Billecart-Salmon šampanjamaja ja nende Brut Nature

Billecart-Salmoni majja sattusime oma esimesel šampanjareisil, majja sisse küll kahjuks ei saanud, aga jalutasime aias ning nautisime seda imekaunist ehitist väljastpoolt. See maja on kindlasti üks minu lemmikutest ning hea meelega maitsen nende šampanjat kui võimalust on. Maja ajaloost ei olegi ma enne pikemalt kirjutanud, nüüd siis parandan selle vea ning loodetavasti viitsite selle kirjalohe lõpuni lugeda.

Nicolas François Billecart ja Elisabeth Salmon abiellusid aastal 1818. Koos rajasid nad Billecart-Salmoni nimelise veinimaja nende kodulinna Mareuil-sur-Aÿ-sse ning Nicolas otsustas ühendada jõud oma naise venna Louis Salmoniga, kes oli väga huvitatud öenoloogiast ja veinivalmistamise kunstist. Aastal 1900 võttis Billecart-Salmon osa Pariisi maailmanäitusest, nad olid ka üks Palais du Champagne ehituse sponsoritest ning nende šampanjat pakuti näitusekülalistele ka klaasiga. Aastal 1919 kutsuti Charles Roland-Billecart sõjaväkke ning pärast sõja lõppu naases ta praktiliselt tühjade keldritega majja – säilinud oli vaid 75000 pudelit šampanjat. Algas raske maja ülesehitamise töö ning aastaks 1936 oli maja tootmisvõimsus kasvanud 217 000 pudelini aastas.

Charles Roland-Billecarti vanim poeg Jean algatas aastal 1958 kvaliteedi parandamise revolutsiooni. Ta sai inspiratsiooni õlletootjatelt ning ta võttis kasutusele pikema ja madalamatel temperatuuridel toimuva fermentatsiooni. Selline tehnoloogia aitab tagada Billecart-Salmoni šampanjadele baasomadused – värskuse ja peenuse. Aastal 1964 valmistati esimest korda Cuvée Nicolas François lugupidamise märgiks maja asutajale.

1970ndatel otsustas Jean Roland-Billecart esitada väljakutse šampanjale, mida siiani oli peetud nn teise klassi šampanjaks – Brut Rosé. Tema eesmärk oli luua roosa šampanja, mille värvus oleks kahvatut tooni roosa ning maitses eristuksid värskus ja punaste marjade noodid. Muudatuse risk tasus end ära ning Brut Rosést on saanud nüüdseks üks maja lipulaev.

Aastal 1993 asus maja juhtima Jeani vanim poeg François, kes tegi väga radikaalse kannapöörde. Ja nimelt osteti tagasi kogu supermarketites olev Billecart-Salmoni šampanjade tagavara ja otsustati šampanjat müüa edaspidi ainult iseseisvates veinipoodides ning restoranides. See oli oluline brändi repositsioneerimise otsus.

Aastal 1999 valiti Cuvée Nicolas François Billecart 1959 Stockholmis Richard Juhlini poolt korraldatud 150 erilise šampanja pimedegustatsioonil sajandi parimaks šampanjaks – “Champagne of the Millennium”. Samal degustatsioonil jäi maja 1961 aastakäik teisele kohale. Kusjuures Antoine Roland-Billecart viis need 2 šampanjat võistlusele salaja, kuna tema vend François ja isa Jean olid võistlusel osalemise vastu. Küll aga oli isa varem nimetanud enda arvates parimaks aastakäiguks just 1959 ning Antoine võttis lisaks kaasa ka oma sünniaasta šampanja – 1961.

Lisan siia ka tookordse võistluse top10:

1/ Billecart Salmon 1959
2/ Billecart Salmon 1961
3/ Gosset 1952
4/ Dom Pérignon 1964
5/ Dom Pérignon 1961
6/ Pol Roger 1959
7/ Dom Ruinart 1979
8/ Krug Collection 1961
9/ De Venoge Des Princes 1979
10/ Paul Bara 1959

Aastal 2018 tähistas Billecart Salmoni maja oma 200ndat aastapäeva ning selle tähtpäeva auks valmistati ei vähem ega rohkem kui 1818 magnumpudelit erilist Bicentenary Cuvéed.

