Õhtupoolik Louis de Sacy šampanjadega

Sellesuvine mulliklubi väljasõit toimus juuli keskel Andineeme ning seekord tegime lähemat tutvust Louis de Sacy šampanjadega. Maja toob Eestis maale Avallone ning nende valikus on kaheksa erinevat Louis de Sacy šampanjat. Majas alustati šampanjatootmist aastal 1962, ajaloost olen enne ka kirjutanud, lähemalt saate lugeda siit.

Louis de Sacy maja jaotab oma šampanjad kolme erinevasse sarjasse: great classic, grand cru ja vintage. Pudelite tagaküljel on kenasti olemas informatsioon baasveinide vanuse ja korkimise aja kohta ning üllatavalt pärinesid baasveinid vahemikust 2008-2016, mis tähendab, et neil on olnud piisavalt pikk aeg pudelis küpsemiseks. Aga nüüd jookidest veidi lähemalt.

Alustasime oma teekonda joogiga Cuvée Nue Brut Nature – koostises 75% PN ja 25% CH, baasvein aastast 2012 ja suhkruid lisatud ei ole. Pudeldatud on jook 05/2013. Joogi värvus klaasis oli kahvatu kollane, kergelt kuldse helgiga, mullijoad olid peened ja erksad. Aroomis oli tunda virsikuid, ploome ja mandleid, veidi aja pärast oli tunda ka kriiti, mett, küpseid aprikoose ja pirne. Maitse oli värske ja kreemine, kerge happesus ja apelsinid. Joogis olid heas tasakaalus värsked noodid ja küpsed luuviljad, samas oli tunda ka mineraalsust. Äärmiselt nauditav jook, millega meie oma õhtut alustasime, aga ta sobib suurepäraselt ka valge kala ja mereandide kaaslaseks.

Teisena avasime Andineeme päikesepaistes Rosé de Saignée Brut – koostises 60% PN ja 40% CH, baasvein pärineb aastast 2015 ja pudeldatud on jook 06/2016. Suhkruid on lisatud 3g/l kohta. Värvus oli jõhvikaroosa ning aroomis oli tunda punaseid marju, kuivatatud kirsse, metsmaasikaid ja vaarikaid. Maitses domineerisid maasikad ja vaarikad, samuti oli tunda toomingamarju ja veidike vaniljet. Kuiv ja paraja happega jook, lõppmaitse keskmisest pikem ja marjane. Sobib samuti aperitiiviks või külmade lihalõikude kaaslaseks.

Järjekorras kolmas oli Cuvée “Les Courtisols” Millésime 2014 Extra Brut – koostises 75% PN ja 25% CH, suhkruid lisatud 2g/l kohta. Viinapuud on istutatud aastal 1984 ja šampanja on pudeldatud 05/2015. Šampanjal oli kuldkollane toon, kerge roheka helgiga. Aroomis oli esimese hooga tunda ploome ja aprikoose, veidike sidrunit ja mandleid. Õhuga koostöös ilmusid aroomi veel ka lillelisus ja küpsed virsikud. Maitse oli kreemine ja pehme, samas värske. Üldmulje puuviljane koos kriidiste nootidega, isegi veidi soolasust oli tunda, eriti lõppmaitses. Sügav ja majesteetlik jook.

Inédite Blanc de Blancs Brut oli kõikidest teistest erineva iseloomuga ning üllatas meid kõiki. Koostises 100% CH, suhkruid lisatud 3g/l kohta. Baasvein pärineb aastast 2014 ja pudeldatud on jook 05/2015. Aroom oli täis piimhappe ja malolaktilise fermentatsiooniga seostatavaid lõhnu, ääretult tugev ja jõuline aroom, meenutas rääsunud võid. Maitse oli samuti väga täidlane, võine ja tugev, jõuline kombinatsioon puuviljadest ja võiküpsistest, hästi intensiivne. See šampanja eristus teistest oma iseloomuomaduste poolest väga, hoopis robustsem ja tahulisem jook. Üllatav!

Grand Cru Extra Brut – koostises 80% PN ja 20% CH, suhkruid lisatud 1,6g/l kohta. Baasvein pärineb aastast 2016, pudeldatud on jook 06/2017. Joogi värvus oli helkiv kuldkollane ja mull klaasis peenike. Aroomis domineerisid punased marjad, lisaks veel ka tsitrusviljad, vürtsid ja röstsai. Maitse oli delikaatne ja keskmise happega, röstised ja marjased maitsenüansid moodustasid suus ümara terviku. Suurepärane šampanja, üks meie tolle õhtu lemmikutest.

