Dosnon Récolte Noire

Dosnoni šampanjamajale pani aluse Davy Dosnon ning tema soov oli luua kaasaegne ja ökoloogiliselt jätkusuutlik šampanjamaja. Tema äripartneriks on Nicolas Laugerotte, kes tegutseb majas ärijuhina. Dosnoni šampanjamaja asub Côte des Bar piirkonnas Avirey-Lingey külas, tegemist on Champagne piirkonna lõunaosaga ning viinamarjad kasvavad seal lubjakivisel pinnasel. Majal endal on viinamarjaaedu 2,15 hektaril ning šampanja tootmiseks ostetakse viinamarju ka teistelt kasvatajatelt. Viinamarjaaiad on piisava murukattega, et tagada pinnases leiduvate mikroobide hea tervis, maapinda õhutatakse ning kunagi ei kasutata kemikaale. Viinapuid pügades reguleeritakse viinapuude saagikust ja marjade jõulisust ning viinamarju korjatakse käsitsi. Veini valmistamisel on oluline veini kokkupuude tammega, et vein areneks võimsaks ja täidlaseks, säilitades samal ajal oma peensuse ja puhtuse. Récolte šampanjade valmistamisel kasutatakse 228 liitrisi Burgundia tammevaate, mis on minimaalselt 5 aasta vanused ning neid ostetakse Puligny-Montrachet piirkonnast.

Mina leidsin Eesti poeriiulilt Dosnoni Récolte Noire.

Koostises 100% Pinot Noir, suhkruid on lisatud 3,5g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane nagu augustikuine viljapõld.

Aroomis oli röstisust ja täidlust, hästi sügav vein. Ninna jõudsid küpsete luuviljade ja leiva aroomid.

Maitses domineerisid alguses võised noodid, tunda oli küpseid õunu ja pirne. Maitse esimeses faasis oli vein sügavam, keskmaitses ilmus hape ning lõppmaitse oli pikk, kirbe ja mõrudate nootidega. Hästi põnev šampanja, mida veinimeister soovitab tarbida koos hautatud lamabaliha või köögivilja-veiseliha hautisega. Mina panin šampanja paari pasteedi ja krõbeleivaga ning see kooslus kõlas ka kenasti kokku.

Kohtumine Famille Delouvin šampanjadega

Maja 7,25ha viinapuuaedu asuvad Cru de Vandières, Marne oru südames ning ca 80% aedades kasvab Meunier viinamari. Majas toimetab täna Geoffrey, veinimaja 10. põlvkonna esindaja, kes õppis veinitegemise põhitõdesid Alsaces ning praktikal käis erinevates veinimajades, sh Austraalias ning Uus-Meremaal. Selle perekonna lähenemine veinitoomisele on lihtne ja selge – kogu tootmisprotsess peab olema jätkusuutlik, saagikust hoitakse madal kaitsmaks viinapuid ja tagamaks kvaliteeti, viinamarjaaedades ei kasutata herbitsiide ning keemilisi väetisi, vaid ainult kompostitud lambasõnnikut.

Šampanjat toodetakse kahe erineva nime alt – Champagne Delouvin Nowack tootmisel jälgitakse Champagne piirkonna traditsioone, kasutatakse terasest mahuteid ning malolaktilist fermentatsiooni ei kasutada, et säiliks šampanjade värskus. Champagne Famille Delouvin tootmisel jälgitakse Burgundia piirkonna veinitootmise traditsioone ning kasutatakse ka väikeseid tammevaate, kus vein käärib settel 9 kuud. Segudes kasutatakse märkimisväärsel hulgal ka vanematest aastakäikudest pärit baasveine, aastast 1992 kuni tänaseni.

Eestisse on Famille Delouvin šampanjad jõudnud tänu Barbarea restorani omanikele, kes valisid need šampanjad omale majašampanjaks ning veinisõbrad saavad osta neid ka Karjase saia poest koju kaasa. Meie tegime seda ning proovisime hetkel valikus olnud kolm šampanjat ära. Me polegi enne oma klubiga biodünaamilisi šampanjasid teadlikult degusteerinud, nii et olime põnevil ja valmis uuteks kogemusteks.

Esimesena avasime Fauve Brut Nature, mille koostises on 25% Meunieri ja 75% Chardonnayd. Sildi keskel istub rahulolev, priske ja koheva sabaga rebane, juba sildi kujundus üksi üllatas positiivselt. Jook on keldrites küpsenud minimaalselt 72 kuud, toodetud aastal 2016 ning pudeldatud 02.2023. Kogutoodang oli 5544 pudelit. Aroomis oli tunda juuretise ja pärmivee lõhna, kohati lõi ninna lõhn, mida tunned kui seisad viljakuivatis. Maitse oli hästi erinevate tahkudega – oli tunda punaseid sõstraid, röstiseid noote, ka piimamannergut ja värsket leiba. Hästi täidlane üldmulje, lõppmaitse oli pikk ja sügav, hape oli heas tasakaalus. Väga põnev kohtumine ja positiivne üllatus!

Teisena avasime Blanc de Noir Le Lieu Dit Les Chaillets Brut Nature. Nagu nimigi juba ütleb, siis koostises on 100% Meunier ning Le Lieu Dit aia rajas Geoffrey vanaisa Pierre aastal 1974. Selle joogi aroomis oli tunda sammalt, niiske metsa aroome, käärinud õuna ja viljakuivatit. Maitse oli hästi õunane, röstine, selline elavaloomuline (mull oli suus tunda), joogi värvus oli õrnalt roosakas. Suhkruid lisatud ei ole, sestap oli jook väga kuiv ja hapet oli piisavalt.