Sellise huvitava ajalooga majaga on siis tegu ning peab ütlema, et nende šampanjad on tõepoolest väga nauditavad. Ajaloo peatüki lõppu lisan ka ühe šampanja muljed, seekord Brut Nature:

Koostises 30% PN, 30% CH ja 40% Meunieri, suhkruid ei ole lisatud. Šampanja esimene fermentatsioon toimub terasmahutites, 50-60% kasutatakse reservveine ning vein küpseb pärmisettel 48 kuud.

Värvus klaasis oli tumedam kollane.

Aroomis oli tunda briochi, õunasust ja kuivatatud puuvilju.

Maitses oli veidi karamelli, küpsiseid ja õunakooki. Parajalt mineraalsust ja piisavalt hapet, üsna heas tasakaalus jook, mis sobib eriti hästi mereandide kaaslaseks.

Õhtusöök Billecart-Salmon šampanjadega

Kevadiselt šampanjareisilt tassisin kaasa Billecart-Salmon Brut Blanc de Blancsi, mis maitses i.m.e.l.i.s.e.l.t ning õige varsti avastasin, et ka Eestis on maja valik vahepeal oluliselt laienenud. Mõeldud, tehtud – kohe tekkis idee korraldada õhtusöök Billecart-Salmoni maja uute šampanjadega, eesmärgiga maitsta kõiki uusi tulijaid ja valmistada neile kõrvale väärilised road. Idee jõudis teostuseni paar nädalat tagasi.

Õhtusöögi avalöögiks olid klassikalised värske austrid, heigi-avokaado kreem näkileival ja Blanc de Blancs Grand Cru.

Koostises 100% CH, viinamarjad on korjatud viiest grand cru külast: Avize, Chouilly, Cramant, Mesnil-sur-Oger ja Oger. Segus on kasutatud kahe erineva aastakäigu veini. Värvus oli helekollane, kergelt helkivate varjunditega. Aroomis oli tunda aprikoose, mandleid ja röstiseid noote. Värskete austritega sobis see šampanja ootuspäraselt ideaalselt, maitses tulid esile tugevad mineraalsed noodid, mis kõlasid koos austrite merevee soolakusega. Lisaks veel paitavad kreemised noodid ja kergelt magusad alatoonid, lõpus ilmus ka õrn mõrudus. Chardonnay ilusad omadused tulid selles joogis väga kenasti välja. Ilus algus!

Teine käik oli külmsuitsulõhe aedviljapadjal, saatjaks Brut Sous Bois.

Vot see oli alles põnev šampanja – kolme marja segu, mis on terve aja küpsenud tammevaadis. Keerutasin oma peas mitut toiduvarianti, mida selle joogi kõrvale pakkuda, aga just tänu tugevale tammele julgesin juurde sobitada õrnsuitsu lõhe (Peetri lõheärist) koos hapukal aurutatud köögiviljapadjal (fenkol, porgand, õun). Joogis olid tammenoodid vägagi julgelt kohal, aroomis olid tunda toffet, vaniljet ja kuivatatud puuvilju. Värvus oli oranžide nootidega keskmisest tumedam kollane, maitses olid või ja üleküpsenud lopsakad puuviljad. Heas tasakaalus, täidlane ja samas jõuline šampanja, mis üllatas meid väga positiivselt.

Pearoaks oli tol õhtul vasikakarbonaad polenta ja seentega ning Cuvée Nicolas François Billecart Brut 2002.

Cuvées kasutatakse vaid grand cru aedadest pärit Pinot Noir (60%) ja Chardonnay (40%) viinamarju ning valmisprotsessi käigus kasutatakse ka osaliselt tammevaate, mis annavad veinile juurde tugevust ja täidlasi noote. Värvus oli kuldsete toonidega kollane. Aroomis oli tunda röstitud pähkleid, võiseid noote ning sekka ka ürte. Maitse oli väga täidlane, tunda oli kergeid magusaid mekke, röstist saia ja võikreemi. Veini juues oli tunda, et iseloomu tal on ja vasikaga sai ta ka kenasti hakkama. Kui mul oleks veel üks pudel, siis ma laseks sel veel mõned aastad keldris küpseda, sest põnev oleks näha, milliseks ta veel areneb.

Õhtu lõpetasime musta trühvli juustuga, mis pani kena punkti meie õhtule.

Billecart-Salmon näitas taaskord oma tipptaset, kogu nende valik on super! Eelmised meenutused leiate siit, head lugemist ja proovimist!

