaja, seekord Blanc de Blancs. Peamiselt müüaksegi maal ja laeval kahte Henrioti šampanjat: BdB ja Brut Souveraini, viimatinimetatu muljeid saab lugeda siit.

Nüüd aga BdB juurde, ütlen kohe ära, et tegemist oli nauditava joogiga, heas tasakaalus, maitsed olid korrapäraselt paigas ning klaasis hõljus puhas nauding.

Koostis 100% Chardonnay, viinamarjad on korjatud Cote des Blancsi grand cru aedadest. Segus on kasutatud kuni 30% reservveini ning veinil on lastud keldrites küpseda 3-5 aastat.

Joogi värvus oli hele-helekollane, õrna roheka varjundiga. Mullid pisikesed ja tihedas mullijoas.

Aroom hästi puhas ja selge, tunda oli valgeid lilli, virsikuid ja lapsepõlvest mällu jäänud vaniljeplombiiri. Samuti kerge röstisusenoot, mis oli tagaplaanil ja ainult kergelt aimatav.

Maitse oli jõuline ja sirgjooneline, alguses tunda mineraalsust, kerget suitsust ja tsitrusviljadest greipi. Keskmaitses metspähklid, parajalt hapet ning lõppmaitse hästi pikk ja kirbe, tõeliselt põneva ja kauakestva (raud)rohuürdisusega.

Ideaalselt sobib BdB aperitiiviks või nautimiseks kammkarpidega, maja soovitab seda isegi nautida koos grillitud foie grasi ja sibulamoosiga. Pudeli võib avada kohe või siis panna ta veel keldrisse küpsema 5-7 aastaks.

Henriot Millésime 1996

Paar aastat tagasi Champagnes käies kahmasime mõnuga erinevaid šampanjasid kokku ning umbes kümmekond õnnestus neid ka tookord kodumaale toimetada. Henrioti Millésime oli viimane tookordsest saagist ning ta ootas mitu head aastat õiget aega, millal end klaasides ilmutada. Möödunud suve hakul toimus meie peres väike koolilõpupidu ning tol õhtul tundus just sobiv hetk see pudel avada.
Aktus oli läbi, tunnistus käes, lilled vaasis, pildid tehtud ja saabus just paras hetk klaasikese šampanjaga möödunud aastate meenutamiseks. Koolitee algas pea 10 aastat hiljem kui käesolev šampanja pudelisse jõudis, aga šampanja ju küpsebki veidi aeglasemas tempos kui lapsed sirguvad…  Tänane reaalsus on meil uus kool ja uus algus ning uus šampanjagi on pandud kappi ootama järgmist lõpuaktust. Aga aitab nüüd lastest ja koolidest, keskendume šampanja ilule ja võlule – Henriot Millésime 1996:

Värvus: sügav (tume) sidrunikollane, läikiv helk, väike mull oli alguses üsna laisk, aga avanedes muutus veidi tempokamaks.

Aroomis oli tunda õunakoort, karamelli, valgeid luuvilju ja mett. Kergelt oli aimata apelsinikoort, õrna röstisust ja pähkleid.

Maitse alguses üsna sirgjooneline, tunda kreemisust ja karamelli. Keskmaitses tekkis tunne toasooja tuppa lõikelauale jäänud kuivanud leivakääru röstisusest. Lõppmaitse lühike ja üllatavalt järsu lõpuga, samas karamell laulis üsna pikalt.

Koostis 50% PN, 50% CH.
R. Juhlini hinnang šampanjale 89/100, arenedes 92/100. Tegemist on 4* majaga, aastane kogutoodang ca 1 mio pudelit.

Henrioti veinimajaga olen ka enne korra tutvust teinud, tookord proovisime Brut Souveraini. Head lugemist ja šampanja nautimist!

Champagne Henriot

Perekond Henriot on algselt pärit Lorrainest, kuid aastal 1640 kolisid nad Champagnesse. Peamiselt tegeleti tekstiilide ja veini müügiga, tasapisi aga hakkas perekond kokku ostma viinamarjuaedu. Aastal 1794 abiellus Nicolas Henriot Apolline Godinot`ga, kes oli kuulsa ja osava veinimeistri Abbé Godinot`i õetütar. Üheskoos hakkasid Nicolas ja Apolline veini valmistama ning aastal 1808 asutas selleks ajaks juba kahjuks lesestunud Apolline ametlikult Henrioti šampanjamaja. Alguses müüs ta šampanjat nimetuse “Veuve Henriot Ainé” alt. Ta oli tubli ja tegus ärinaine ning ta müüs šampanjat nii kodu- kui välismaal. Henriotist sai Hollandi kuningliku perekonna ametlik varustaja ning õige pea jõid seda ka Habsburgid Austria-Ungari keisrikojas.

19.sajandi keskpaigas ristusid Henrioti ja Charles Heidsicki suguvõsad ning sest saadik on need kaks majad olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Tänagi jagatakse ühiselt kontoripindu ja veinikööke.

Mina leidsin Henrioti veinidkoju.ee-st, kus müüakse kaupa ainult kastiga, (positiivse) üllatusena on Henrioti kastis ainult 2 pudelit.
Tellisin Henriot Brut Souveraini:

Värvus: särav kuldkollane

Koostis: ca 60% PN ja 40% CH osade allikate sõnul siiski lisatakse ka väike kogus PM-i.

Aroomis tunda valgeid lilli, tsitruseid ja kollased puuvilju.

Maitse hästi mõru, bitter šokolaad, tugev mesi, ploomid. Šokolaadi mekk oli tõelisest rabav ja meeldejääv.

Üldmulje suurepärane, tõeliselt isepärane ja huvitav šampanja! Juhlini hinnang 82, arenedes 88.