Viimasena valasime klaasidesse Meunier perpetuel Extra Brut. Võrreldes kahe varasemaga, siis sellele segule on lisatud suhkruid 5g/l ning jook tundus, võrdluses eelmistega, magus. Värvus oli tuntavalt roosa, koostises 100% Meunieri, baasvein pärineb aastast 2020 ning sellele on lisatud solera meetodil vähesel määral reservveine perioodist 1992-2019. Pudel oli korgitud 08.2023. Maitses oli tunda tammevaadi nüansse, mahlaseid ja küpseid punaseid marju, jook oli täidlane ja röstine.

Kõik kolm šampanjat olid iseloomuga ja põnevad maitsed, veidi metsikud ja üllatustest pungil. Kui nüüd huvi tekkis, siis soovitan sul ette võtta teekond ühte Tallinna põnevaimasse, üliägeda menüü ja veinikaardiga restorani Barbarea ning kindlasti telli ka šampanjat. Proosit!

Pierre Gimonnet Special Club 2012

Sünnipäeva puhul tõin veinikapi hämarusest välja ühe Special Clubi ning ühtlasi oli see minu esimene tutvus Pierre Gimonneti šampanjamajaga. Ajalooürikutes tuulates leiame esimesed märkmed perekond Gimonnet kohta 1750ndatest aastatest, nad tegelesid viinamarjakasvatusega ning müüsid kogu oma saagi teistele tootjatele. Alles aastal 1935 alustas Pierre Gimonnet ise šampanja tootmist. Tema poeg Michel asus isale appi aastal 1955 ning täna toimetavad majas Pierre pojapojad Olivier ja Didier.

Aedu on neil kokku 29,4ha, millest 13ha asuvad Grand Cru alal Cramant, Oger ja Chouilly külades. Ülejäänud 16ha asuvad Premier Cru aladel. Viinamarju teistelt kasvatajatelt nad juurde ei osta. Didier Gimonnet usub, et veini kõrge kvaliteet sõltub viinapuude vanusest. Nende aedades on keskmine viinapuude vanus 35 aastat, Grand Cru aedades on osad viinapuud 40 aastased ning leidub ka kaks väga vana aeda – istutatud aastatel 1911 ja 1913.

Erinevate aeda viinamarjadest pressitud mahla hoitakse eraldi, et säilitada konkreetse aia iseloom ning puidust vaate ei kasutata. Fermantatsioon ja malolaktiline fermentatsioon toimub terasest mahutites. Alates aastast 1982 säilitatakse reservveine pudelites vaatide asemel, veinimeistri sõnul lisavad nad reservveinile 4g suhkrut ning see hoiab pikemal säilitamisel veini värskena. Gimonneti šampanjad on oma stiililt puhtad, elegantsed ja lopsakad, küpsevad kenasti ning on head stiilinäited põhjapoolsest Côte des Blancs`st.

Alates aastast 2012 tehakse väikestes kogustes ka külapõhiseid šampanjasid, nn mono-terroir, kus segus kasutatav vein on ainult sellest külast pärit. Oger Grand Cru šampanja on segu neljast erinevast aiast. Chouilly Grand šampanjas kasutatakse erinevas vanuses reservveine 3ha suurusest “Montaigu” nimelisest aiast ning Cramant Grand Cru šampanjasegus on 12 erineva aia marju.

Nende külašampanjadeni loodan jõuda mõne aasta pärast, seekord nautisime Special Club 2012.

Koostises 100% CH, suhkrut on lisatud 4g/l kohta. 60% viinamarju pärineb Cramant külast, 30% Chouilly külast ja 10% premier cru alalt. Jook on pandud pudelisse aprillis 2013 ning korgitud oktoobris 2018.

Värvus klaasis oli tumeda varjundiga kuldkollane.

Maitses ja aroomis oli tunda õunu, võid, õunakoort, vaniljejäätist ja mineraalsust. Lõppmaitse oli pikk ja hape kandis hästi. Koos kalamarjasaiaga tuli vaniljenoot eriti jõuliselt esile, kalamarja umami ja magusus mängis joogiga väga hästi kokku. Suurepärane jook!

Lisan siia lõppu veel ühe mõttetera, mille leidsin Pierre Gimonneti kodulehelt: “Me ei päri maad oma vanematelt, vaid me laename seda oma lastelt” (Antoine de Saint Exupéry).

Pierre Mignon Année de Madame Millésime Rosé 2009

Pierre Mignoni šampanjamaja asub Le Breuili külas ning šampanja valmistamise oskust on isalt pojale edasi antud juba viie põlvkonna vältel. Täna toimetavad majas Pierre ja Yveline Mignon koos oma laste Céline ja Jean-Charlesiga, tütre vastutus on eksport ja poeg hoolitseb viinapuude eest. Aedu on neil kokku 20 hektaril üle terve maakonna, 50% aedadest kasvab Meunier, 40% Chardonnay ja 10% Pinot Noir.

Tooteportfell on neil päris suur, erinevad šampanjad jaotuvad kolme sarja alla: Classical, Original, Sublime. Meie maitsesime Sublime sarjast Année de Madame Millésime Rosé 2009.