Nicolas François Billecart 1998

See eriline cuvée sai omale nime maja asutaja Nicolas Françoisi järgi ning esmakordselt valmistati seda 1955. aasta saagist. Cuvées kasutatakse vaid grand cru aedadest pärit Pinot Noir (60%) ja Chardonnay (40%) viinamarju ning valmisprotsessi käigus kasutatakse ka osaliselt tammevaate, mis annavad veinile juurde tugevust ja täidlasi noote.

Kui aastal 1999 toimus Stockholmis pimedegustatsioon 20. sajandi parima šampanja leidmiseks, siis võitis esikoha 150 erineva aastakäigu šampanja seas just Nicolas François Billecart 1959. Teise koha saavutas 1961. aastakäik.

Jõululaupäeval otsustasin lõpuks oma väikesest veinikogust välja tuua ja avada 1998. aastakäigu cuvée Nicolas François Billecarti. Olen seda pudelit säilitanud ja hoidnud mõned aastad, kuid just nüüd tundus olema õige aeg see legendaarne jook ära proovida.

Värvus tumeda varjundiga küps kollane.

Aroom oli pärmine ja hästi pähkline, tunda oli nii maapähkleid kui mandleid, lõpus kerge suitsune puudutus.

Maitse oli väga rikkalik ja mitmekülgne, esimese hooga oli tunda küpseid õunu ja üleküpsenud virsikuid. Maitse areneb täidlusest happelisema lõpu suunas, keskmaitses oli tunda tsitrusvilju (mitte väga teravalt torkivaid) ja röstitud saia.

Tõelises heas tasakaalus vein, mille iga suutäis oli nauding ning lõppmaitse mõtete ja maitsete koondamiseks sobilikult pikk. Üldmulje oli ääretult positiivne, tegemist on erakordselt täiusliku šampanjaga! Selline klaasitäis teeb au paljudele roogadele, meie nautisime seda koos rasvase angerja ja külmade õrnade lihalõikudega, aga päris kindlasti saab ta hästi hakkama ka õrna ja suussulava vasikaga.

R. Juhlin on 1998. aastakäigule andnud oma raamatus hinnangu 90-94/100-st. Kel vähegi võimalik, siis kindlasti tasub see šampanja ära proovida, noorimad pärinevad aastakäikudest 2000 ja 2002. Head vana-aasta lõppu!!!

Ilus roosa päev

Ühel laupäeval võtsime mulliklubiga nõuks maitsta erinevaid rosésid ning neid omavahel võrrelda. Varem kui oleme majapõhiselt lähenenud, siis roséd on reeglina alati vähem tähelepanu saanud ning sageli ka hinnangutes viimaste sekka jäänud. Osad meist on suured rosé armastajad, teised vastupidiselt ei pea neist palju, sestap tuligi idee maitsta ainult rosésid ning neid omavahel võrrelda.

Lähenesin lähteülesandele piirkonnapõhiselt ning otsisin välja 7 erinevat roséd kolmest erinevast piirkonnast.  Roséde saatjateks panin lauale erinevad suupisted: lõhetartar, hanepasteet, seentega seapasteet, külmad liha- ja singilõigud ning värsked maasikad. Taoline lähenemine võimaldas meil erinevaid suupisteid jookidega sobitada ning otsida just parimat kooskõla.

Alustasime Montagne de Reimsi piirkonnast pärit šampanjamajadega, esimene käik oli Michel Arnould Brut Rosé. Valmistatud 100% Pinot Noir viinamarjadest, värvus imekaunis mannavahu roosa. Aroomis oli tunda punaseid sõstraid ja vaarikaid. Maitses samuti punased sõstrad ja karamellinoodid, järelmaitses ilmus silme ette lapsepõlvest meeles Põltsamaal toodetud “Kosmose” tuubimarmelaad. Väga heas tasakaalus šampanja, meeldivalt kooskõlas maitse ja aroom ning valisime selle üksmeelselt üheks tolle õhtu lemmikuks. Kindlasti kuuleme sellest Verzenays asuvast šampanjamajast veel!

Järgmisena voolas klaasidesse Veuve Clicquot Rosé. Koostises 50%-55% Pinot Noir, 28%-33% Chardonnay ja 15%-20% Meunier. Värvus oranžikas, aroomis oli tunda röstiseid noote ja vaarikaid. Maitse oli mineraalne ja väga tugeva happega, lausa metalsed noodid jäid keelele püsima. Terav ja tugev, lõppmaitses mõrudad noodid.

