Dosnon Récolte Noire

Dosnoni šampanjamajale pani aluse Davy Dosnon ning tema soov oli luua kaasaegne ja ökoloogiliselt jätkusuutlik šampanjamaja. Tema äripartneriks on Nicolas Laugerotte, kes tegutseb majas ärijuhina. Dosnoni šampanjamaja asub Côte des Bar piirkonnas Avirey-Lingey külas, tegemist on Champagne piirkonna lõunaosaga ning viinamarjad kasvavad seal lubjakivisel pinnasel. Majal endal on viinamarjaaedu 2,15 hektaril ning šampanja tootmiseks ostetakse viinamarju ka teistelt kasvatajatelt. Viinamarjaaiad on piisava murukattega, et tagada pinnases leiduvate mikroobide hea tervis, maapinda õhutatakse ning kunagi ei kasutata kemikaale. Viinapuid pügades reguleeritakse viinapuude saagikust ja marjade jõulisust ning viinamarju korjatakse käsitsi. Veini valmistamisel on oluline veini kokkupuude tammega, et vein areneks võimsaks ja täidlaseks, säilitades samal ajal oma peensuse ja puhtuse. Récolte šampanjade valmistamisel kasutatakse 228 liitrisi Burgundia tammevaate, mis on minimaalselt 5 aasta vanused ning neid ostetakse Puligny-Montrachet piirkonnast.

Mina leidsin Eesti poeriiulilt Dosnoni Récolte Noire.

Koostises 100% Pinot Noir, suhkruid on lisatud 3,5g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane nagu augustikuine viljapõld.

Aroomis oli röstisust ja täidlust, hästi sügav vein. Ninna jõudsid küpsete luuviljade ja leiva aroomid.

Maitses domineerisid alguses võised noodid, tunda oli küpseid õunu ja pirne. Maitse esimeses faasis oli vein sügavam, keskmaitses ilmus hape ning lõppmaitse oli pikk, kirbe ja mõrudate nootidega. Hästi põnev šampanja, mida veinimeister soovitab tarbida koos hautatud lamabaliha või köögivilja-veiseliha hautisega. Mina panin šampanja paari pasteedi ja krõbeleivaga ning see kooslus kõlas ka kenasti kokku.

Taittinger Comtes de Champagne Rosé 2009

Comtes de Champagne rosé on segu, milles on 30% Chardonnay marju Côte des Blancs piirkonnast, 70% Pinot Noir viinamarju Montagne de Reims piirkonnast ning šampanjasegusse lisatakse alati ka 15% Bouzy piirkonna Pinot Noir viinamarjadest valmistatud punast veini. Tegemist on Taittingeri maja kõige erilisema šampanjaga, milline on arenenud enam kui 12 aastat enne turuletoomist. Tegemist on siidise ja erakordselt täiusliku joogiga, milles on delikaatsed mullid. Värvus oli joogil tumepunane ning ninna jõudsid noodid küpsetest punastest marjadest, maasikakompotist, kirssidest, üleküpsenud aprikoosidest ning kõik need aroomid olid palistatud mineraalsete nootidega.

Maitse oli esmajoones puuviljane ja rikkalik, mis hiljem andis teed värsketele ja siidistele tanniinidele. Keskmaitses oli tunda aniisi, fenkolit ja mineraalsust, lõppmaitsesse ilmusid maasikakompott ja siirup. Hape oli puhas ja mineraalne. Hästi sirgejooneline, kompaktne ja rikkaliku maitsebuketiga šampanja.

Legendaarne balletitantsija Rudolf Nurejev on öelnud: “Kui ma joon Comtes de Champagne roséd, siis ma mitte enam ei tantsi, vaid lausa lendan…”

Head vana-aasta lõppu!!!

Clos du Château de Bligny 6 Cépages Brut Nature

Suur enamus šampanjadest valmistatakse kolmest peamisest viinamarjast ning vahel harva satuvad ette šampanjad, mille segus on kasutatud ülejäänud 4 viinamarja või siis vähemalt osasid neist. Hiljaaegu jõudis Eesti poeriiulitele šampanja, milline on valmistatud kuuest viinamarjast. Valmistajaks on Château de Bligny šampanjamaja (maja ajaloost saate lugeda siit) ning koostises on võrdsetes osades: Chardonnay, Pinot Noir, Meunier, Petit Meslier, Arbane ja Pinot Blanc. Huvitaval kombel on veinimeister valinud tee, et viinamarjad pressitakse ja kääritatakse kõik koos, mitte iga sort eraldi.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane, mullijoad tihedad ja keskmise suurusega.

