Kohtumine Salmoni šampanjamajaga

Erakordselt kuum suvi on minu kirjutamise ja muljetejagamise tuhinale veidike pärssivalt mõjunud, kuid mida samm sügise poole, seda enam luban olla aktiivsem ning kogetud muljed kõik siia kirja panna. Sest šampanja nautimisele ning uute muljete otsimisele ja avastamisele mõjuvad soojad ja päikeselised ilmad jällegi suurepäraselt. Eesti on küll väike riik, kuid kui avatud silmadega ringi vaadata, siis leiab šampanjariiulitelt pidevalt midagi uut ja põnevat.

Maikuu alguses kogunes meie pisike mullinaiskond Pelgulinnas ning maitsesime Salmoni šampanjamaja toodangut. See maja on mulle ja paljudele teistelegi ilmselt vana tuttav, vahepeal on vahetunud maaletooja ning Salmoni šampanjat leiab nüüd Mulligaleeri riiulitelt (mulligalerii.ee).

Paari stiilinäidet maja toodangust olen ka varem maitsnud ning tookordsetest muljetest ning vahva maja ajaloost saate pikemalt lugeda siit. Millest ma eelmine kord ei kirjutanud, on see, et šampanjamaja sümboliks on kuumaõhupall ning selle kujutis ilutseb ka paljudel šampanjapudeli etikettidel. Nii õrn sõiduriist, mille juhtimisega igaüks hakkama ei saa ning sama lugu on ju ka šampanja valmistamisega, et teps mitte igaüks ei oska seda imelist jooki teha. Kuna ca 85%-l maja aedadest kasvab Meunieri viinamari, siis ongi nad oma missiooniks võtnud selle viinamarja hea maine taastamise ning veinimeister valmistab julgelt mitut erinevat ainult Meunierist valmistatud šampanjat.

Degustatsiooni avalöögiks oli Cuvèe Sélection Montgolfière Brut, mille koostis on kolme viinamarja segu. Värvus klaasis oli kergelt oranžikas ja tumekollase helgiga. Aroomis oli tunda õunasust ja küpseid noote. Maitses oli lisaks õuntele ka pirne ja luuvilju, hape oli särtsakas ja elav, järelmaitses oli kõvasti särtsu ja sidrunikoort. Heas tasakaalus elava loomuga šampanja!

Teise joogina valasime klaasidesse „Les Catherines“ Millésime 2014 Zero Dosage. Sa püha püss – see šampanja lõi meid oma eripärasusega jalust nõrgaks ning imestust ja kiidusõnu jagus pikalt. Koostises 100% Meunieri, suhkruid lisatud ei ole. Aroom oli mineraalne, mahlane, tunda oli üleküpsenud melonit ja küpseid pirne. Värvus klaasis oli tumekollane. Esmamulje tegi kergelt nõutuks, sest kontrast aroomi ja maitse vahel oli suur, kuid kui jook sai klaasis aega avaneda, siis ühinesid aroom ja maitse üheks täiuslikuks tervikuks. Maitses oli hapet parasjagu, küpseid noote ja kerge vihje ka männipuule. Värske ja mineraalne jook, suurepärane näide veinimeistri oskusest Meunierist imelist jooki valmistada!

Kolmandana avasime maja lipulaeva Spécial Club Millésime 2013 Zero Dosage. Koostises 60% Chardonnay, 40% Pinot Noir, suhkruid lisatud ei ole. Värvus klaasis oli helekollane, aroom oli delikaatne ja peen. Nii aroomis kui maitses oli tunda õuna, mineraalsust, virsikuid ja lilli. Hästi mitmekihiline šampanja, mis on nii nauditav, et mõtted lähevad rändama ja ühtäkki avastad end hoopiski Champagne maakonnast…. Special Club oli kindlasti meie õhtu üks lemmikuid, väga heas tasakaalus, peen ja elegantne šampanja!