Kolmas rosé oli maitsmisjärjekorras G.H.Mumm Le Rosé. Esimene rosé “Royal Rosé” valmistati Mummis juba 1860ndatel. Koostises 60% Pinot Noir, 22% Chardonnay, 18% Meunier. Jõhvikapunane värvus, aroom oli üsna nõrk, ainult kergelt oli tunda maasikaid ja vaniljenoote. Maitse oli nõrk ja iseloomutu, kindlasti jäi teistele rosédele sel õhtul kõvasti alla.

Edasi liikusime Vallée de la Marne majade juurde ning sealt piirkonnast oli meil kaks esindajat. Esimesena korkisime lahti Billecart-Salmon Rosé. Ma olen Billecart-Salmoni šampanjasid maitsnud ja kiitnud ka varem ning pettuma ei pidanud me ka seekord. Kvaliteet on alati garanteeritud!

Koostises võrdsetes osades PN ja CH ning 20% Meunieri. Kollakas lõheroosa värvus. Hästi mitmekihilised aroom ja maitse, tunda küpsiseid, punaseid marju ja melonit. Heas tasakaalus šampanja, mille lõppmaitses domineerib mesisus. Suurepärane šampanja, enamike testijate jaoks tollel õhtul nr.1 šampanja.

Järgmisena Laurent-Perrier Cuvée Rosé, taaskord vana tuttav. Šampanja on valmistatud 100% Pinot Noir viinamarjadest, kauni vaarikaroosa värvusega. Aroomis oli tunda punaseid sõstraid, vaarikaid ja kirsse. Nii aroomis kui maitses oli tunda kerget metalset puudutust, aga seda oli täpselt parasjagu ja see nüanss mõjus tervikule hästi. Heas tasakaalus šampanja, oli parajalt hapet ja marjasust ning lisaks veel lõppmaitses paras ports karamelli. Väga hea šampanja ning ka kindlasti meie üks lemmikutest tol õhtul.

Edasi liikusime Èpernaysse ning maitsesime Charles Mignoni Cuvée Comte de Marne Roséd. Koostises on 45% CH, 55% PN ning 15% Bouzy punaveini. Värvus on hallika alatooniga oranž. Aroomis oli tunda kirsse ja vaarikakompotti, osad ninad tundsid ka lillelisi aroome. Maitse oli vähehappeline, samas parajalt röstine ja pähkline, tunda oli ka virsikuid. Heas balansis šampanja, igati nauditav!

Last but not least, oli Michel Arnould Cuvée Fleur de Rose nii et õhtu esimene ja viimane rosé pärinesid samast majast. Koostis 100% Pinot Noir, aroomis oli tunda arooniaid ja  metsmaasikaid. Maitses klaaskommid ja siirupised omadused, mõnusas tasakaalus tagasihoidlik rosé, väga lihtsalt nauditav šampanja. 

Roosa laupäev lõppes igati positiivsete emotsioonidega, saime targemaks ning arendasime oma maitsemeelt. Kui peaksime täieliku pingerea avaldama, siis viimaste seas on kaks suurtootjat, nende roséd olid iseloomutud ja üheülbalised. Õnneks siiski enamus maitstud šampanjadest olid äärmiselt nauditavad, nii et elagu roséd! Tundub nii, et roséde mittearmastajad õnnestus ka selle degustatiooniga ehk armastajate leeri pöörata. Head nautimist head mullisõbrad!

Billecart Salmon Brut Rosé

Teine mai oli kunagi töörahvapüha, punane, meie peres aga on see päev pidulikult roosa. Eelmisel aastal tähistasime seda päeva Pommery roséga, selleks aastaks hankisin Billecart-Salmoni brut rosé. Mõisast on meil hiiglama meeldivad mälestused ning kuna siiani olin proovinud vaid Brut Réserve, siis seekord valisin rosé. Juba rosé pudel on selline mõnus pontsu, suht täidlase kehaehitusega kui nii võib öelda.

Koostis: 40% Pinot Noir, 20% Pinot Meunier, 40% Chardonnay

Värvus kahvatu, tuhm lõheroosa.

Aroomis punased metsamarjad, nagu jõhvikad ja pohlad, virsik, vanilje ja tubakas.

