Mulliklubi käis MULLis.

Sügisene klubikogunemine leidis seekord aset Sulevimäel asuvas MULL-s, kus perenaine Beatrice meile kolm erinevat šampanjat ja nende kõrvale kergeid roogi serveeris. Esimene šampanja oli pärit Tarlant šampanjamajast. Tarlant on pika ja põneva ajalooga perekond, Pierre Tarlant alustas viinamarjade kasvatamisega juba aastal 1687, olles Aisne piirkonnas esimene. Aastal 1780 kolisid Louis Tarlant ja tema naine Marie-Madeleine elama Oeuillysse ning rajas seal oma veiniistanduse. Alexis Theodore Tarlant (1842-1928) ning tema naine Julie valmistasid punast ja valget veini, millist müüsid Pariisi kabareedele ja kõrtsidele.

Louis Adrien Tarlant, kes oli Oeuilly linnapea, mängis olulist rolli Champagne piirkonnale ametlike piiride seadmisel aastal 1927. Esimene Cuvee Tarlant pudeldati aastal 1928 ning paisati müügile nimetuse “Carte Blanche” all aasta hiljem. Täna valmistatakse majas 14 erinevat šampanjat ning meie proovisime tol õhtul Rose Zero Brut Nature. Jook oli pudeldatud mais 2009 ja korgitud veebruaris 2013.

Koostises 50% Chardonnay, 44% Pinot Noir, 6% Meunier. Värvus intensiivne lõheroosa.

Aroomis tundsime punaseid marju, pihlakaveini, sügise hõngu, mõrkjaid noote ja õunakoogi täidlust.

Maitse oli väga kuiv, täis pihlakaid ja punaseid sõstraid. Maitse oli aroomist oluliselt vähem täidlane. Joogi kõrvale serveeritud metsaseene pirukas oli täidisest pungil ja seene animaalsus ja sügise maitse sobisid joogiga kenasti.

Teine maja oli Trépaili külas asuv David Léclapart, milline asutati aastal 1988 ning kus täna toimetab perekonna neljanda põlvkonna esindaja. David võttis maja juhtimise üle oma ema palvel pärast pärast isa surma 1996. aastal. Ta otsustas, et teeb seda tingimusel kui saab valmistada biodünaamilisi veine ning aastal 2000 saigi maja biodünaamiliste veinide tootmise sertifikaadid. David usub, et vesi, maa, tuul ja tuli töötavad täiuslikus kooskõlas ning aitavad loodusel väljenduda šampanjas. Ta ei kasuta reservveine ning ühelegi šampanjale ei lisa suhkruid. Maja omanduses on 3 ha viinapuuaedu, aastane kogutoodang on 15 000 pudelit ja valikus on 5 erinevat šampanjat.

Meie klaasidesse voolas L’Amateur Extra Brut Blanc de Blancs:

Koostises 100% Chardonnay.

Aroom oli kergelt suitsune ja kukekommine, samas mõnusalt värske.

Maitse oli üleni õunane, tsitruste nootidega ja domineeriva pika happega. Väga põnev ja värskendav maitseelamus, nii teistmoodi ja isepäine jook.

Kolmas šampanja pärines Jeeperi šampanjamajast, seekord Cuvée Grande Réserve Chardonnay.

Värvus oli kuldkollane, suhkruid on lisatud 7 g/l.

Aroomis oli tunda valgeid lilli ja mineraalsust, maitse oli siidne, puuviljane ja sidruninüanssidega. Jook sobis kenasti täiendama rohkete marjadega kaetud Pavlova kooki.

Oli väga põnev õhtu, kus kõik kolm šampanjat olid nii erinevad ja andsid meile võimaluse rännata ühest Champagne külast teise ning tunnetada erinevate veinimeistrite käekirju. Aitäh pererahvale!

Pommery POP

POP-i pudelis on autentne šampanja ning tegemist on esimese šampanjaga, mis valmistati spetsiaalselt joomiseks väikesest pudelist kõrre abil.  POP toodi turule aastal 1999 ning POP-i kontseptsiooni üle on ilmselt rohkem diskuteeritud kui joogi enda üle. Ühel hetkel otsustas Pommery hakata popiks ja noortepäraseks ning lootis asendada noorte seas nii populaarse rumm-cola segu šampanjaga. Ühele joojale täpselt paraja suurusega särav sinine pudel (20 cl) koos kõrrega oli mõeldud noortele tarbijatele, kes peomeeleolus vajavad üht rõõmustavat ja tujutõstvat drinki.

Esimesele sinisele POP-le on ajapikku järgnenud roosa, kuldne, hõbedane ning mitmed erikujundusega partiid nagu näiteks POP Earth ja POP Art Collection, kus pudeli kujunduse loojatena on kaasatud erinevaid kunstnikke. USA turul näiteks müüakse POP Art kollektsiooni ka 6-packina. Miks ka mitte!?

Šampanja on valmistatud 100% Chardonnayst. Minu juurde jõudis POP Moskva lennujaamast ning äärmiselt positiivne oli üllatus, et pisikesel pudelil oli päris kork, mitte  keeratav kork. See oli tõeline ime, sest tavaliselt tuleb kõik väikestes pudelites šampanjad lahti keerata. Tol õhtul olin sõbranna sünnipäevale minemas, ladys night out ning mõtlesin, et teen enne pidu natuke A.S-i (kes teine Eestis šampanjale ikka rohkem reklaami teeb kui tema). Noh et joon natuke šampanjat, küll siis tuleb õige peotuju ka. Tuligi, muide!
Aroomis oli tunda rösti, leiba, kerget õuna ja tsitrusvilju. Maitse krõbe, kerge röstsai, mõnusalt täidlane ja kihisev. R.Juhlin annab šampanjale hindeks 57 punkti, arenedes 59. Minu hinnangul on see kindlasti üks parimat pisikesi, šampanja oli tõeliselt nauditav, ei ole tehtud mingit hinnaalandust. Igatahes soovitan proovida kui POP silma ja kätte satub!