Järgmine šampanja oli taas midagi väga erilist, Cuvée A.S. (A. Salmon ) Brut. Koostises 50% Chardonnayd ja 50% Pinot Noir, suhkruid lisatud 7g/l kohta. Mõlemat baasveini on hoitud tammevaatides vastavalt 20 ja 8 kuud. Aroomis oli tunda lillelisust ja aprikoose, maitse oli röstine, koorene, küps, rikkalik ja võine, tunda oli küpsiseid ja pähkleid. Hästi kompleksne ja keeruka struktuuriga šampanja, mis sobib hästi tummisemate ja võiste/kooreste roogade kaaslaseks.

Õhtu lõpetasime kahe 100% Meunierist valmistatud šampanjaga. Kõigepealt Cuvée 100% Meunier Brut ja seejärel Cuvée Rosé 100% Meunier Brut. Niisiis mõlemad on valmistatud 100% Meunierist ja suhkruid on lisatud 7g/l kohta. Brut oli aroomilt õunane ja tulvil erinevaid puuvilju sh ka ananassi, lisaks oli tunda ka kukekommi noote. Maitses oli mandleid ja karamelli, veidike mett, mineraalseid noote ja luuvilju. Hape oli läbivalt tuntav ja heas tasakaalus.

Rosés oli ootuspäraselt tunda rohkesti mahlaseid punaseid marju – maasikaid ja punaseid sõstraid, aga ka sidrunikoort õrnalt ja lillelisust. Maitses olid samuti punased marjad, veidike rösti, kuid ka tsitrusvilju ja üleküpsenud pirne.

Mõlemad šampanjad olid taaskord head näited veinimeistri kutsemeisterlikkusest, mida kõike võib Meunierist hea tahtmise ja lihvitud oskustega valmistada. Salmoni maja on väärikas ja hästi eripalgelise šampanjavalikuga, nii et šampanjasõpradel tasub proovida ning oma lemmik välja valida!

Champagne Francis Orban

Aastal 2020 jõudis Eesti turule uus šampanjamaja Francis Orban. Maja asutas aastal 1929 Léopold Orban väikeses külakeses Leuvrignys, milline asub Marne oru südames, 15 km kaugusel Epernayst. Léopoldi poolt alustatut jätkasid tema poeg Gaëtan ja pojapoeg Pol ning täna toimetab majas neljanda põlvkonna esindaja Francis. Pinnas on sealkandis savi-lubjakivine, mis on eriti hea Meunieri kasvatamiseks ning see mari ongi Francis Orbani aedade staar.

Francis sündis aastal 1980 Reimsis ning kuna mõlemad tema vanemad olid veinivalmistajad, siis oli üsna loogiline, et ka tema läks veiniteadust õppima ning pärast õpingute lõppu asus tööle perekonna ettevõttesse. Aastal 2007 otsustas Francis hakata šampanjat tootma omanimelise brändi alt. Valikus on täna 6 erinevat šampanjat ning 4 neist on valmistatud 100% Meunierist. Täna tutvustan teile kahte Francis Orbani stiilinäidet:

Extra Brut – koostises 100% Meunier, kasutatud on 50% reservveine ja suhkruid on lisatud 3g/l kohta.

Värvus oli klaasis tumekollane, selline tume merevaigu toon. Aroomis olid üleküpsenud viljad, maitses oli väga tugevalt tunda punaseid marju, tamme ja keskmiselt tugevat hapet, üldmulje oli jõuline ja mõru. Tegemist on jõulise veiniga, nii et aperitiiviks on ta minu meelest liiga jõuline, kuid näiteks külmade lihalõikude või veiseliha kõrvale võiks seda serveerida küll.

Brut Prestige – koostises 60% Meunieri ja 40% Chardonnayd. Segus kasutatakse 50% määral reservveine ning suhkruid on lisatud 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli kuldkollane kergelt roheka varjundiga. Aroom oli värske, särtsakas, metalne, tunda oli pirne ja õrnalt õuna. Maitse oli hästi lilleline, hape nõrk, lõppmaitse lühike ja vesine kergelt. Klaasis seistes jook soojenes, muutus ümaramaks ja karamellisemaks. Jook sobib hästi aperitiiviks, praetud valge kalaga või vasikaliha lõikudega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist on häid gastronoomilisi šampanjaid tootva majaga, mida tasub erinevate roogadega siduda küll.

