Grower Champagne veiniõhtu Pazzos

Eelmisel nädalal toimus Pazzo veinibaaris põnev veiniõhtu, mille teemaks oli Grower Champagne. See termin tähendab, et šampanjat valmistatakse enda poolt kasvatatud viinamarjadest. Ürituse viisid läbi Kristjan Peäske ja Ketri Leis, noor daam on hetkel valitsev Eesti parim sommeljee. Maitsta sai kuue erineva maja šampanjat, kõik olid väga eripalgelised ja põnevad. Ja nüüd kõigest järjekorras:

Dehours Grande Reserve Brut. Tegemist on Marnes oru väiketootjaga, kelle jaoks on väga oluline jätkusuutlik viinamarjakasvatus. Joogi koostises on kolme viinamarja segu, kõige enam on Meunieri. Suhkruid on lisatud 4,5g/l kohta. Vein on settel küpsenud enam kui 2 aastat. Värvus oli õlekollane, aroomis oli tunda sügisel õunapuuaias vedelevaid mustaks kuivanud mädaõuna lõhna. Maitses oli hape keskmine, tunda oli pirne, lõppmaitse oli suht lühike ja lame.

Laherte Fréres Les Vignes D’Autrefois 2014. Maja ajalugu ulatub tagasi aastasse 1889. Alastes 2005. aastast juhib maja seitsmenda põlve esindaja Aurélien Laherte. 80% veinist küpseb tammevaatides. See šampanja on valmistatud 100% Meunierist, viinapuud on istutatud 1940-1950ndatel. Aroom oli aromaatne, tunda oli lillelisust ja puuviljasust. Maitses oli alguses hape päris terav, üldmulje oli röstine ja karamelline.

Egly-Ouriet les Vignes de Vrigny 1er Cru Brut. Egly-Ourietita ei möödu ühtegi grower champagne õhtut ja nii peabki, sest tegemist on ühe tuntuima récoltant-manipulantiga ning nende šampanjad on üliägedad ning tippkvaliteediga. Seekord 100% Meunierist valmistatud šampanja, millest olen ennegi mitu korda kirjutanud. Mõnusalt täidlane, puuviljane ja veidi karamelline šampanja. Järelmaitses on soolakust ja mineraalsust. Segus kasutatakse kolme järjestikuse aasta baasveine, malolaktilist fermentatsiooni ei kasutata.

Chartogne-Taillet Couarres Extra Brut 2012. Koostises 100% Pinot Noir, aroom oli tolmune, täis mandleid ja kuivatatud lilli. Maitse oli kreemine, veidike suitsune ja röstine.  Tunda oli punaseid marju, lõppmaitse oli kergelt soolane ja mineraalne. Hästi fokusseeritud ja sirgjooneline šampanja! Chartogne-Tailleti perekonna šampanjamaja alguseks saab lugeda aastat 1870 ja pikemalt saab maja ajaloost lugeda siit. 

Tarlant Cuvée Louis Brut Nature, koostises 50% CH ja 50% PN. Segus on kasutatud nelja erineva, 1996-1999, aastakäigu baasveine, suhkruid on lisatud 2g/l kohta. Jook on pandud pudelisse mais 2000 ja korgitud 2013. aastal. Aroomis oli hästi tugevalt tunda võililli, kreemisust ja võid ning natuke musti ploome. Maitse oli täidlane ja rikas, tunda oli kerget kummi ja lõppmaitse oli pisut mõrkjas. Hästi põnev ja mitmekülgne šampanja, rikkaliku buketiga, midagi sellist polegi varem kogenud.