Maitse siidine ja suus on mõnusalt kauakestev mull. Hästi elegantne jook, täidlane, heas tasakaalus maitsed, domineerib marjasus, karamell ja kerge suitsune nüanss. Tunda jõhvikat ja pohli.

Juhlini arvates ei tohiks seda roséd juua tema lapseeas, pigem hoida 5-6 aastat keldris ning seejärel muutub aroom aina pähklisemaks ning maitse tõsisemaks. Minul ei olnud aega 5-6 aastat oodata ning kuna pudelil puudub ka korkimise kuupäev, siis ma tegelikult ei teagi, kui kaua ta korgi all olnud oli. Kuid sellegipoolest oli tegu äärmiselt meeldiva, väga heas tasakaalus ning nauditava šampanjaga.

Roosa päeva peakangelannale andsin ka maitsta tibakese roséd ning tema lühike kommentaar oli: “Taittinger oli ikka parem”. Üks kord, paar aastat tagasi, Taittingeri keldris, sõõmuke Brut Réserve – arvamus kogu eluks!
Järgmisel aastal toon koju Taittingeri rosé, vaatame, mis siis saab 🙂

Billecart-Salmon Brut Réserve

Suvel Champagne maakonnas ringi sõites külastasime võimaluse korral väikesed maju, vahel kloppisime ka edutult suurte värava taga, kuid enamasti ei tulnud  keegi avama. Saime aru, et kuumal suvekuul on veinivalmistajatel käed-jalad tööd täis ning pole aega ega isu iga untsantsakaga tegeleda. Ühel päeval lugesin Juhlini raamatust: “It’s real pleasure for any wine enthusiast to visit this small, well-run domain in Mareuil-sur-Ay”. Absoluutselt! Patt oleks jätta selline võimalus kasutamata, eriti kui juhtumisi sealsamas külas oled ning nii parkisimegi oma bussikese Billecart-Salmoni värava ette.

     

Mõis asutati aastal 1818 kui abiellusid Nicolas François Billecart and Elisabeth Salmon. Tänapäeval valmistab mõis elegantseid ja sportlikke veine, mis sobivad ideaalselt ka moodsa köögiga.

Billecart 1959 võitis esikoha Champagne of the Millennium 1999 degustatsioonil, kus valiti 150 XX sajandi parimat šampanjat.

Tol päeva kui meie värava avasime säras päike taevas, aed oli täis õitsvaid lilli ning ümberringi imeline vaikus. Maja peauks oli avatud, astusime sisse, kuid esialgu ei kohanud me hingelistki. Lõpuks kohtasime üht töötajat, kes kutsus kohale ametliku esindaja: saabus daam, umbes 50 aastane, mustas Chaneli kostüümis, erkpunaste huultega. Vau! Tõeline daam! Meie nägime välja… turistid, chillilt suviselt riides valmis ootamatuteks naudinguteks. Kuuldes meie soovist nende keldrit külastada, vabandas daam, et ekskursioonid algavad taas sügisel ning järjekord nende keldri külastamiseks on vähemalt 1 aasta! Vot nii! Selle peale ei osanud muud kosta kui paluda luba vähemasti mõisa poodi külastada ning seal ringi vaadata. Sellega oli daam õnneks päri. Ostsin kaasa ühe pudeli Brut Réserve ja mõned meened veel lisaks, daam kinkis noortele tütarlastele mälestuseks mõisa võtmehoidjad. Teadagi, investeering tulevikku – küllap nad sinna kord tagasi lähevad!

Lahkusime mõisast meeldivate tunnetega ning panin šampanja ootama oma hetke ühel külma päeval. Aeg tasus ootamist, tegemist oli suurepärase šampanjaga!

Koostis: 35% PN, 30% PM, 35% CH

Jook on meeldivalt puuviljane, aroomis tunda värskust, õuna ja pirni.

Maitses oli tunda sidrunit, millele järgnes pikk tasakaalus õunane (Granny Smith) järelmaitse. Jook hellistas pehmelt suulage, tunda oli kerget magusust ja kooresust.

Absoluutne nauding, tõeliselt suurepärane šampanja, sellist jooki juues saad aru, et on ikka küll vahe headel ning väga headel šampanjadel!

R. Juhlin annab oma raamatus huvitava nõuande: “Osta Billecart-Salmoni šampanjasid enne, kui need muutuvad sama kalliks kui Krug”.