Koostises 55% CH, 30% Meunier, 15% Pinot Noir, suhkruid on lisatud 8g/l kohta.

Värvus oli sel joogil väga eriline oranž toon, selline küpse aprikoosi värv, õrn ja õhukese kuldkollase läikega.

Aroomis oli tunda metalsust, mineraalsust, üliküpseid luuvilju, veidi ka röstitud leiba.

Maitses oli mesisust ja punaseid marju. Tegemist on suhteliselt õhukese veiniga, jättis kergelt vesise mulje keskmaitses, samas suus oli hästi siidjas. Lõppmaitsesse ilmus kerge ja tagasihoidlik hape. Sobib kindlasti aperitiiviks ning näiteks sushi või toore tuunikala kõrvale.

Champagne Laculle Blanc de Blancs La Patience Brut

Laculle perekond on pärit Aube piirkonnast ning nende ajalugu ulatub tagasi 16. sajandisse. Perekonna jaoks sai viinamarjade kasvatusest ja veini valmistamisest peamine sissetulekuallikas aastal 1789. Kuni aastani 2018 müüdi suur osa viinamarjadest teistele šampanjamajadele, kuid siis otsustasid vendadest äripartnerid Edouard ja Victor Lacuelle luua šampanjabrändi Laculle Fréres ning hakata ise šampanjat tootma. Mõlemad vennad on lõpetanud veinikooli Beaunes ning Victor õppis lisaks ka Bordeauxis. Victor alustas oma veinimeistri teekonda Châteauneuf du Papes, sealt liikus Chablis piirkonda ning lisaks on ta palju maailmas ringi rännanud ja end täiendanud nii Kalifornias, Uus-Meremaal kui ka Austraalias. Aastal 2018 tõid nad turule kolm erinevat üheaia šampanjat, millest üks on valmistatud Pinot Noirist, teine Chardonnayst ning kolmas 100% Pinot Blancist.

Lisaks on majal ka teine bränd – Vignoble Laculle, mille all nad valmistavad 6 erinevat šampanjat. Kõik need joogid küpsevad terasmahutites ning valmistamisel kasutatakse baasveine alates 2011. aastast. Pärast esimest kääritamist mahutites säilitatakse pudeleid keldris minimaalselt 5 aastat ning sestap on osadele šampanjadele antud ka eraldi nimi – La Patience.

Minul õnnestus hiljaaegu tutvust teha Vignoble Laculle sarjast Blanc de Blancs šampanjaga:

Koostises 100% Chardonnay, klaasis helkis kuldkollane värvus.

Aroomis oli tunda õunu, pirne ja veidike sidrunit.

Maitses oli soolase mere maitset, mineraalne, hästi puhta ja klaari maitsega jook. Hape on parajas tasakaalus, piisavalt tugeva selgrooga ja samas mitte domineeriv. Kristalne ja ergas jook, mis sobib suurepärane aperitiiviks või siis austrite kaaslaseks. Head nautimist!

Vollereaux Cuvée Marguerite Rosé 2012

Vollereauxi šampanjamaja alguspunktiks võib lugeda aastat 1805, mil perekond rajas Champagne piirkonda esimesed viinamarjaaiad. Suurem edulugu sai alguse pärast Esimest Maailmasõda kui aastal 1923 toodeti esimene šampanja Victor Vollereaux juhtimise all. Täna juhib maja perekonna kuuenda põlve esindaja Franck Vollereaux. Kui ta sai nelja aastaseks, siis kinkis vanaema Marguerite talle veinimeistri põlle ning täisealiseks saades ta selle ameti endale valiski. Lisaks Franckile toimetab majas tema õde Hélène, kelle vastutusala on veiniturism ja kõik sellega seonduv ning onu Jean-Marie, kes vastutab viinamarjakasvatuse eest.

Vollereauxi šampanjad on Eestis väga laialt levinud ning viimati maitsesin nende Cuvée Marguerite Rosé uusimat aastakäiku 2012. Mõned aastad tagasi maitsesime 2008. aastakäiku ning tookordseid muljeid saate lugeda siit.

Värvus oli aprikoosi oranži varjundiga roosa.

Koostises 75% Chardonnay, 25% Pinot Noir, suhkruid on lisatud 6g/l kohta.

Aroom oli küllaltki suitsune ja kergelt röstine, tunda oli vaarikaid, punaseid sõstraid. Klaasis avanedes lisandusid tsitrusviljade aroomid.

Maitse oli tugevalt sõstrane, õunane, täidlane ja suhteliselt jõuline. Keskmaitses oli tugevalt tunda punaseid marju, rohu mõrkjust ning lõppmaitses lisandusid kõrvetatud ja veidike kirbed noodid. Maitse keskel oli ka magusaid noote, hape oli terve maitse vältel tuntavalt tagaplaanil.

Kuna karakterit on joogil piisavalt, siis hästi kõlaks ta kokku sobiva roaga (nt lõhest valmistatud road), kuid samas on see rosé väga nauditav ka üksinda. Kokkuvõttes oli tegemist heas tasakaalus, marjase, ümara ja nauditava roséga.

JEEPER šampanjade degustatsioon

Sulnil suvepäeval otsustasime teha väikese Jeeper šampanjade degustatsiooni. Mõned aastad tagasi hakati neid Eestisse importima ning valik aina täieneb. Jeeperi brändi ajaloost saate pikemalt lugeda siit. Seekord oli meil menüüs 4 erinevat šampanjat, tegelikult on poeriiulil veel ka viies, aastakäigu šampanja, aga see jäi meil seekord proovimata.