Jacques Selosse Grand Cru Initial. Karismaatiline Anselme Selosse on elav legend, kes on olnud mitmeski mõttes pioneer ning olnud grower champagne eestkõnelejaks ja eeskujuks ka teistele väikestele majadele. Teda on palju mõjutanud õpingud Burgundias Lycée Viticoles ning ta võttis endale eesmärgiks valmistada šampanjat sarnaselt veinivalmistamisele Burgundias. Tema isa Jacques omas mitmeid suurepäraseid veiniaedu, sealhulgas vanu viinapuid Cote de Blancsis, nii et Anselmel oli suurepärane võimalus oma ideid ellu viia. Täna omab maja aedu paljudes erinevates külades ning 30 erineva Chardonnay veiniaia veinid küpsevad kõik eraldi väikestes tammevaatides. Anselme välistab kategooriliselt malolaktilise fermentatsiooni ning šampanjad küpsevad pudelis vähemalt 8 aastat enne korkimist. Suhkruid lisab ta minimaalselt, et šampanjad oleksid võimalikult  naturaalsed. Selosse stiil on R.Juhlini sõnul avanud Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanjadele teise dimensiooni.

Tol õhtul õnnestus meil maitsta Jacques Selosse Grand Cru Initial, millise koostises on 100% CH. Šampanjat oli enne serveerimist dekanteeritud, mille käigus ohverdati mullid, aga maitse avanes olulisel määral. Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt oranžika alatooniga. Aroomis oli tunda rosinaid ja küpseid õunu. Küps ja ümar, kriidise maitsega šampanja, ääretult põnev ja eriilmeline šampanja. Kogu õhtu oli ääretult sisukas, maitsev ja põnev rännak grower champagne maailmas.

Blanc de Noirs pimedegustatsioon

Nädalavahetusel korraldasime mulliklubiga Blanc de Noirsi (edaspidi BdN) degustatsiooni ning et õhtu põnevam oleks, siis otsustasin seekord pudelid fooliumisse mässida. Kui kõik pudelid on anonüümsed, siis ei saa maitsjate arvamust ja muljeid mõjutada maja nimi, aastakäik või konkreetne küla. Hankida BdN õhtuks vajalik hulk erinevaid šampanjasid osutus üsna keeruliseks väljakutseks, sest poeriiulitel pole valik just väga suur. Aga lõpuks ma need leidsin ja õhtu oli põnevalt maitsev. Paremusjärjekorra selgitasime degustatsiooni lõpus punktide andmisega, hääletasime nii et parimale joogile andsid maitsjad 6 punkti ja kõige nõrgemale joogile 1 punkti. Panen meie muljed siinkohal kirja ning alustan viimasest kohast.

6. koht: Dehours & Fils Terre de Meunier Extra Brut. Tegemist on Marne orus tegutseva väikese tootjaga, šampanja koostises on 100% Meunieri. Värvus oli tumekollane, isegi kergelt oranžikas. Aroom oli hästi röstine, (mäda)õunane, robustne ja nurgeline. Maitse oli üllatavalt jõuline, röstine, domineerisid punased marjad, järelmaitses ilmusid kerged metalsed noodid.

5. koht: Pierre Paillard Les Maillerettes Grand Cru 2013 BdN Extra Brut. Tegemist on üheaia šampanjaga, mida valmistatakse 100% Pinot Noir viinamarjadest. Värvus oli kergelt roosaka alatooniga. Aroomis oli tunda pirne, hästi elegantne ja peen jook. Maitses oli hapet palju, tunda oli sidruneid ja natuke suitsu. See jook vajab kindlasti küpsemiseks veel aega, võiks lasta tal küpseda 5-10 aastat ja siis juua. Ilmselgelt oli tegemist liiga noore joogiga, millel on potensiaali palju enamaks.

3-4. kohtadel platseerusid võrdse punktiarvuga H.Goutorbe BdN 2013 ja Gonet-Medeville BdN. Mõlemad vanad tuttavad šampanjad. H.Goutorbega kohtusime hiljaaegu, koostises on 100% PN, värvus on kuldkollane, aroomis oli röstiseid noote aga ka hapukapsast. Maitse oli täis õunu ja kukekommi, hästi otsekohene šampanja. Gonet-Medeville BdN on minu ammune lemmik, koostises 100% PN, värvus oranžika tooniga kollane. Mull klaasis oli väga tihe. Aroomis tulid esile tsitrusviljad ja natuke mett. Maitse oli täis erinevaid pähkleid, rösti ja puuvilju. Täidlane, küps ja selgrooga šampanja, mis näitab oma jõulist iseloomu.