Kaunist saabuvat aastavahetust!

Champagne Salmon

Maja asutajaks on Chaumuzy külas sündinud Michel Salmon, kes nooruses tegeles peamiselt viinamarjade kasvatamisega ning võimaluse korral muudkui aga suurendas oma aedade pindala, ostes kokku erinevaid põllulappe. Oma esimesed 500 pudelit šampanjat valmistas ta aastal 1958. Michel on veel tänagi majas ametist ning abiks on talle tema poeg Olivier (liitus 1980ndatel) ja pojapoeg. Viinamarjaaedu on majal kokku 10 hektaril, millest 85%-l kasvab Meunier. Aja jooksul on veinimeister õppinud aina paremi tundma seda imelist punast viinamarja ning tema iseloomujooni. Salmoni perekond on võtnud oma südameasjaks Meunieri hea maine taastamise ning uhkusega serveeritakse šampanjasõpradele ainult Meunierist valmistatud šampanjasid.

Maja kuulub koos 27 väikese šampanjamajaga ühendusse Club Trésors de Champagne ning Salmoni šampanjad on jaotatud kolme erineva sarja alla: Collection Montgolfier, Collection Meunier ja Collection Club.

Täna tutvustan kahte Salmoni šampanjat, esimesena Collection Montgolfiere Sélection Brut:

Koostises 50% Meunieri, 25% Chardonnay, 25% Pinot Noir. Suhkruid on lisatud päris palju, 9g/l kohta.

Värvus klaasis oli tumekollane küps toon. Pudel on korgitud 12/12/2019

Aroomis oli esimese hooga tunda pirne ja küpseid õunu, ka kergeid vürtsiseid noote. Avanedes ilmusid tugevamalt röstisus, kuivatatud aprikoosid ja kergelt üleküpsenud melon.

Maitse oli täidlane, ümar ja hästi mahedalt, aga parasjagu röstine. Tunda oli karamelli, õunakooki, melonit, hapet oli joogis tagasihoidlikult. Nautisime seda šampanjat Viljandis kohaliku juustumeistri poolt valmistatud lambapiima juustuga ning jook ja juust sobisid omavahel väga hästi! Meie arvates oli see jook tol hetkel ideaalses konditsioonis. Imemaitsev!

Teisena tutvustan Collection Meunieri sarjast 100% Meunier Brut:

Värvus tumekollane, kergelt isegi pruunikas. Suhkruid on lisatud 7g/l kohta.

Aroomis oli tunda kõrvenõgest, küpseid õunu, aprikoose ja virsikuid. Kui šampanjale klaasis aega andsime, siis jõudsid ninna kuivatatud õunad, suitsused noodid ja karamelli. Päris tühjas klaasis ninaga lõhnu taga ajades tundsime silo ja röstitud leiba. Nii et väga mitmekihilise aroomibuketiga jook.

Maitse oli samuti rikkalik ja tugevalt röstine, alguses oli rohkem tunda luuvilju ja mineraale. Hape oli päris tugev ning püsis sellisena läbi kogu maitse pika ja kirbe alatooniga lõpuni välja.

Kokkuvõttes saan öelda, et veinimeistril on põnev käekiri ning ehk kunagi õnnestub maitsta ka nende Special Clubi šampanjasid, kolmest kahte valmistavad nad 100% Meunierist.

LANGLET Extra Brut Blanc de Noirs

Šampanjamaja Langlet taga on kolm meest, kolm sõpra: Vincent Métivier, kes valis majale asupaigaks Glandi, väikese küla Château-Thierry ja Épernay vahel; Luc Chaudron, kes omab viinamarjaaedu Montagne de Reimsis ning Fréderic Papelard, kes on brändi saadik ja müügimees. Maja sümboliks on eesel, kelle pea kaunistab ka kõikide pudelite etikette. Meeste sõnul soovivad nad eelkõige olla innovatiivsed, pidevalt areneda ning trendide ja muutustega kaasas käia. Loomulikult hindavad nad šampanja valmistamise traditsioone ning vahel kasutavad ka tuntuid kunstnikke, kes nende pudelite etikette joonistavad.