Cuvée Blanc de Blancs Grande Réserve – koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 7g/l. Värvus oli kuldkollane. Aroomis oli tunda mineraalsust ja õige natuke piimamannergut. Maitses oli hape keskmine, suus oli jook väga vahune ja kreemine, tunda oli tsitrusvilju ja karamelli.

Cuvée Blanc de Noirs koostises 65% Pinot Noir ja 35% Meunieri, suhkruid lisatud 5g/l. Jook oli küps, täidlane, mahe, kreemjas ja tulvil küpseid luuvilju. Aroomis oli täidlust ja alumiiniumi.

Cuvée Grand Rosé koostises 88% Chardonnay, 12% PInot Noir, suhkruid lisatud 6g/l. Maitse oli delikaatne ja külluslik, tunda oli kirsikive ning veidi meenutas maitse Belgia oude gueze kirsiõlut. Värvus oli Lõuna-Prantsusmaa rose veini värv, selline kirgas kergelt oranžikas roosa. Aroomis olid pojengid, roosid ja kirsid. Rosé on kindlasti minu vaieldamatu lemmik Jeeperi šampanjade seast!

Cuvée Grand Assemblage koostises 60% Chardonnay, 15% Pinot Noir, 25% Meunier. Suhkruid on lisatud 7g/l. Värvus kuldkollane, aroomis olid küpsed õunad ja brioche. Maitses oli hape päris jõuline, tunda oli sidrunite hapukust ja troopilisi puuvilju.

Oli maitsev pärastlõuna, tegemist on hea kvaliteedi ja hinna suhte šampanjadega.

Delavenne Pére&Fils

Maja asub grand cru alal Bouzy külas ning Delavenne Pére&Fils on récoltants-manipulants, mis tähendab, et nad valmistavad ja müüvad ainult enda kasvatatud viinamarjadest šampanjat. Lisaks šampanjale toodavad nad ka punast veini Coteaux Champenois. Viinamarjaaiad on majal kolmes külas: Ambonnays, Bouzys ja Cramantis, kasvatatakse Chardonnayd ja Pinot Noiri, viinamarjad korjatakse käsitsi, pressitakse eraldi ning säilitatakse eraldi vaatides ning veinimeistriteks on majas Jean-Louis ja Jean-Christophe Delavenne. Malolaktilist fermentatsiooni ei kasutata ning šampanjat pudeldatakse perekonna traditsiooni kohaselt ainult juulis.

E-drinksi kaupluste riiulitelt võib leida 5 erinevat Delavenne Pére&Fils šampanjat, seekord tutvustan teile kahte neist:

Delavenne Nature Brut Non Dosage

Koostises 60% PN ja 40% CH, värvus oli kuldkollane.

Aroom oli intenvsiivne, puuviljane, esile tulid küpsiseid, orashein ja võililled.

Maitse oli üle keskmise täidlane ja hape oli ka üsna intensiivne. Oli tunda mineraalsust ja kriiti, röstitud saia ja pähkliseid noote. Järelmaitse oli suhteliselt pikk ja mineraalne. Kindlasti sobiks see šampanja ideaalselt austrite saatjaks või lihtsalt aperitiiviks.

Delavenne Brut Rosé

Koostises 43% PN, 40% CH ja 17% Bouzy Rouge punaveini, suhkruid on lisatud 9g/l kohta. Marjad pärinevad 2015-2016 korjest. 

Jook klaasis oli punase sõstra tooni ja kerge kuldse helgiga.

Aroomis domineerisid kibuvitsamarjad, metsamarja moos, samuti oli tunda ka mõrkat heina ja rohttaimi. 

Maitse algfaasis oli maasikaid ja maasikamoosi, vaarikaid ja pohli. Keskmaitse oli täidlane ja tunda oli kergeid suitsuseid noote. Lõppmaitses domineerisid punased sõstrad ning päris lõpus jäi suhu jõuline tugev hape. Väga hea rose, mis sobib ideaalselt sushi või tartari kaaslaseks. 

B de BOËRL & KROFF Brut Vintage 2005

Eelmise aasta detsembris õnnestus mul ootamatult maitsta üht eriti põnevat šampanjat, millest ei olnud ma enne mitte midagi kuulnud ega ammugi näinud. Osalesin ühel õhtusöögil, kus ma joogikaarti ise ei uurinud ega olnud ka tellija rollis. Õhtusöögi erinevate käikude juurde pakuti erinevaid jooke, kuid ühel hetkel valati klaasidesse midagi sellist, mis maitses väga põnevalt, oli minu jaoks täiesti uus ja teistsugune maitsekogemus. Joogi maitsekontsentratsioon üllatas mind tõsiselt, tundus väga huvitav kogemus, seda enam et bränd oli mulle täiesti tundmatu. Õnneks taipasin oma muljed vaikselt laua all telefoni salvestada ning kodus hakkasin siis asja uurima. Internetist vaatas mulle esimese hooga vastu Baleni koduleht (www.balen.ee), sealt edasi viis link ajakirja “Fine Wine International” March 2017 ilmunud artiklile ning nendest allikatest on suures osas pärit ka siinses postituses kasutatud informatsioon.