Teisele kohale platseerus Champagne Ch.de L’AUCHE Brut Selection. Selle šampanja ajalugu algab koos Maison des Vignerons de Germigny’ga aastal 1961. Alguses kuulus ühendusse 7 iseseisvat viinamarjakasvatajat, kes otsustasid õlad kokku panna ja koos veini tegema hakata. Ühendus loodi Janvrys, 15km Reimsist lääne pool, kohas mida kutsutakse “L’Auche” ning nad andsid oma šampanjale sama nime.

Tegemist on seguga, mille koostises on 85% Meunieri ja 15% PN. Väga aromaatne ja lai aroom, tunda oli hapuoblikat, pirne ja aprikoose. Maitse oli pungil punastest marjadest.

Meie õhtu ülivõimas võitja, milline sai kõikidelt osalejatelt maksimumpunktid, oli Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny Värvus oli kergelt oranžikas, aroom mesine ja rikkalik, tunda oli võiseid noote. Maitse oli pähkline ja karamelline, alguses on hape terav, aga keskmaitses lahtub. Müstiliselt hea šampanja, üliheas tasakaalus, väga põnev ja mitmekihiline.

Teistest Egly-Ourieti šampanjadest ja majast saab lugeda siit.

 

Egly-Ouriet Grand Cru Brut Tradition

Uue aasta alguses õnnestus mul üle hulga aja taaskohtuda Egly-Ourieti maja šampanjaga. Seekord Brut Tradition, millest ma polegi varem jõudnud kirjalikke märkmeid teha. Maja ise on muidugi erakordne, sain jõuludeks kingituseks trükilõhnalise Tyson Stelzeri šampanjaraamatu ning tema hinnangul on Champagnes neli 10/10 hinnangu saanud maja ning Egly-Ouriet on üks neist. R. Juhlini hinnangul on tegemist parima Pinot Noiri kasvatajaga terves maakonnas. Nende Grand Cru Blanc de Noirs Vieilles Vignes kuulub minu TOP3 šampanjaelamuse hulka, see oli vapustavalt hea. Maja omab 12 hektarit grand cru aedu, kus kasvab 70% PN ja 30% CH, suurem osa aedu on Ambonnays. Viinapuud on keskmiselt 45 aastat vanad ja korje toimub siis kui viinamarjad on maksimaalset küpsed.

Aga nüüd šampanjast lähemalt.

Koostises 70% PN, 30% CH, värvus tumekollane, küpsete värvitoonidega.

Aroomis mesi, küpsised, või, küpsed luuviljad. Samas ka veidike rohusust ja kummelit!

Maitse oli väga täidlane, küpsete nootidega, kus oli tunda õunu ja küpseid ploome. Hape oli olemas, aga püsis tarmukalt tagaplaanil. Kogu maitsebukett oli väga heas tasakaalus, iseloomukas ja meeldejääv. R.Juhlin võrdleb seda šampanjat Bollingeri NV-ga, kus tema nina tunneb šokolaadi, metspähkleid ja küpseid õunu. Mina nautisin seda koos Juustukuningate trühvlijuustuga ning nad täiendasid üksteist suurepäraselt.

Olen enne ka maitsnud Egly-Ourieti 100% Meunierist valmistatud šampanjat, muljeid saab lugeda siit. Vägev maja igatahes, soovitan kindlasti proovida kui juhust on!

 

Kolmas viinamari Meunier

Pinot Meunier, Meunier, Müllerrebe (Saksamaal) – heal lapsel mitu nime. Šampanjapudeli siltidel kasutatakse mõlemat nimekuju, sest päris ühel meelel ikkagi ei olda Meunieri päritolu osas. 1990ndal avaldas California ülikooli teadlane Carol Meredith DNA analüüsidele toetudes, et Meunier üks esivanem on pärit iidsest Pinot viinamarjade sugupuust ja teine on lõpuni läbiuurimata viinamari Gouais Blanc. Mõned aastad tagasi ilmusid aga teised teadusarvamused, et Meunier ei ole üldse Pinot perekonnaga seotud. Võta nüüd kinni, kust see mari täpselt pärineb, aga üks on kindel, et Chardonnay ja Pinot Noiri kõrval on just Meunier kolmas mari, mida šampanja valmistamisel kasutatakse.