Mind kõnetas Langleti šampanjamaja Pariisi kaubamajas ning haarasin riiulilt kaasa 100% Meunierist valmistatud Extra Bruti.

Värvus klaasis oli tumekollane, kuldse läikega.

Aroom oli täidlane, tunda oli aprikoose, tammekoore nüansse, natuke piimhapet ja silo hõngu.

Maitse oli suitsune, täis küpseid luuvilju ning sügisesi üliküpsenud õunu. Lõpus oli pikk ja kuiv hape, samuti oli tunda mineraalsust.

Väga põnev ja omapärane šampanja, 100% Meunieri näeb poelettidel harva ning tasub kindlasti proovida kui satute kohtuma. Pikemalt sellest põnevast viinamarjast Meunierist saate lugeda siit.

 

 

Kolmas viinamari Meunier

Pinot Meunier, Meunier, Müllerrebe (Saksamaal) – heal lapsel mitu nime. Šampanjapudeli siltidel kasutatakse mõlemat nimekuju, sest päris ühel meelel ikkagi ei olda Meunieri päritolu osas. 1990ndal avaldas California ülikooli teadlane Carol Meredith DNA analüüsidele toetudes, et Meunier üks esivanem on pärit iidsest Pinot viinamarjade sugupuust ja teine on lõpuni läbiuurimata viinamari Gouais Blanc. Mõned aastad tagasi ilmusid aga teised teadusarvamused, et Meunier ei ole üldse Pinot perekonnaga seotud. Võta nüüd kinni, kust see mari täpselt pärineb, aga üks on kindel, et Chardonnay ja Pinot Noiri kõrval on just Meunier kolmas mari, mida šampanja valmistamisel kasutatakse.

Meunier tähendab prantsuse keeles möldrit ning kui vaadata Meunieri viinapuu lehti altpoolt, siis tundub justkui on need kaetud kergelt tolmja jahukorraga. Esimest korda on Meunieri kirjalikult mainitud 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning valmib ka külmadel aastatel. Ta on külma suhtes vastupidav ning suurim kasvuala Champagnes on ilmselt just seetõttu jahedas Marne jõe oru piirkonnas. Veel üks põhjus, miks Meunieri populaarsus viinamarjakasvatajate seas kasvab, on ilmselt ka see, et Meunier saagikus on 10-15% kõrgem kui Pinot Noiril.

Meunierile vaadati pikka aega nn ülevalt alla ning teda peeti väheoluliseks mahuviinamarjaks Champagnes. Mõttemaailm muutus siis kui mõned majad (ennekõike Krug) hakkasid Meuniri julgemalt kasutama ning tulemused olid väga head. Šampanjad, millised sisaldavad suures proportsioonis Meunieri, küpsevad kiiresti ning reeglina ei oma väga pikka vananemispotensiaali (R.Juhlini hinnangul välja arvatud Krug ja José Michel&Fils). Šampanjades võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning maalähedust.

Lisaks Champagnele kasvatatakse ja valmistatakse Meunierist roosat ja punast veini ka Loire orus, Cotes de Toul’s, samuti Saksamaal, Šveitsis ja isegi Austraalias. Meunieris on vähem pigmente kui Pinot Noiris ning värvuse kirjeldamisel kasutatakse väljendit gris (tuhmjas, hallika varjundiga roosa toon).

