Krug Grande Cuvée

Head uut aastat kõikidele šampanjasõpradele!!!

Toogu uus aasta meile põnevaid avastusi, maitsvaid elamusi ja imelisi hetki meeldivas seltskonnas!!!

Lõpuks ometi, pärast kõiki neid aastaid, on mul põhjust siin blogis kirjutada pikemalt ühest maailma eksklusiivseimast ja erilisemast šampanjamajast KRUG.

Maja asutas Reimsis aastal 1843 Johann-Joseph Krug, kes oli visionäär ja filosoof ning kes uskus, et šampanja kui joogi olemuse suurim väärtus on nauding iseenesest. Šampanja valmistamist oli ta õppinud Jacquessoni šampanjamajas. Krugi esimene viinamarjasaak korjati aastal 1844 ning sündis Krug Grande Cuvée. Josephi unistuseks ja visiooniks oli igal aastal, hoolimata ilmastikutingimustest, valmistada sama kvaliteediga parimat šampanjat. Ja see ongi õnnestunud nüüd juba kuue inimpõlve jooksul. Üheks edu võtmeks on see, et Joseph pani aluse reservveinide kogule, mida on igal aastal täiendatud ning kus täna on sadu erinevaid veine erinevatest aastakäikudest, mida segudes kasutada.

Krug kuulub LVMH grupi omandusse, majas valmistatakse täna kuut erinevat šampanjat, maja juhib Olivier Krug ning veinimeistriks on Julie Cavil. Mõned aastad tagasi tegi bränd läbi uuenduskuuri tollase juhi Margareth Henriquezi käe all ning üheks muudatuseks oli uus ametlik punane värv. Täpselt sama värvi olla olnud šeifist leitud Johann-Joseph Krugi päevaraamatu kaaned.

Uuendusena hakati šampanjapudelite tagumisele sildile printima unikaalset ID koodi ja esisildile valmistamise aasta järjekorranumbrit. Minu Grande Cuvée pudeli esiküljel oli number 166, mis tähendab, et see on valmistatud 2010. aastal, segus on kasutatud 13 erineva aasta 140 erinevat veini, vanim vein pärines aastast 1998 ning noorim aastast 2010. Just sellise erinevate aastate ja kümnete erinevate veinide segamisega suudab veinimeister tagada sama kvaliteedi igal aastal. Šampanjapudel küpses keldris 7 aastat ning korgiti 2017. aasta kevadel.

Koostises 45% PN, 39% CH, 16% Meunier.

Värvus klaasis on beežikas kollane.

Aroom oli täidlane, kus tunda oli vahvleid, mett ning klaasis avanedes läks jook sügavamaks ja tugevamalt tuli esile röstisus.

Maitse täitsid küpsed aprikoosid, virsikumoos, röstitud metspähklid ja mandlid, kergelt suitsune ja täidlane jook. Hape oli keskmaitses päris tugev ning kui jook klaasis seisis ja veidi soojenes ilmus aroomi jood. Hästi sügav ja mitmetahuline, samas filigraanselt stiilipuhas jook. Iseloom säilis lõpuni ja maitsed pakkusid tõepoolest meeldejääva elamuse.

Üllatav Soome

Laupäeval võtsime üle mitme aasta ette ühepäevase reisi Helsingisse, eesmärgiks lihtsalt end tuulutada, ringi tallata ja Soome õhku hingata. Viking Line hommikune reis oli üsna rahvarohke, meiesuguseid tuuletallajaid oli teisigi. Lõime laevalehe lahti ning saime teada, et Viking Line pöörab nüüdsest rohkem tähelepanu šampanja valikule ning on oma riiuleid rohkesti täiendanud. Laevapoe riiulid üllatasid tõesti laia sortimendi ja hinnaskaalaga, suurimad üllatajad olid  kõrgema hinnaklassi šampanjad, kus nt Roedereri Cristal 2004 maksis 149€ ja Krug Grand Cuvée 125€. Lisaks veel hulk tuntud (Pol Roger, Charles Heidsieck, Taittinger) ja tundmatuid nimesid, milliste hinnad algasid 25 eurost ja lõppesid 100 juures. Laevašampanjaks on VL valinud Laurent Perrieri, seda müüdi mitmes suuruses nii kohvikutes kui poodides.

Suurim üllatus tabas mind aga poes tund pärast avamist kui Krugi riiul oli tühjaks ostetud, no seal oli vähemalt 6 karpi. Pidasin seda esialgu eksituseks või silmamoonduseks….aga tagasiteel sain selgust. Nimelt oli VL-l seekord šampanja nädalavahetus ning korraldati ka degustatsioone (ilmselt siis Soome pool reklaamides), mille käigus tutvustati väga häid ja ka kallima hinnaklassi jooke ning needsamad inimesed siis hommikul ostsidki poe tühjaks. Imekspandav, pole midagi öelda, niimoodi kasvatataksegi klientuuri ja levitatakse šampanjausku.

Helsinki oli ikka endine, nagu meil, nii ka neil kesklinnas kesklinna hinnad –  siiavõileiva eest pidi välja käima juba 3.50. Aga maitses hästi. Stockmanni toiduosakond on minu jaoks ikka endiselt klass omaette, vaata ja imesta kui ilus ja rikkalik väljapanek meist kõigest 75 km kaugusel. Kahju kohe, et autoga ei läinud, seljakotti kõike soovitut kahjuks ei mahutanud. Alkoholi osasto oli põnev, lisaks rikkalikule veinivalikule uudistasin muidugi ka šampanjaletti, hinnad algasid 20 eurost ning üllatav oli magnum pudelite lai valik. Muidugi, eks üle lahe on ostjaid rohkem, nõudlus suurem ja nende jaoks on ka valikuvõimalusi loodud. Ei tulnud ka meie sealt tühja kotiga ära ning nüüd ootame päikeselist sooja õhtut. Nii et kui järgmine kord üle lahe sõidate, hoidke silmad ja rahakotirauad lahti!

Mullitamiseni!