Tuleb välja, et Boërl & Kroff on üks šampanjamaailma väga hästi hoitud saladus! Lappasin kõik kodusolevad šampanjaraamatud läbi ning ainus, kust selle šampanja kohta infot leidsin, oli R.Juhlini “A scent of champagne”. Juhlin hindab brändi 4* vääriliseks ning ta kirjutab, et tegemist on maailma ühe kalleima šampanjaga, mis tuleb tibatillukesest aiast ning et seda jooki on vähesed saanud maitsta, kuid paljud räägivad sellest.

Brändi loomise hetk oli aastal 1994 kui Michel Drappier rääkis lõunalauas oma sõpradele Patrick Sabatéle ja Stéphane Séséle eksklusiivsest šampanjast, millist valmistas tema isa 1960ndatel president Charles de Gaulli tarbeks. Valmistamiseks kasutati viinamarju kolmest kõrvuti asuvast väikesest aiast – Les Égrillées, Le Montouillet ja La Belle Haie. Pärast presidendi surma lõpetas Drappier selle šampanja tootmise. Sõpradel tekkis lugu kuulates idee selle erilise šampanja tootmine taaselustada, seda enam, et aiad olid endiselt Drappieri perekonna omanduses. Esimene kord valmistati šampanjat juba järgmisel aastal, 1995, šampanjat villitakse ainult magnum pudelitesse ning jäetakse keldrisse küpsema 12 aastaks. Esimest korda said huvilised Boërl&Kroff šampanjat osta aastal 2007. Šampanjat valmistatakse vaid väga headel aastatel. Kui tingimused ei ole ideaalsed ning vein on stiililt hoopis teistsugune, siis valmistatakse “B de Boërl & Kroff“ nimelist šampanjat (tavasuuruses pudelitesse). Ja kui on väga vilets ja keeruline aasta, siis ei valmistata kumbagi šampanjat.

Minul õnnestus siis juhuse tahtel maitsta B de Boërl & Kroff 2005:

Koostises 80% PN, 10% CH, 10% Meunier. Suhkruid on lisatud 6,5g/l kohta ning osaliselt on veini kääritatud tammevaatides.

Värvus klaasis oli tumedam kollane, sügav toon. Aroom ja maitse olid väga rikkalikud ja kontsentreeritud – siidine ja pehme, samas jõuline šampanja. Tunda oli mett, mandleid, pähkleid ja punased marju (vaarikad), veidi ka mineraalsust ja soolakust. Lõppmaitse oli rikkalik ja väga pikk. Väga omapärane ja eripalgeline šampanja, selle joogi sügavus üllatas mind ja jättis võimsa mulje.

André Robert Les Jardins du Mesnil BdB

Jõulud veetsime sel aastal Pariisis ning üheks päevaks põikasime ka Reimsi, et imetleda jõuluehtes linna ning muidugi nautida ka šampanjat ja head toitu. Varahommikune Reims oli suhteliselt inimtühi, jalutasime ringi, külastasime katedraali ning väisasime muidugi ka kohalikke šampanjapoode. Poodide väljapanekus on suuri ja kalleid brände muidugi ka, kuid väga suur valik on väiksemate ja vähetuntud majade šampanjasid hinnaklassis 25€-60€/pdl. Üks, mille kaasa tõime, oli André Robert šampanjamaja Blanc de Blancs. Majaga sain mõned aastad tagasi tuttavaks Tallinnas kui õnnestus maitsta nende kolme erinevat üheaia šampanjat sarjast Auri Tria. Tookordseid muljeid ja fakte maja ajaloost saate lugeda siit.

Maja asub Côte des Blancs piirkonnas, täpsemalt Le Mesnil sur Ogeri külas ning seal on ideaalsed tingimused Chardonnay kasvatamiseks. See viinamari on maja staar!

Koostises 100% Chardonnay, baasvein on 2015. aasta korjest ning 50% veinist on lastud küpseda väikestes tammevaatides. Suhkruid ei ole lisatud (Brut Nature) ning pudel oli korgitud 04/2021.

Joogi värvus oli kuldne ja särav, mullijoad klaasis olid väga tihedad.

Aroomis oli tunda luuvilju, mineraalsust, tolmu ja veidike tsitrusvilju.

Maitse oli üllatavalt rohune, keskmaitses oli tugev hape, lõppmaitse oli suhteliselt lühike ja sidruni nüansiga. Joogist jäi klaar ja värske üldmulje, tegemist oli mineraalse ja särtsaka joogiga.

Veuve Fourney&Fils BdB Grand Millésime 2000

Minu (suure) juubeli puhul kinkisid minu armsad mulle seekord hästi põneva šampanja. Aastaarv on minu jaoks väga sümboolne, sest aastal 2000 sündis minu tütar. Kujutan ette, et minu sünniaasta numbriga šampanjat tuleb tikutulega otsida ja ilmselt ka pool kuningriiki selle eest välja käia.

Otsustasin selle šampanja kohe oma sünnipäevaõhtul koos kinkijatega ära juua, sest mis siin ikka oodata! Järgmised 50 aastat saavad loodetavasti olema täis erinevaid üllatusi ja meeldivaid šampanjakohtumisi.

Ütlen ausalt, et olin veidi kõhkleval seisukohal selle šampanja suhtes. Meie eelmised kohtumised Veuve Fourney&Fils majaga on olnud pigem tagasihoidlikud, kuigi tegemist on hea kvaliteediga, aga suhteliselt selliste nn igapäevaste šampanjadega. Sestap siis kerge eelarvamus minu peas, aga nagu öeldakse, siis viska eelarvamused minema ja lase end üllatada!

