Kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega

Eelmisel keerulisel aastal juhtus meeldivaid asju tegelikult palju rohkem kui me mäletame ning üks hea uudis Eesti šampanjasõpradele oli kindlasti see, et Mulligalerii hakkas maale tooma Diebolt-Vallois šampanjamaja toodangut.

Minu esimene kohtumine Diebolt-Valloisi šampanjaga toimus mõned aastad tagasi ning tookord leidsime selle šampanja Soomest. Esmamuljed olid positiivsed ja jõudsime ära oodata nende saabumise Eestisse. Esimese korra muljeid ja maja ajaloost saate veidi pikemalt lugeda siit.

Mulliklubi kohtumisõhtule Diebolt-Valloisi šampanjadega eelmise aasta novembris valisime 4 erinevat jooki ning muljed olid igati meeldivad.

Kuna suur osa maja põldudest asuvad Cote de Blancs`i piirkonnas Cramant ja Cuis külades, siis kasvavad nendel põldudel Chardonnay viinamarjad ning suur osa toodangust ongi Blanc de Blancs šampanjad. Esimesena avasime Blanc de Blancs, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli õunane ja õhuline, tunda oli kriiti ja mineraalseid noote. Maitses tundsime mõrudaid mandleid, õunu loomulikult, ka veidi suitsuseid aroome. Hästi nüansirikas maitse, mitmetahuline ja üllatav. Lõppmaitses oli magusat melonit tunda.

Teisena avasime järgmise Blanc de Blancs Prestige, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Aroomis oli tunda küpsemaid õunu kui eelmisel, palju sügavam ja küpsem aroom. Ka maitse oli küpsem, tundsime röstiseid noote ja ahjuõunu. Lõppmaitse oli veidi vesine, aga hape kandis piisavalt kaua.

Kolmandaks lasime Rosél end üllatada, koostises 63% PN, 27% CH ja 10% Meunier, suhkruid 3-5g/l. Aroom oli marjane, tunda oli jõhvikaid ja metsmaasikaid. Maitse oli suhteliselt happeline, aga rikkalikum komponentide poolest kui aroom. Aeg-ajalt tundsime suus toomingamarja tolmusust ja lõpus ka kirbeid pihlakaid. Heas tasakaalus jook, suhteliselt intensiivne, aga mineraalne ja põnev!

Viimasena valasime klaasidesse Millésime 2012 BdB Extra Brut, koostises 100% CH, suhkruid 3-5g/l. Lõhn oli õunane, mahlane, tundsime ka küpseid kollaseid ploome. Maitse oli mitmetahuline ja kihiline, täis röstiseid päevalilleseemneid ja pähkleid. Hape oli väga heas tasakaalus ning kõik maitsed moodustasid kokku ühtse nauditava terviku. Aasta 2012 oli suurepärane aasta just Chardonnay viinamarjade jaoks, nii et tasub mõned pudelid koju varuda ja lasta küpseda ning mõne aasta pärast vaadata kui kaugele šampanja oma arenguga jõudnud on.

Loodetavasti ei jää see kohtumine Diebolt-Vallois šampanjadega viimaseks, sest Mulligalerii valikus on veel kolm võimsat Fleur de Passion aastakäigu šampanjat, nn maja kroonijuveeli, millega ka kindlasti tahaks tutvust teha.

Kokkuvõtteks ütlen, et Diebolt-Vallois veinimeister valmistab nauditavaid šampanjasid, mida on lihtne sobitada õhtusöögil erinevate käikude kõrvale ja siis end hea toidu ja joogiga hellitada. Sest sa oled seda väärt!

Diebolt-Vallois Blanc de Blancs

Maja juhib vanakooli härrasmees Jacques Diebolt, külaliste ja degustatsioonide eest kannab hoolt madame Vallois. Härra suguvõsa on elanud Cramant’i külas alates 19. sajandi lõpust, proua perekond kasvatab viinamarju Cuis’i külas juba alates 15. sajandist. Paari mõlemad lapsed Arnaud ja Isabelle on samuti veinimõisas ametis.

Maja ise on üsna noor ning asutati 1950ndatel kui äsjaabiellunud ühendasid oma perekondade varad. Veiniaedu on neil kokku 11 hektarit. Maja sai laiemalt tuntuks 1992.aastal kui Gault Millau (nimekas restoranide teatmik Prantsusmaal, milline loodi aastal 1965 kahe nimeka kriitiku Henri Gaulti ja Christian Millau poolt) nimetas nad aasta tootjaks. R.Juhlini sõnul on tegemist ääretult sümpaatsete inimestega ning kõik, mis nad teevad on peaaegu täiuslik. Hinnang majale praegu 4/5-st, aga 5 tärni ei ole kaugel.

Diebolt-Valloisi šampanjasid müüakse Skandinaavias, ka Soomes, minuni jõudis see konkreetne pudel sel suvel Reimsist.

Koostises 100% CH.

Värvus helekollane, mull väga tihe ja peenike.

Aroomis oli tunda õunaseemneid, rohelisi õunu ja valgeid lilli.

Maitses aimus karamelli ja leedrimarju, hape oli hästi sirgjooneline ja tugev, kandis kenasti algusest lõpuni välja. Keskmaitses tulid esile kerged vürtsid, lõppmaitses ilmus välja kerge mineraalsus.

Üldmulje sellest imelisest joogist oli väga positiivne ning kindlasti tahaks maitsta ka nende teisi šampanjasid. Maja stiil oli hästi sümpaatne, selline mõõdukalt väljapeetud.