Aroomis oli kreemisust ja lillelisust, veidike oli tunda mett ja küpseid aprikoose.

Maitse oli hästi kontsentreeritud ja ahjus küpsetatud õuntest tulvil, hape oli tarmukalt tagaplaanil. Jook oli keskmise täidlusega ning üldmulje jäi suhteliselt tagasihoidlik.

Blanc de Noirs pimedegustatsioon

Nädalavahetusel korraldasime mulliklubiga Blanc de Noirsi (edaspidi BdN) degustatsiooni ning et õhtu põnevam oleks, siis otsustasin seekord pudelid fooliumisse mässida. Kui kõik pudelid on anonüümsed, siis ei saa maitsjate arvamust ja muljeid mõjutada maja nimi, aastakäik või konkreetne küla. Hankida BdN õhtuks vajalik hulk erinevaid šampanjasid osutus üsna keeruliseks väljakutseks, sest poeriiulitel pole valik just väga suur. Aga lõpuks ma need leidsin ja õhtu oli põnevalt maitsev. Paremusjärjekorra selgitasime degustatsiooni lõpus punktide andmisega, hääletasime nii et parimale joogile andsid maitsjad 6 punkti ja kõige nõrgemale joogile 1 punkti. Panen meie muljed siinkohal kirja ning alustan viimasest kohast.

6. koht: Dehours & Fils Terre de Meunier Extra Brut. Tegemist on Marne orus tegutseva väikese tootjaga, šampanja koostises on 100% Meunieri. Värvus oli tumekollane, isegi kergelt oranžikas. Aroom oli hästi röstine, (mäda)õunane, robustne ja nurgeline. Maitse oli üllatavalt jõuline, röstine, domineerisid punased marjad, järelmaitses ilmusid kerged metalsed noodid.

5. koht: Pierre Paillard Les Maillerettes Grand Cru 2013 BdN Extra Brut. Tegemist on üheaia šampanjaga, mida valmistatakse 100% Pinot Noir viinamarjadest. Värvus oli kergelt roosaka alatooniga. Aroomis oli tunda pirne, hästi elegantne ja peen jook. Maitses oli hapet palju, tunda oli sidruneid ja natuke suitsu. See jook vajab kindlasti küpsemiseks veel aega, võiks lasta tal küpseda 5-10 aastat ja siis juua. Ilmselgelt oli tegemist liiga noore joogiga, millel on potensiaali palju enamaks.

3-4. kohtadel platseerusid võrdse punktiarvuga H.Goutorbe BdN 2013 ja Gonet-Medeville BdN. Mõlemad vanad tuttavad šampanjad. H.Goutorbega kohtusime hiljaaegu, koostises on 100% PN, värvus on kuldkollane, aroomis oli röstiseid noote aga ka hapukapsast. Maitse oli täis õunu ja kukekommi, hästi otsekohene šampanja. Gonet-Medeville BdN on minu ammune lemmik, koostises 100% PN, värvus oranžika tooniga kollane. Mull klaasis oli väga tihe. Aroomis tulid esile tsitrusviljad ja natuke mett. Maitse oli täis erinevaid pähkleid, rösti ja puuvilju. Täidlane, küps ja selgrooga šampanja, mis näitab oma jõulist iseloomu.

Teisele kohale platseerus Champagne Ch.de L’AUCHE Brut Selection. Selle šampanja ajalugu algab koos Maison des Vignerons de Germigny’ga aastal 1961. Alguses kuulus ühendusse 7 iseseisvat viinamarjakasvatajat, kes otsustasid õlad kokku panna ja koos veini tegema hakata. Ühendus loodi Janvrys, 15km Reimsist lääne pool, kohas mida kutsutakse “L’Auche” ning nad andsid oma šampanjale sama nime.

Tegemist on seguga, mille koostises on 85% Meunieri ja 15% PN. Väga aromaatne ja lai aroom, tunda oli hapuoblikat, pirne ja aprikoose. Maitse oli pungil punastest marjadest.

Meie õhtu ülivõimas võitja, milline sai kõikidelt osalejatelt maksimumpunktid, oli Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny Värvus oli kergelt oranžikas, aroom mesine ja rikkalik, tunda oli võiseid noote. Maitse oli pähkline ja karamelline, alguses on hape terav, aga keskmaitses lahtub. Müstiliselt hea šampanja, üliheas tasakaalus, väga põnev ja mitmekihiline.

Teistest Egly-Ourieti šampanjadest ja majast saab lugeda siit.