Seda ma tegin ning see šampanja tõesti üllatas mind väga positiivselt! Tegemist on premier cru BdB, aasta 2000 ning iseloomu oli sellel šampanjal oi-oi kui palju!

Värvus klaasis oli hallikas-roheka tooniga tuhm kollane.

Aroomis oli suitsu, natuke rohtu ja natuke karamelli. Maitses üllatas kõigepealt takjas – vot ei tea, kust sellise südasuvise kirbe taime maitse ja aroom tuleb, aga tuli! Hape joogi kehandis oli 21 aasta kohta väga ägedalt püss, mis kandis jooki pikalt ja seisis sirgelt nagu sõdurpoiss. Lõpp oli ootuspäraselt lühike. Maitses oli veel tunda plombiirijäätist ja veidike pipart, keskmaitses ilmusid magusad noodid, suhu jäi vahune ja õhuline mulje. Väga kihvt jook!

Quenardel & Fils Blanc de Blancs

Selle Montagne de Reimsi piirkonnas asuva maja ajalugu sai alguse 19. sajandil, veinikeldrid on ehitatud 1820ndatel ning aastal 1863 valmistas Alfred Ravez maja esimese šampanja. Üks Ravezi suguvõsa tüdrukutest abiellus Quenardeli nimelise mehega ning neile sündis poeg Francis Quenardel. Aastal 1956 otsustas Francis isale appi asuda ning seda loetakse brändi Champagne Quenardel&Fils algushetkeks. Isa andis pojale maja juhtimise täielikult üle 1965. aastal ning Francise käe all suurenes valdus jõudsasti. Ta ostis viinapuuaedu Reimsi ümbruses ning kasvatas valduse 7 hektari suuruseks. Aastal 2012 müüdi valdus koos kõige juurdekuuluvaga Labruyère perekonna käsutusse. Sellest šampanjamajast kirjutasin alles hiljuti siin.

Quenardel & Filsi Blanc de Blancs jõudis minuni Lätist, kuid teadaolevat müüakse seda brändi ka Eestis.

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane ja mullijoad tihedad. Hästi elav ja värske jook, ninna jõudsid mineraalsed noodid ja natuke brioche. Maitse oli samuti röstine, võine ja kergelt pähkline, hapet oli parasjagu. Lihtne ja selge käekirjaga jook, sobib hästi aperitiiviks.

Bérêche & Fils Brut Réserve

Bérêche perekonna viinamarjakasvatusele panid aluse aastal 1847 vennad Leon ja Albert. Esialgu müüdi suurem osa viinamarjade saagist teistele majadel ning vaid väike osa jäeti enda tarbeks. Täna tegutsevad majas vennad Raphael ja Vincent, kes mõlemad on õppinud koolis veinivalmistamise teadust ning töötanud teistes šampanjamajades õpipoistena. Vennad lõpetasid ametisse asudes kohe umbrohutõrjevahendite ja pestitsiidide kasutamise ning pöörasid maja ökoloogilisele teele viinamarja kasvatamises ning veinivalmistamises. Maja šampanjade stiil on veidi eksootiline ja puuviljane, suhkruid lisatakse minimaalselt, ei kasutata malolaktilist fermentatsiooni ning julgelt kasutatakse tammevaate. R.Juhlini hinnangul on tegemist 4 tärni majaga (max 5).

Koostises on kasutatud Chardonnay, Pinot Noir ja Meunier viinamarju võrdses koguses.

Pudel oli korgitud 07/2019 ning suhkruid lisatud 7g/l kohta.

Värvus klaasis oli tumekollane, kergelt hallika varjundiga kuldne toon.

Aroom oli täidlane, väga küps, tunda oli röstitud saia, küpseid õunu ja virsikuid.

Maitsebuketi alguses oli tunda hapet ja õunu, hästi elava ja nobeda iseloomuga jook, keskmaitses ilmusid küpsed noodid. Šampanja oli külluslikult võikreemine, tulvil puuvilju ja rikkalikult koorene. Suhu jäi kauaks kreemine ümar maitse, hape oli tagasihoidlik, kuid siiski olemas. Jook oli lopsakas ja suurepärases tasakaalus, kus iga maitse- ja lõhnanüanss oli täpselt paigas. Ülimaitsev ja igati nauditav šampanja!

Laurent Lequart Millésime 2008

Laurent Lequart maja asub Marne oru südames, Passy-Grigny külas, täna toimetab majas perekonna neljas põlvkond. Alates 2019. aastast on maja viinamarjaaiad klassifitseeritud HEV (High Environmental Value) kategooriasse. See akrediteering tunnustab omanike pühendumust keskkonda säästvale kasvatamisele, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeressursse. Selle saavutamiseks kasutatakse vähe väetisi ja enamik töötlemisviise on orgaanilised. Aedu on neil kokku 11 hektarit ning enamikus aedadest kasvab Meunier. Viinamarju pressitakse kohalikus kooperatiivis Dom Caudron, mille liikmeteks on enam kui 60 väikest viinamarjakasvatajat. Laurent Lequarti aastane toodang on kokku 80 000 pudelit.