Minul on õnnestunud maitsta ka mõnd ainult 100% Meunierist valmistatud šampanjat ning need on olnud ääretult põnevad kogemused! Soovitan kindlasti proovida kui mõni selline ette satub. Minu kogemustest saate lugeda siit:

Champagne José Michel & Fils Brut Pinot Meunier

Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny

 

Foto pärineb lehelt mondovino.ch

Champagne José MICHEL & Fils

José Michel & Filsi šampanjamaja asub Moussy külas, mõne kilomeetri kaugusel Epernayst. Majas tegutseb täna perekonna neljas põlvkond, esimesena hakkas veinidega toimetama Paul Michel (1860-1936), kelle tegevuse esimesed viljad villiti pudelisse aastal 1912. Täna toimetab majas José Michel, kes alustas juba aastal 1955 ning ta on tõeline Meunier viinamarja fänn, kes usub Meunieri mitmetahulisusesse ja vananemispotensiaali. Tal on märkimisväärne kogu 100% Meunierist valmistatud väga vanade aastakäikude veinidest, alates 1912 on 4-5 pudelit igast aastakäigust. R.Juhlini sõnul on José parim vanade Meunieri veinide valmistaja.

Maja omab kokku 10 ha aeda, kus 45%-l kasvab Meunier, 45%-l Chardonnay ning 10%-l Pinot Noir. Üks maja tippvein on Spécial Club, mille koostises on 50% CH ja 50% Meunieri ning need viinamarjad korjatakse 1929 (!) aastal rajatud aiast. Minul õnnestus maitsta 100% Meunierist valmistatud šampanjat:

Värvus helekollane, mull üsna tihe ja keskmise suurusega.

Aroomis oli tunda võid ja küpseid aprikoose. Aga midagi oli veel lisaks, midagi üllatavat ja enneolematut ning selle väljaütlemiseks murdsime seltskonnaga kõvasti pead. Assotseerusid üpris kummalised aroomid, nagu näiteks paisunud želatiin või gaasiballon, meestel tuli keelele paralleel Belgia lambikõluga.

Maitse oli täidlane ja rikkalik, alguses domineerisid poolküpsed õunad, lõpus pigem iiriskomm ja toffe, lambikõlu maitse oli samuti üsna tuntav. Hape oli tagaplaanil ja hoidis maitsebuketti heas tasakaalus.

Tervikuna oli tegemist äärmiselt kihvti joogiga, midagi nii isemoodi ei ole ammu klaasis keerutada saanud. Tänu sellele joogile tekkis meil siiras huvi maja teiste šampanjade järele, nii et kindlasti tasub proovida kui juhtute neid kuskil märkama.

Egly-Ouriet Les Vignes de Vrigny

Egly-Ouriet on viinamarjakasvataja, kes valmistab ise ka oma marjadest veini (récoltant-manipulant), ettevõte asutati 1930. Aedu on neil kokku 12 hektarit ning aiad asuvad Ambonnays, Bouzys ja Verzenays ning Meunieri aed ka Vrignys. Viinapuud on keskmiselt 35 aastat vanad, tippveine valmistakse 60 aasta vanustelt viinapuudelt korjatud marjadest. Veinimeister Francis Egly käe all on maja jõudnud šampanjasõprades seas nn kultusstaatusesse.
R. Juhlini hinnangul on tegemist parima Pinot Noiri kasvatajaga terves maakonnas! Aastane kogutoodang 100 000 pudelit ning õnneks jõuavad nii mõnedki neist ka Eestisse. Eelmise suve hakul oli mul võimalus maitsta “Les Vignes de Vrignyd”, milline on valmistatud 100% Meunierist! Äärmiselt huvitav kohtumine, ootasin seda kaua ning õige hetk tundus olema ühel lihtsalt ilusal päikselisel õhtul minu imeliselt mõnus koduaias nina päikese poole pööratuna. 

Koostis 100% Meunier!

Värvus õlgkollane, kergelt hallika helgiga. Mullid keskmise suurusega.

Aroom täidlane ja rikas, tunda pirnikoort ja võiseid noote.

Maitse rikkalik ja täidlane, hästi puuviljane ning tunda oli ka karamelli ja martsipani. Hape keskmisest madalam, kergelt isegi ümarad noodid domineerisid maitses.

Väga huvitav vein ning huvilistel soovitan proovida, sest 100% Meunieri kohtab üsna harva. Juhlini hinnang 87/1oo.