Õhtu lõpetas seekord Grand Soir Millésime 2008 – koostises 60% PN ja 40%CH, suhkruid oli lisatud 3g/l kohta. Joogi värvus klaasis on helekollane helkiv toon. Aroomis on tunda mineraalsust, veidike sidrunit, röstsaia, martsipani, kuivatatud puuvilju ja aimatavalt pähkleid. Maitse oli värske ja kreemine, siidjas, hape oli heas tasakaalus puuviljasusega. Elegantne ja põneva mineraalse alatooniga jook. Olen varem maitsnud Grand Soir 2003 ning tookordseid muljeid saate lugeda siit.

Oli meeleolukas ja väga maitsev õhtu. Tuleb tunnustada veinimeistri käekirja, mis oli seekord iga šampanja puhul veidi erinev, huvitavate alatoonide ja nüanssidega. Kindlasti mängis rolli ka see, et kõikide šampanjade puhul on kasutatud vanu baasveine ja pudeldamisest on tänaseks ka juba aastaid mööda läinud, sestap on olnud aega neil keldrite sügavuses küpseda. Meie jäime väga rahule ning igatahes julgeme küll soovitada selle maja toodanguga lähemalt tutvuda!

Kohtumine Salmoni šampanjamajaga

Erakordselt kuum suvi on minu kirjutamise ja muljetejagamise tuhinale veidike pärssivalt mõjunud, kuid mida samm sügise poole, seda enam luban olla aktiivsem ning kogetud muljed kõik siia kirja panna. Sest šampanja nautimisele ning uute muljete otsimisele ja avastamisele mõjuvad soojad ja päikeselised ilmad jällegi suurepäraselt. Eesti on küll väike riik, kuid kui avatud silmadega ringi vaadata, siis leiab šampanjariiulitelt pidevalt midagi uut ja põnevat.

Maikuu alguses kogunes meie pisike mullinaiskond Pelgulinnas ning maitsesime Salmoni šampanjamaja toodangut. See maja on mulle ja paljudele teistelegi ilmselt vana tuttav, vahepeal on vahetunud maaletooja ning Salmoni šampanjat leiab nüüd Mulligaleeri riiulitelt (mulligalerii.ee).

Paari stiilinäidet maja toodangust olen ka varem maitsnud ning tookordsetest muljetest ning vahva maja ajaloost saate pikemalt lugeda siit. Millest ma eelmine kord ei kirjutanud, on see, et šampanjamaja sümboliks on kuumaõhupall ning selle kujutis ilutseb ka paljudel šampanjapudeli etikettidel. Nii õrn sõiduriist, mille juhtimisega igaüks hakkama ei saa ning sama lugu on ju ka šampanja valmistamisega, et teps mitte igaüks ei oska seda imelist jooki teha. Kuna ca 85%-l maja aedadest kasvab Meunieri viinamari, siis ongi nad oma missiooniks võtnud selle viinamarja hea maine taastamise ning veinimeister valmistab julgelt mitut erinevat ainult Meunierist valmistatud šampanjat.

Degustatsiooni avalöögiks oli Cuvèe Sélection Montgolfière Brut, mille koostis on kolme viinamarja segu. Värvus klaasis oli kergelt oranžikas ja tumekollase helgiga. Aroomis oli tunda õunasust ja küpseid noote. Maitses oli lisaks õuntele ka pirne ja luuvilju, hape oli särtsakas ja elav, järelmaitses oli kõvasti särtsu ja sidrunikoort. Heas tasakaalus elava loomuga šampanja!

Teise joogina valasime klaasidesse „Les Catherines“ Millésime 2014 Zero Dosage. Sa püha püss – see šampanja lõi meid oma eripärasusega jalust nõrgaks ning imestust ja kiidusõnu jagus pikalt. Koostises 100% Meunieri, suhkruid lisatud ei ole. Aroom oli mineraalne, mahlane, tunda oli üleküpsenud melonit ja küpseid pirne. Värvus klaasis oli tumekollane. Esmamulje tegi kergelt nõutuks, sest kontrast aroomi ja maitse vahel oli suur, kuid kui jook sai klaasis aega avaneda, siis ühinesid aroom ja maitse üheks täiuslikuks tervikuks. Maitses oli hapet parasjagu, küpseid noote ja kerge vihje ka männipuule. Värske ja mineraalne jook, suurepärane näide veinimeistri oskusest Meunierist imelist jooki valmistada!

Kolmandana avasime maja lipulaeva Spécial Club Millésime 2013 Zero Dosage. Koostises 60% Chardonnay, 40% Pinot Noir, suhkruid lisatud ei ole. Värvus klaasis oli helekollane, aroom oli delikaatne ja peen. Nii aroomis kui maitses oli tunda õuna, mineraalsust, virsikuid ja lilli. Hästi mitmekihiline šampanja, mis on nii nauditav, et mõtted lähevad rändama ja ühtäkki avastad end hoopiski Champagne maakonnast…. Special Club oli kindlasti meie õhtu üks lemmikuid, väga heas tasakaalus, peen ja elegantne šampanja!