Šampanjad jaotuvad 4 erinevasse sarja: “Découverte”, “Gourmande”, “Exception by LL” ja “Vintage”. Esimest kolme sarja olen Eesti poelettidel näinud, aastakäikude sarja veel mitte. Mina sain sünnipäevaks “Exception by LL” sarjast 2008. aastakäigu šampanja ning sellest sai meie esimene tutvus Laurent Lequartiga.

Koostises 50% Meunier, 50% Chardonnay, suhkruid on lisatud 5g/l.

Värvus klaasis oli tumekollane (nagu tumedama tooniga merevaik), lausa pruunikas toon.

Aroomis oli tunda õunaveini ja ahjus küpsetatud õunu ning õunakooki.

Maitses tundsime kukekommi ja kuivatatud puuvilju, hästi täidlane ja küps maitsekooslus, hape oli pigem tagasihoidlik ja lõppmaitse oli lühike. Erksust puudus, jook jättis sügava ja täidlase üldmulje ning tundub, et šampanja oli oma parimas konditsioonis. Paljud maja veinid on eelkõige gastronoomilised, mida annab sobitada erinevate roogadega, nii ka see šampanja lausa nõudis oma kõrvale suupisteid pasteedi või külmade lihalõikudega.

André Clouet “Un jour de 1911…”

André Clouet šampanjamaja tippvein kannab nime Un jour de 1911. Šampanja looja inspiratsiooniks oli vanatädi Jenny poolt keldrisse pea 80-ks aastaks küpsema jäetud šampanjapudelid ning veinimeister andis tolle kuldse ajastu auks šampanjale nimeks “Ühel päeval 1911”. See šampanja on segu erinevatest aastakäikudest, mille vanus on vähemalt 8 aastat, iga kord valmistatakse korraga ainult 1911 pudelit. 

Koostises 100% Pinot Noir, suhkruid lisatud 5g/l. Värvus klaasis oli kuldkollane.

Aroomis oli tunda küpseid puuvilju ja õunu, kuivatatud ploome ja aprikoose, ka väheke suitsuseid noote.

Maitse oli heas tasakaalus, hape kandis väga hästi, hoidis nö selja sirge. Rikkalik maitse, hästi sügav jook täis rosinaid ning lõpus oli tunda ka kergelt mineraalsust.

Patrick Soutiran Rosé

Patrick Soutiran on väike šampanjamaja Ambonnay külas ning natuke pikemalt saate maja ajaloost ja esimesena maitstud aastakäigu šampanjast saate lugeda siit. Sõbrapäeval avasime sõbraga roosa šampanja, kuidagi tundus, et sel päeval peaks just roosat jooma.

Koostises 90% CH ja 10% punast veini. Suhkruid on lisatud 11-12g/l.

Värvus klaasis valmistas meile esimese üllatuse – see oli sama oranž kui mandariinikoor. Hästi intensiivne ja tugev toon.

Aroomis oli tunda piimhapet ja kollaseid ploome.

Maitse oli järgmine üllatus – nagu hüppaks ajas tagasi lapsepõlve ja jooks punase sõstra moosist tehtud moosivett. Lisaks sõstardele oli ka tunda küpseid ploome, eriti lõpus. Hape oli äärmiselt tagasihoidlik. Täiesti ebatüüpiline šampanja. Kui seda jooki oleks pakutud pimedegustatsioonil, siis mina oleksin küll läinud Champagne maakonnast hästi kaugele.

Clos du Château de Bligny 6 Cépages Brut Nature

Suur enamus šampanjadest valmistatakse kolmest peamisest viinamarjast ning vahel harva satuvad ette šampanjad, mille segus on kasutatud ülejäänud 4 viinamarja või siis vähemalt osasid neist. Hiljaaegu jõudis Eesti poeriiulitele šampanja, milline on valmistatud kuuest viinamarjast. Valmistajaks on Château de Bligny šampanjamaja (maja ajaloost saate lugeda siit) ning koostises on võrdsetes osades: Chardonnay, Pinot Noir, Meunier, Petit Meslier, Arbane ja Pinot Blanc. Huvitaval kombel on veinimeister valinud tee, et viinamarjad pressitakse ja kääritatakse kõik koos, mitte iga sort eraldi.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane, mullijoad tihedad ja keskmise suurusega.

Aroomis oli kreemisust ja lillelisust, veidike oli tunda mett ja küpseid aprikoose.

Maitse oli hästi kontsentreeritud ja ahjus küpsetatud õuntest tulvil, hape oli tarmukalt tagaplaanil. Jook oli keskmise täidlusega ning üldmulje jäi suhteliselt tagasihoidlik.

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut

Head uut aastat armsad šampanjasõbrad!!! Soovin teile südamest imelisi avastusi uuel aastal, maitsvaid elamusi ja head tervist!!!

Aasta esimese postituse teen Guy Charlemagne šampanjamajast, eelmisel sügisel maitsesime nende üheaia šampanjat Cuvée Les Coulmets.

Guy Charlemagne šampanjamaja asub Côte des Blancsi südames, väikeses külas Mesnil sur Oger. Isalt pojale on veinitarkust edasi antud aastast 1892 ning nad kasutavad tootmiseks ainult enda aedades kasvanud viinamarju. Aastane kogutoodang on 130 000 pudelit ning 70% šampanjast eksporditakse. Aedades kasvab 87% Chardonnay ja ülejäänud alal Pinot Noir. Grand Cru Cuvée valmistamiseks kasutatakse ainult parimate üheaia (single vineyard) viinamarju, aedade keskmine vanus on 42 aastat. Meil õnnestus maitsta:

Guy Charlemagne 2013 Cuvée Les Coulmets Grand Cru Blanc de Blancs Brut 

Koostises 100% Chardonnay, suhkruid on lisatud 6g/l kohta. Värvus oli kuldkollane, kergelt tumedate varjunditega.