 

Champagne Alexandre Bonnet

See väike maja asub Champagne piirkonna lõunaosas, Côte des Bar piirkonnas, Les Riceys külas. Piirkonnas on sajandeid valmistatud head roosat veini, mida legendi kohaselt armastas ka kuningas Louis XIV, kellele tutvustasid veini Versailles’ lossi ehitusel töötavad Les Riceyse piikonnast pärit müürsepad. Piirkonnas kasvatasid viinamarju juba vanad roomlased ning XII sajandil tõid Clairvaux kloostris elavad mungad viinamarjaistikuid Ungarist. Täna on piirkonnas viinamarju aedu kokku 2086 aakril (ca 844 hektarit) ning peamiselt kasvatatakse muidugi Pinot Noiri.

Aastal 1934 alustas täna majas tegutsejate emapoolne vanaisa Lucien Noble viinamarjakasvatust. Teadmised ja kirg veini vastu anti edasi põlvest põlve ning 1970ndatel lõid vanahärra järeltulijad René, Serge ja Alain Bonnet oma brändi Alexandre Bonnet.

Mina leidsin Alexandre Bonneti šampanjad Helsingist ning kaasa tuli Perle Rosée Brut.

Koostises 100% PN, viinapuud on keskmiselt 25 aastat vanad.

Värvus punase varjundiga intensiivne roosa.

Aroomis oli tunda küpsiseid, küpseid punaseid marju, eriti vaarikaid. Aroomist jäi küps ja täidlane mulje.

Maitse üldmulje marjane, hape oli parajas tasakaalus ning jäi viivuks keelele kõlkuma. Keskmaitses kerkis kerge suitsune puudutus ja lõppmaitses ilmusid välja pihlakamarjad. Tegemist on gastronoomilise veiniga, mis hüüab enda kõrvale head toitu. Veinimeister soovitab seda šampanjat koos viigimarjade ja röstitud pärlkanaga või magustoiduks pannkookide ja vaarikatega. Meie panime ta paari röstitud juurikate ja Eestimaise kalkuniga ning tulemus oli igati nauditav.

Pinot Noir

Pinot Noir (edaspidi PN) on Burgundiast pärit viinamari ning PN näol on tegemist ülimalt mitmetahulise viinamarjaga, milline kasvab hästi ka külmemas kliimas ning pigem mitte kuumas kliimas.

PN on väga vana viinamari ning tõenäoliselt kasvatati seda juba paar tuhat aastat tagasi. On tõendeid, et PN kasvatati Burgundias juba 4.sajandil AD. Morillon Noir oli PN iidne nimi, Pinot Noiri mainiti esmakordselt Burgundiast leitud 14.sajandi ürikutes. PN kasvatati rikastes ja võimsates Burgundia ja Saksamaa kloostrites.

PN on Chardonnay, Pinot Blanci ja Pinot Grisi esivanem, varem arvati, et ka Pinot Meunier kuulub Noirien´i perekonda, kuid teadlased on selle väite viimasel ajal ümber lükanud. Just selle pärast ei kasutata enam Meunieri ees täiendust „pinot”. PN-st on aretatud palju erinevaid kloone, millised on levinud ka Prantsusmaal, nt kloonid nr 375 ja 386 on laialt levinud Champagnes.

Parimaid veine saab paekivi pinnasel, suhteliselt jahedas kliimas kasvanud PN-st. Marjad on üsna varase valmimisega, aromaatsed ja parajalt happelised. Võrreldes chardonnayga on PN keerulisem kasvatada, kuna ta vajab pidevat jälgimist ja monitoorimist.

PN peamised kasvualad on Prantsusmaa idaosas, Cote d`Or oli pikalt suurim PN kasvuala, kuid Champagne piirkonna kiire kasv 1980ndal viis Champagne piirkonna suurimaks PN kasvualaks Prantsusmaal. Burgundias segatakse PN harva mõne teise viinamarjaga, kui siis vahel Gamayga. Viinamarja aedades võivad PN viinamarjad kasvada koos Pinot Grisiga. 

Burgundiast tulevad maailma parimad, hinnatuimad ja elegantseimad PN veinid, millised vahel maksavad terve varanduse. Parimad veinid pärinevad Cote d´Or-st, mis tõlkes tähendab „kuldne kallas”. Jaguneb veel omakorda põhja pool asuvaks Cote de Nuits´ks ja lõunapoolseks Cote de Beauneks. Hinnatuim ja kalleim piirkond on põhjapoolne Cote de Nuits.

