Kui me nüüdseks juba enam kui 5 aastat tagasi esimest korda Champagnes käisime, siis külastasime ka Mailly šampanjamaja. Ehitis oli väga moodne ja modernne ning nooruke müüjanna üllatas meid tõeliselt oma veinieelistustega, aga nii sellest reisist kui vahepealsetest kohtumisest Maillyga saate pikemalt lugeda siit.
Ühel peaaegu kevadisel laupäeval oli meil korraline klubiõhtu ning ürituse perenaine otsustas seekord teha sügavama sissevaate täna Eesti turul pakutavatesse Mailly šampanjadesse. Laua katsime erinevate suupistete ja eelroogadega: soolakalad, krevetid, avokaadosalat, marineeritud angerjas, erinevad pasteedid, lihalõigud, foie gras, erinevad käsitöö leivad-saiad ja juustud.
Mailly valmistab kõik oma šampanjad ainult grand cru alal kasvanud viinamarjadest, 70ha maad on jagunenud 280 põllulapiks, millest 75%-l kasvab Pinot Noir ja 25%-l Chardonnay. Mailly kooperatiivi kuulub täna ca 80 viinamarjakasvatajat ning kokku valmistatakse enam kui 10 erinevat šampanjat. Neid kõiki me muidugi maitsta ei jõudnud, aga osasid küll ja nüüd kõigest järjepanu.
Esimesena avasime Extra Brut šampanja, millist toodetakse juba aastast 1955.
Koostises 75% PN ja 25% CH, suhkrut juurde lisatud ei ole.
Värvus oli kuldse läikega ning kergelt oranžika varjundiga. Aroomis oli tunda õunu ja viirpuu õisi, röstised noodid olid vaevuaimatavad.
Maitses domineeris õunasus, hästi karge šampanja, mille lõppmaitses tuli esile kreeka pähkli kirbe maitsetoon. Suurepärane kaaslane külmade kalaroogadega kõrvale. Kahjuks meil seekord austreid ei olnud, millega Extra Brut sobiks kindlasti imeliselt.
Teisena avasime maja prestige cuvée sarja kuuluva L’Intemporelle 2010. Šampanja lebas imekaunis, kriiskavvalges karbis, mis tekitas meis mingil põhjusel kohe assotsiatsiooni pulmade ja piduliku vastuvõtuga. Jook ise oli ka väga trendikas ning eristus teistest šampanjadest oma stiili ja maitsekompositsiooni poolest.
Värvus kuldkollane, koostises 60% PN ja 40% CH. Suhkrut on lisatud 8g/L.
Aroomis mineraalsed, lillelised ja luuviljade aroomid: aprikoosid, valged lilled ja kevadine mullapind.
Maitse on limonaadine, kreemjas, kerge, õhuline, kus värsked noodid segunevad küpsete ploomidega. Esmakordselt valmistati seda jooki aastal 1990 ning veinimeister soovitab seda tarbida koos suupistetega, kammkarpide või kalaroogadega.
Kolmas šampanja oli Millésimé 2009, tõeliselt tugev ja jõuline šampanja.
Koostises 75% PN ja 25% CH, suhkruid on lisatud 6g/L, värvus kuldkollane.
Aroomis oli küpsed noodid, puuviljad, brioche, kerged vaniljenoodid. Maitse oli hästi täidlane, kreemjad ja võised noodid segunesid küpsete virsikute ja magusamaitseliste tsitrusviljadega. Mõnusalt jõulise kehandiga jook, mis kõva häälega nõudis enda kõrvale tõsisemaid suupisteid või lihast rooga. Lõppmaitse oli pikk ja nüansirikas, hape segunes soolaste nootidega ja jäi üsna pikalt kestma. 
Järgmisena avasime Les Échansons 2006, mille koostises on samuti 75% PN ja 25% CH. Klaasis väreles merevaigukollast tooni peene mulliga jook. Tegemist oli tolle õhtu kõige vanema šampanjaga, mille aroomis oli tunda sügavust ja küpsust, esile tulid (üle)küpsenud pirnid, kollased ploomid, pähklid ja karamell.
Maitse oli heas tasakaalus, hästi küps ja rahulik vein täis võiseid ja küpseid maitseid. Mesi, viigimarjad ja õrnad vürtsikad noodid, millised segunesid mineraalsete nootidega, hape oli nõrk, peaaegu mittetuntav.
Degustatsiooni viimane šampanja oli vana tuttav Brut Rosé mille koostises on 90% PN ja 10% CH. Joogi värvust oli särava läikega lõheroosa. Aroomis olid suvised marjanoodid: vaarikad, punased sõstrad ja maasikad. Maitses oli mineraalseid noote ja samuti punaseid marju, suhu jättis hästi siidise tunde ja lõppmaitses lisandus veidi mõrusust. See rosé sobib paari panna külmade lihalõikude ja sinkidega, kookide puudumisel jäi magustoiduga sobivus seekord proovimata.