Meunier tähendab prantsuse keeles möldrit ning kui vaadata Meunieri viinapuu lehti altpoolt, siis tundub justkui on need kaetud kergelt tolmja jahukorraga. Esimest korda on Meunieri kirjalikult mainitud 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning valmib ka külmadel aastatel. Ta on külma suhtes vastupidav ning suurim kasvuala Champagnes on ilmselt just seetõttu jahedas Marne jõe oru piirkonnas. Veel üks põhjus, miks Meunieri populaarsus viinamarjakasvatajate seas kasvab, on ilmselt ka see, et Meunier saagikus on 10-15% kõrgem kui Pinot Noiril.

Meunierile vaadati pikka aega nn ülevalt alla ning teda peeti väheoluliseks mahuviinamarjaks Champagnes. Mõttemaailm muutus siis kui mõned majad (ennekõike Krug) hakkasid Meuniri julgemalt kasutama ning tulemused olid väga head. Šampanjad, millised sisaldavad suures proportsioonis Meunieri, küpsevad kiiresti ning reeglina ei oma väga pikka vananemispotensiaali (R.Juhlini hinnangul välja arvatud Krug ja José Michel&Fils). Šampanjades võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning maalähedust.

Lisaks Champagnele kasvatatakse ja valmistatakse Meunierist roosat ja punast veini ka Loire orus, Cotes de Toul’s, samuti Saksamaal, Šveitsis ja isegi Austraalias. Meunieris on vähem pigmente kui Pinot Noiris ning värvuse kirjeldamisel kasutatakse väljendit gris (tuhmjas, hallika varjundiga roosa toon).

Minul on õnnestunud maitsta ka mõnd ainult 100% Meunierist valmistatud šampanjat ning need on olnud ääretult põnevad kogemused! Soovitan kindlasti proovida kui mõni selline ette satub. Minu kogemustest saate lugeda siit:

Champagne José Michel & Fils Brut Pinot Meunier

Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny

 

Foto pärineb lehelt mondovino.ch

Blanc de Noirs õhtusöök

Lõpuks ometi õnnestus mul täita oma ammune unistus ning degusteerida erinevaid Blanc de Noirs (edaspidi BdN) šampanjasid imelise õhtusöögi käigus. Ootused olid kõrged ja need said täidetud, kuid kõigest aga järjekorras.

Esimene käik oli André Clouet Grande Réserve BdN Brut koos keedetud soovähkidega. Sulatatud soovähid olid tõelised iludused, tumeda tulipunase värvusega, kuid suhteliselt maitsetud ning suviste Soome või Eesti vähkidega võrdlust ei kannata. Kuid tühja sest, koos šampanjaga maitsesid nad ikkagi hästi.

André Clouet Grande Réserve valmistatakse 100% PN-st, viinamarjad on korjatud Bouzy ja Ambonnay küla grand cru aedadest. Värvus virsikukarva, kergelt hallika varjundiga. Maitse oli väga küps ja täidlane, hapet oli üsna vähe, tunda oli punaseid marju. Lõppmaitses oli tunda mõrudat šokolaadi. Täidlane ja küpsenud šampanja.

Teine käik  olid värsked austrid ja Joseph Perrier Cuvée Royale BdN Brut Nature 2008. Tegemist on vana tuttava veinimajaga ning BdN kinnitas taaskord maja kõrget taset. Värvus kergelt oranžikas kollane. Aroom mineraalne, tunda oli mustõstraid ja mett. Maitse oluliselt teravam kui aroom, tunda oli suitsuseid nüansse ja küpseid virsikuid, samuti tsitrusvilju. Austrite meresus ja šampanja mineraalsus mängisid kenasti kokku. 

Kolmas käik oli kordus paar nädalat tagasi proovitud kooslusest: foie gras ja Pierre Paillard BdN. Seekord andis maitsekooslusele erilise krutski juurde  Muhu Leib pagarikojast päeval ostetud must leib šokolaadi ja aprikoosidega. Kergelt magusa alatooniga tumedast kakaost tulvil leib sobis ideaalselt foie grasiga. Ja šampanja ainult täiendas seda paari.