Järgmine šampanja oli taas midagi väga erilist, Cuvée A.S. (A. Salmon ) Brut. Koostises 50% Chardonnayd ja 50% Pinot Noir, suhkruid lisatud 7g/l kohta. Mõlemat baasveini on hoitud tammevaatides vastavalt 20 ja 8 kuud. Aroomis oli tunda lillelisust ja aprikoose, maitse oli röstine, koorene, küps, rikkalik ja võine, tunda oli küpsiseid ja pähkleid. Hästi kompleksne ja keeruka struktuuriga šampanja, mis sobib hästi tummisemate ja võiste/kooreste roogade kaaslaseks.

Õhtu lõpetasime kahe 100% Meunierist valmistatud šampanjaga. Kõigepealt Cuvée 100% Meunier Brut ja seejärel Cuvée Rosé 100% Meunier Brut. Niisiis mõlemad on valmistatud 100% Meunierist ja suhkruid on lisatud 7g/l kohta. Brut oli aroomilt õunane ja tulvil erinevaid puuvilju sh ka ananassi, lisaks oli tunda ka kukekommi noote. Maitses oli mandleid ja karamelli, veidike mett, mineraalseid noote ja luuvilju. Hape oli läbivalt tuntav ja heas tasakaalus.

Rosés oli ootuspäraselt tunda rohkesti mahlaseid punaseid marju – maasikaid ja punaseid sõstraid, aga ka sidrunikoort õrnalt ja lillelisust. Maitses olid samuti punased marjad, veidike rösti, kuid ka tsitrusvilju ja üleküpsenud pirne.

Mõlemad šampanjad olid taaskord head näited veinimeistri kutsemeisterlikkusest, mida kõike võib Meunierist hea tahtmise ja lihvitud oskustega valmistada. Salmoni maja on väärikas ja hästi eripalgelise šampanjavalikuga, nii et šampanjasõpradel tasub proovida ning oma lemmik välja valida!

Nicolas Feuillatte šampanjade degusteerimine

Sel nädalal sattusin esimest korda Tallinnas Aia tänaval asuvasse salongi Biblioteq, kus peamiselt korraldatakse erinevaid üritusi ja kuhu saab vist ka niisama dringile minna. Tol õhtul toimus seal Nicolas Feuillatte šampanjade degustatsioon ning suupisted šampanjade kõrvale valmistas Põhjala catering.

Nicolas Feuillatte asutas oma maja aastal 1971 ning 1986. aastal müüs ta maja CVC-le (Centre Vinicole de Champagne), kuhu kuulub ca 80 kooperatiivi enam kui 5000 viinamarja kasvatajaga ning nad toodavad 7% kogu Champagne maakonna toodangust. Nicolas Feuillatte on enimmüüdud šampanjabränd Prantsusmaal ning maailmas ollakse 5. kohal.

Tervitusjoogiks pakuti Réserve Exclusive Bruti normaalsuurusest pudelist ning esimese käiguna sama šampanjat magnumpudelist. See oli hea õpikunäide sellest, kuidas sama šampanja areneb erinevas tempos erineva suurusega pudelites. Tavapudeli rüübe oli hästi täidlane, röstine ja üleküpsenud puuviljade maiguline. Magnumist välja valatud šampanja aroom oli värskem, elavam, puuviljad olid erksad ja tunda oli apelsinikoort. Maitses oli hape elavam, kergelt karamelline ja tunda oli punaseid marju. Lõppmaitse oli lühike ja klaasis seistes vajus jook üsna kiirelt ära. Šampanja kõrvale pakuti sous vide maisikana, punase sibula tšatni ja kuskusi suupistet. Kokk oli tabanud naelapea pihta, suupiste töötas selle šampanjaga suurepäraselt.

Teine käik oli Grande Réserve Rose Brut koos tuunikala tartari, tomatikonsomee ja avokaadokreemiga. Sellel šampanjal oli jõhvika värvus, aroomis oli tunda barbarissi ja pohli. Maitse oli võrreldes esimese šampanjaga palju otsekohesem, sirgjoonelisem ja vähem nüansirohke. Keskmaitses kerkis esile mõnus jõhvikas ning lõpus jäi suhu kerge tolmumaitse. Tuunikala tartar oli kergelt suitsuse puudutusega ning sobis šampanjaga taaskord väga hästi.