PN karakterid varieeruvad tumepunastest, tanniinest tulvil, maasikaste-vaarikaste aroomidega, tammevaadi laagerdusega sügavamaitselistest veinidest happeliste, tumeroosade, noorelt joodavate veinideni.

Loire jõe orus valmistatakse PN-st roosat ja punast Sancerre, samuti kasvatatakse PN Jura, Savoie, Limouxi ja Alsace piirkondades. Sakslased kasutavad PN puhul nime Spätburgunder ning austerlased ütlevad Blauburgunder. Euroopas on PN üldse üsna laialt levinud seda kasvatatakse Horvaatias, Ungaris, Slovakkias,samuti Itaalias, Hispaanias, Šveitsis jpt riikides.

Uue Maailma veinivalmistajad pöörasid pilgu PN poole 1980ndatel ja varastel 1990ndatel, Ameerikast tulevad väga head PN Vaikse ookeani äärsest Oregonist, suurimad PN kasvualad USA-s on muidugi Californias. Loomulikult viljelevad PN kasvatust ka Argentiina ja Tšiili ning üle mere LAV-s kasvatakse PN ja Cinsauti ristamisel saadud Pinotage viinamarju. Tšiili ja USA veinid on vürtsisemad ja piprasemad, neis on vihjeid tumedatele üleküpsenud marjadele. Enim pakuvad burgundlastele konkurentsi Uus-Meremaa PN, kuid samale tasemele need muidugi ei küüni.

Teine kuulus kasvuala Prantsusmaal on Champagne piirkond, mille kasvualast on 39% PN all. Isegi kui PN-st valmistatud šampanja ei saavuta sellist sügavust ja jõulisust kui Burgundia veinid, siis ometi võib neis leida sarnaseid iselooomujooni. Šampanjameistrid kasutavad PN eelkõige cuveedes šampanjale selgroo andmiseks. PN-st valmistatakse ka Blanc de Noirs šampanjat, mõnikord segatuna Meunieriga, vahel mitte. BdN nõuab kindlasti enda kõrvale head toitu, ninna jõuavad animaalsed noodid, aedviljad, küpsed puuviljad, vahel ka mee, suitsu, karamelli või isegi seente aroomid. Mulle isiklikult väga meeldivad PN põhised šampanjad, nende jõulisus, röstised noodid ja selgroog, kohe nähe, et joogil on iseloomu!

Foto pärineb internetist: http://www.socialcooking.no/blog/2015/4/23/pinot-noir-wines-wine-and-food-pairing

Bollinger Special Cuvée

Aastal 1911 andis Georges Bollingeri Briti saarte müügiagent talle idee hakata NV asemel kasutama nimetust Special Cuvée ning kirjutada “special” justnimelt inglisepäraselt, ilma rõhumärgita.

Special Cuvée valmistamiseks kasutatakse vaid esimese pressimise tulemust, kuhu lisatakse vähesel määral vanemaid reservveine. Just nende vanade veinide lisamine ja domineeriv Pinot Noir teevad Special Cuvée´st rikkaliku tugeva selgrooga veini. Pärast esimest villimist hoitakse Special Cuvée’d veinikeldrites minimaalselt 3 aastat, kinnitatuna ajutiste “seenkorkidega”, selle aja jooksul on vein kontaktis pärmisettega ning tema aroom võimendub, areneb struktuur ja komplekssus. Järgnevad pärmisette prundi eemaldamine ja spetsiaalse suhkrulahuse lisamine, lõplik villimine ning viimases etapis lastakse veinil veel 3 kuud pudelis küpseda, et suhkur saaks veiniga seguneda ja aroom ning maitse selgineda.

Koostis: 60% PN, 25% CH, 15% PM. Enam kui 85% viinamarju pärineb Premier ja Grand Cru aedadest.

Välimus: sidrunikollane, korralik ühtlane mull.

Aroom: värske õun, kaneel, õunakook, küpsed puuviljad, kerge pähklinüanss.

Maitse: esmamulje eriti kuiv, mis hiljem muutub sametisemaks. Tunda röstsaia, õuna, pähkleid, väga kompleksne ja tasakaalus maitse. Suurepärane mullijook!

Maja soovitab Special Cuvéed tarbida koos kalaroogade nt sushi ja sashimiga, koorikloomadega, valge liha, parmesani ja prosciuttoga.

Richard Juhlini sõnul on Special Cuvée üks tema absoluutsetest lemmikuteks NV šampanjade seas, hinnang 82, arenedes 87. Ka tema sõnul teevad just lisatud vanad reservveinid šampanjaga imet ning lubavad sel areneda kergelt suitsuseks, sügavaks ja suurepäraseks veiniks.