Järgmisena ilutses meie taldrikuil kergelt praetud imeõrn kanamaks rohelisel salatipadjal. Saatjaks sedakorda Champagne P.Louis Martin Bouzy Brut BdN. Aroom oli sarnaselt eelmisele korrale hästi röstine, lausa kõrbenud nootidega. Maksaga koos tulid maitses esile mustad ploomid, šokolaadi puudutus ning järelmaitses piprased noodid. Kokku sobisid nad igatahes hästi ning maitsebukett oli nauditav.

Meie õhtusöögi pearoaks oli mooritud jänes ahjus röstitud köögiviljadega, mille kõrvale avasime Egly-Ouriet Grand Cru BdN Vieilles Vignes. Tegemist on maja tippveiniga, kõik viinamarjad pärinevad ühest, grand cru külas Ambonnays asuvast Les Crayèresi nimelisest aiast. Viinapuud on istutatud aastal 1946 ning kuna mullapind on üsna õhuke, siis see võimaldab viinapuude juurtel minna sügavale kriidikihini ning tulemuseks on mineraalne, võimas, rikkalik ja küps vein. Suhkrut on lisatud minimaalselt 2g/l.

Värvus oli oranžikas kollane, kergelt isegi roosaka varjundiga. Aroom oli väga täidlane, domineerisid küpsed röstised noodid ja mustsõstar, meenutas dessertveini aroomibuketti. Maitses oli tunda tammenoote, küpseid tumedaid marju, metskirsse ja mineraalsust. Hästi tammine, kompleksne ja väga heas tasakaalus vein, väga pika lõppmaitsega. Uskumatu elamus, ohhetasime ja ahhetasime päris pikalt, jänes pakkus šampanjale kenasti seltsi, kuid minu jaoks jäi toit ikkagi veini varju.

Tegemist oli vapustava šampanjaga, minu jaoks kõikidest senini kogetuist vägevaim ja huvitavaim šampanjaelamus. Absoluutne lemmik! Majast ja ükskord varem maitstud 100% Meunierist valmistatud šampanjast saab lugeda siit.

Õhtusöögi lõpetas Gonet-Medeville BdN ning tõstsime toosti kõikide tublide ja andekate veinimeistrite auks. Kogu õhtu oli üks suur nauding!

 

Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny

Egly-Ouriet on viinamarjakasvataja, kes valmistab ise ka oma marjadest veini (récoltant-manipulant), ettevõte asutati 1930. Aedu on neil kokku 12 hektarit ning aiad asuvad Ambonnays, Bouzys ja Verzenays ning Meunieri aed ka Vrignys. Viinapuud on keskmiselt 35 aastat vanad, tippveine valmistakse 60 aasta vanustelt viinapuudelt korjatud marjadest. Veinimeister Francis Egly käe all on maja jõudnud šampanjasõprades seas nn kultusstaatusesse.
R. Juhlini hinnangul on tegemist parima Pinot Noiri kasvatajaga terves maakonnas! Aastane kogutoodang 100 000 pudelit ning õnneks jõuavad nii mõnedki neist ka Eestisse. Eelmise suve hakul oli mul võimalus maitsta “Les Vignes de Vrignyd”, milline on valmistatud 100% Meunierist! Äärmiselt huvitav kohtumine, ootasin seda kaua ning õige hetk tundus olema ühel lihtsalt ilusal päikselisel õhtul minu imeliselt mõnus koduaias nina päikese poole pööratuna. 

Koostis 100% Meunier!

Värvus õlgkollane, kergelt hallika helgiga. Mullid keskmise suurusega.

Aroom täidlane ja rikas, tunda pirnikoort ja võiseid noote.

Maitse rikkalik ja täidlane, hästi puuviljane ning tunda oli ka karamelli ja martsipani. Hape keskmisest madalam, kergelt isegi ümarad noodid domineerisid maitses.

Väga huvitav vein ning huvilistel soovitan proovida, sest 100% Meunieri kohtab üsna harva. Juhlini hinnang 87/1oo.