Kolmas käik oli Blanc de Blancs Collection Vintage 2014 koos graavikoha, valge redise, kapsamahla ja ürtidega. Aroom oli hästi sametine, pehme, kergelt magusa noodiga ja ka hapukapsane kergelt. Graavikoha suupiste oli üsna jõuline ja ürtidest rohune, kuid suupiste lõppmaitse ja šampanja mängisid hästi kokku. Ma arvan, et kapsamahl oli selle kokkumängu võti. Šampanja lõppmaitse oli mõnusalt õunane, ka kergelt kirbe õunakoorene. Meie seltskonna hinnangul oli see õhtu parim šampanja.

Õhtu lõpetuseks oli Grand Cru Blanc de Noir 2010 kokku sobitatud lõhe tartari, mango panna cotta ja kaaviariga. Šampanja aroomis oli tunda sügislilli ja üleküpsenud õunu. Maitse oli alguses kergelt idamaine, aasiapärane, hiljem rohkem koorene. Üldmulje oli kahvatu, duett suupiste ja joogi vahel ei kõlanud nii hästi kui eelmistes käikudes. 2010. aasta iseenesest oli ka väga keeruline aasta just Pinot Noirile ja paras väljakutse veinimeistritele. Mõned aastad tagasi maitsesin BdB 2006 ja tookordsed muljed olid väga positiivsed. Ühtegi fotot ma tol õhtul ei teinud, nii et fotosid näha ja eelmiste kordade muljeid saate lugeda siit.

Mullipidu Riias

Selle aasta kevadel pidi Riias teist korda toimuma mullijookide festival (Burbuļu parāde), kuid ootamatult ilmunud viirus lükkas festivali toimumise hoopis augustisse. Tegelikult oligi parem, sest augustis sai üritus toimuda väljas ning kuna sattus olema ka ülisoe ja suurepärane ilm, siis võitsime eelmisel laupäeval Riias jackpoti.

Üritus toimus Läti Kunstiakadeemia sisehoovis (kool asutati aastal 1919). Külaliste hajutamiseks toimus üritus kahes osas, meil olid piletid õhtuseks 4 tunniseks sessiooniks. Hoovi olid oma lauad ülesseadnud 12 erinevat maaletoojat, kes siis huvilistele lahkelt valasid erinevaid mulliveine, rääkisid juurde maja ajaloost ning tutvustasid jooke. Valikus olid proseccod, cavad, cremantid, isegi üks sparkling Shiraz Austraaliast ja muidugi šampanjad, mida oli valikus kõige enam. Meie  keskendusimegi ainult šampanjade maitsmisele ning üritasime teha võimalikult targad valikud pakutavast sortimendist. Neli tundi kulus kiirelt ning minu TOP10 sai selline:

• 2007 Taittinger Comtes de Champagne Blanc de Blancs (täidlane ja küps)
• 2015 Philipponnat Royal Réserve Brut (mõnusalt puuviljane, väga heas tasakaalus, marjane)
• 2010 Lallier Grand Cru Millesimé (küps ja täidlane, tundub et oma parimas eas)
• NV Charles Heidsieck Rosé Réserve (lihtsalt imeline rosé!)
• NV Lallier Grand Cru Rosé Brut (punastest marjadest tulvil, küps)
• 2007 Henri Mandois Cuvée Victor Vieilles Vignes Brut Rosé Millesimé (piimhape aroomis, röstine, hape väga heas tasakaalus)
• MV 14 Henri Giraud Aÿ Grand Cru Fût de Chêne (pirnine, ürdine)
  
• NV Paul Bara Grand Cru Rosé Brut (hea marjane)
• 2012 Paul Bara Special Club (särtsakas, hape noor, omab potensiaali vananeda)
• 2014 Nicolas Feuillatte Blanc de Blancs Collection Vintage (väga õunane, hape jõuline, tugev üldmulje)

Lisaks lemmikutele olid ka mõned sellised šampanjad, mis meie arvates oleksid võinud oma nooruse tõttu veel avamata jääda. Kõige rohkem aga oli kahju sellest, et Paul Clouet Brut 1998 (magnum) oli ilmselgelt liiga kauaks pudelisse jäänud ning selle joogi parim aeg oli möödas. Aga väärt õppetund maitsjatele oli see ikkagi.

Kokkuvõttes saan nentida, et üritus oli väga hästi organiseeritud, tasuta vesi oli iseenesest mõistetav, hoovi peal oli paar mõnusat söögikohta, rahvast oli parasjagu ning joogid suurepärased. Võrreldes eelmise aasta Helsinki mullifestivaliga oli tegemist täieliku säästuüritusega, sest Riias oli maitsmine piletihinna (79.50€) sees, aga Soomes tuli lisaks piletile iga šampanja eest eraldi juurde maksta. Igatahes edendavad lätlased oma mullijookide kultuuri väga jõudsalt ning suur tänu neile selle eest, et ka naabreid peole lubatakse! Järgmise korrani!