Aroomis oli tunda küpseid õunu, röstiseid noote, kuivatatud luuvilju, röstitud päevalilleseemneid ja küpseid ploome.

Maitse oli täidlane, hästi jõuline ja tulvil küpseid õunu. Samuti oli tunda küpsiseid ja kooresust. Šampanja sobis ideaalselt kokku kalamarjasaiadega, millele oli rohkelt võid määritud. Lõppmaitse oli pikk ja siidine, pehme, aga samas ka jätkuvalt täidlane. Veinimeister soovitab seda nautida lõhe või foie gras kõrvale, ma kordan, et ka kalamarjaga oli väga maitsev. Hästi eriline ja iseloomuga jook.

Ilusat uut aastat ja põnevaid šampanjaelamusi aastal 2021!

Champagne Francis Orban

Aastal 2020 jõudis Eesti turule uus šampanjamaja Francis Orban. Maja asutas aastal 1929 Léopold Orban väikeses külakeses Leuvrignys, milline asub Marne oru südames, 15 km kaugusel Epernayst. Léopoldi poolt alustatut jätkasid tema poeg Gaëtan ja pojapoeg Pol ning täna toimetab majas neljanda põlvkonna esindaja Francis. Pinnas on sealkandis savi-lubjakivine, mis on eriti hea Meunieri kasvatamiseks ning see mari ongi Francis Orbani aedade staar.

Francis sündis aastal 1980 Reimsis ning kuna mõlemad tema vanemad olid veinivalmistajad, siis oli üsna loogiline, et ka tema läks veiniteadust õppima ning pärast õpingute lõppu asus tööle perekonna ettevõttesse. Aastal 2007 otsustas Francis hakata šampanjat tootma omanimelise brändi alt. Valikus on täna 6 erinevat šampanjat ning 4 neist on valmistatud 100% Meunierist. Täna tutvustan teile kahte Francis Orbani stiilinäidet:

Extra Brut – koostises 100% Meunier, kasutatud on 50% reservveine ja suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Värvus oli klaasis tumekollane, selline tume merevaigu toon. Aroomis olid üleküpsenud viljad, maitses oli väga tugevalt tunda punaseid marju, tamme ja keskmiselt tugevat hapet, üldmulje oli jõuline ja mõru. Tegemist on jõulise veiniga, nii et aperitiiviks on ta minu meelest liiga jõuline, kuid näiteks külmade lihalõikude või veiseliha kõrvale võiks seda serveerida küll.

Brut Prestige – koostises 60% Meunieri ja 40% Chardonnayd. Segus kasutatakse 50% määral reservveine ning suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane kergelt roheka varjundiga. Aroom oli värske, särtsakas, metalne, tunda oli pirne ja õrnalt õuna. Maitse oli hästi lilleline, hape nõrk, lõppmaitse lühike ja vesine kergelt. Klaasis seistes jook soojenes, muutus ümaramaks ja karamellisemaks. Jook sobib hästi aperitiiviks, praetud valge kalaga või vasikaliha lõikudega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist on häid gastronoomilisi šampanjaid tootva majaga, mida tasub erinevate roogadega siduda küll.

Kaunist saabuvat aastavahetust!

André Jacquart Blanc de Blancs Brut Experience

André Jacquart oli maja tänase juhi ja veinimeistri Marie Doyardi emapoolne vanaisa. Marie mõlema vanema perekonnad tegelesid viinamarjakasvatusega: emapoolne suguvõsa tegutses Grand Cru alal paiknevas Mesnil-Sur Oger külas ja isapoolne suguvõsa tegutses Premier Cru alal paiknevas Vertus külas.

1958. aastal tootis André Jacquart oma Mesnil-sur-Ogeri külas paiknevas mõisas esimese pudeli šampanjat. Alates aastast 2004 koliti maja peakontor Vertusesse ning maja asus juhtima perekonna 5. põlvkonna esindaja Marie. Kokku kuulub majale 24 hektarit viinapuuaedu. Nüüd aga lähemalt šampanjast: EXPERIENCE Brut Blanc de Blancs Premier Cru

Koostises 100% Chardonnay, millest 60% on korjatud Vertuse külast ning mahl on käärinud roostevabast terasest mahutites. 40% viinamarjadest on korjatud Mesnil-sur-Ogerist ning mahl on küpsenud burgundia tammevaatides. Suhkruid on lisatud 3-4 g/l kohta.

Šampanja aroom oli võine ja kreemine, ninna jõudis ka röstsaia lõhna. Värvus klaasis oli tumekollane veidi tuhmi varjundiga.

Maitse oli mineraalne, kreemine ja samuti röstiste nootidega. Hape oli päris jõuline, lõppmaitse oli pikk ja tugevalt tammene. Nautisime šampanjat koos röstitud ja marineeritud silmuga ning kooslus oli põnev, sest joogi ja suupiste maitsekomponendid täiendasid üksteist. Silmu maitse iseenesest on paljude jaoks pikantne või üldse vastuvõetamatu, kuid kui silmud maitsevad, siis soovitan küll neid šampanjaga koos nautida.